Oliver Wilhelm Wolffi hagi Titania Investment Group OÜ vastu 3. augusti 2021 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. detsembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Titania Investment Group OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. aprill 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Titania Investment Group OÜ, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja (hageja): Oliver Wilhelm Wolff, esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. detsembri 2021 otsus osas, milles maakohus jättis kõik menetluskulud Titania Investment Group OÜ kanda ning mõistis Titania Investment
Group OÜ-lt Oliver Wilhelm Wolffi kasuks välja menetluskulud 3850 eurot ja menetluskuludelt 3850 eurot viivise.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Oliver Wilhelm Wolffi hagi tagamisega seotud menetluskulud 460 eurot tema enda kanda ning muud Oliver Wilhelm Wolffi menetluskulud Titania Investment Group OÜ kanda.
Välja mõista Titania Investment OÜ-lt Oliver Wilhelm Wolffi kasuks menetluskulud 3390 eurot ja menetluskuludelt 3390 eurot viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada hagi ja tuvastada Titania Investment Group OÜ 3. augusti 2021 osanike koosoleku otsuse, millega osanike koosolek otsustas kutsuda tagasi ja kustutada registrist juhatuse liige Oliver Wilhelm Wolff, tühisus.
2.Jätta Oliver Wilhelm Wolffi hagi tagamisega seotud menetluskulud 460 eurot tema enda kanda ja muud Oliver Wilhelm Wolffi menetluskulud Titania Investment Group kanda.
3.Välja mõista Titania Investment OÜ-lt Oliver Wilhelm Wolffi kasuks menetluskulud 3390 eurot ja menetluskuludelt 3390 eurot viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Titania Investment Group OÜ 26. novembri 2021 vastuväide kohtu tegevuse kohta.“
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Titania Investment Group OÜ kanda.
7.Välja mõista Titania Investment Group OÜ-lt Oliver Wilhelm Wolffi kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 600 eurot ning menetluskuludelt 600 eurot viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Oliver Wilhelm Wolff (hageja) esitas 10.08.2021 Tartu Maakohtule hagi Titania Investment Group OÜ (kostja) vastu, milles palub tuvastada kostja 03.08.2021 osanike otsuse tühisus või tunnistada otsus kehtetuks. Hageja on kostja osanik ja juhatuse liige. Hagiavalduse kohaselt võeti 03.08.2021 toimunud kostja osanike koosolekul vastu otsus, millega kutsuti tagasi ja kustutati äriregistrist juhatuse liikmena hageja. Hageja on seisukohal, et nimetatud otsus on äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1
alusel tühine osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Hagejat ei ole osanike koosolekust kunagi teavitatud. Hageja sai koosolekust teada alles pärast seda, kui hagejat teavitati sellest, et teda on kostja juhatuse liikmena äriregistrist kustutatud. Otsus on tühine ka seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega. Kostja 06.07.2020 osanike koosolekul otsustati muuta kostja põhikirja selliselt, et osanike koosolekul otsuste vastuvõtmiseks on vajalik üle 70% häälteenamus. Kokkuleppel hagejaga pidi selle otsuse edastama äriregistrile kostja teine osanik ja juhatuse liige K. Laurila. Viimane ei ole seda teinud. Juriidilise isiku teadmise või tahtena tuleb eelkõige käsitleda tema füüsilisest isikust pädeva esindaja teadmist ja tahet. Seega teadis kostja 03.08.2021 osanike koosolekul hääletades, et otsus on vastuolus kehtiva 06.07.2020 osanike otsusega. Alternatiivselt on otsus kehtetu ÄS § 178 lg 1 alusel. Otsus on vastuolus seadusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1). Kostja osanik ja juhatuse liige võttis teist osaniku teavitamata vastu otsuse, millega kutsuti teine osanik juhatuse liikme kohaselt tagasi. Samas teadis K. Laurila, et just sellise olukorra vältimiseks on varem vastu võetud osanike otsus, millega on otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälte arvu tõstetud. Seega on osanik kasutanud otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid teise osaniku kahjuks. Kui otsus jääb kehtima, võimaldab see seda eesmärki saavutada.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. K. Laurila ja hageja on abielus. K. Laurila selgitas hagejale, et soovib korraldada osanike koosoleku, mille päevakorras on hageja tagasikutsumine. Hageja aga selgitas, et ta ei ole huvitatud kostjast ega kostja osanike koosolekutest. Vastava tahteavalduse kinnitas hageja ka WhatsApp’i sõnumiga. Hageja selgitas, et teda rohkem ei tülitataks ja K. Laurila talle rohkem ei kirjutaks. Kostja on seotud hageja tahteavaldusega. Hageja ei ole oma tahteavaldust tagasi võtnud ega seda tühistanud. ÄS § 172 ei näe ette, et osanik ei või keelata temale osanike koosolekute kutsete saatmist. Alternatiivselt leidis kostja, et selle WhatsApp’i sõnumiga andis hageja kostjale volituse osanike koosolekute läbiviimiseks hageja osavõtuta. Otsus on õiguspärane ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 kohaselt. Kuivõrd hagejal puudus soov tegutseda kostja majandustegevuses, oli hageja huvides see, et ta oleks kostja juhatusest tagasi kutsutud. Otsus ei saa olla vastuolus heade kommetega ega ka kehtetu, sest hageja oli teadlik sellest, et ta on loobunud enda õigusest koosolekul osaleda ja hääletada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. detsembri 2021 otsusega hagi ja tuvastas Titania Investment Group OÜ 03.08.2021 osanike koosoleku otsuse, millega osanike koosolek otsustas kutsuda tagasi ja kustutada registrist juhatuse liige Oliver Wilhelm Wolff, tühisuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3850 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata kostja 26.11.2021 vastuväite kohtu tegevuse kohta. Kostja esitas 26.11.2021 vastuväite kohtu tegevusele, kuna maakohus jättis vastu võtmata kostja 18.11.2021 esitatud menetlusdokumendi lisad 2 ja 4. Maakohus oli seisukohal, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 238 lg 1 p 1) ja vastavad põhjendused on maakohus toonud välja 25.11.2021 kohtuistungil. Maakohus jättis vastuväite rahuldamata. Hageja on esitanud hagi kostja vastu 03.08.2021 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Selle otsusega kutsuti tagasi ja kustutati äriregistrist juhatuse liige, kelleks on hageja. Hageja on kostja osanik ning ta ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse alusel
on tehtud kanne äriregistrisse (hageja on juhatuse liikmena äriregistrist kustutatud). Hageja saab nõuda kostja osanike otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Kehtetuks saab tunnistada vaid sellise otsuse, mis ei ole tühine. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest hagejat ei teavitatud osanike koosoleku toimumisest. Kostja on aga seisukohal, et hageja tegi tahteavalduse, mille kohaselt ta ei soovinud saada teateid osanike koosolekute toimumise kohta, ning seega ei pidanudki kostja juhatus talle koosoleku toimumise teadet saatma. Maakohus selgitas, et osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (ÄS §-d 168-177). Osalemisõigus on piiratud vastutusega äriühingu osaniku või aktsionäri jaoks üks olulisemaid õigusi. Olenemata sellest, kas vähemusosanikud või -aktsionärid saavad oma häältega otsuse vastuvõtmist mõjutada, peab neile olema tagatud koosolekul osalemise või koosolekut kokku kutsumata toimuva hääletuse korral vähemalt eelnõuga tutvumise ja kirjalikult taasesitatavas vormis hääletamise õigus (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p-d 23 ja 24). Osalemisõiguse tagamiseks näeb äriseadustik imperatiivselt ette osanike koosolekust teatamise kohustuse (ÄS § 172). Seega peab osaühingu juhatus saatma osaniku teate osanike koosoleku toimumise kohta sõltumata sellest, kas osanik soovib selliseid teateid saada või mitte. Praegusel juhul ei ole seega oluline, kas hageja tegi tahteavalduse, millega ta loobus õigusest saada teateid osanike koosolekute toimumise kohta. Kostja kinnitas, et 03.08.2021 osanike koosoleku toimumise teadet ei ole hagejale saadetud. Kostja esitas maakohtule väljavõtte WhatsApp’i vestlusest, mille kohaselt kirjutas hageja K. Laurilale 28.07.2021 kell 21:21 „Siis ära kirjuta enam“ (inglise keeles „So don’t write anymore“). Maakohtu hinnangul nähtub vestlusest, et hageja ja K. Laurila suhtlesid eelkõige eraelulistel teemal. Hageja tahteavaldust tõlgendades ei saa maakohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja loobus õigusest saada teavet kostja ning kostja osanike koosolekute kohta. Eelnevat ei mõjuta maakohtu hinnangul ka 12.07, 13.07 ja 16.07.2021 WhatsApp’i vestlus, milles hageja ja K. Laurila suhtlesid ka ärilistel teemadel. Vestlusest ei nähtu, et hageja loobus õigusest saada teavet kostja ning kostja osanike koosolekute kohta. Sellisele järeldusele ei saa jõuda ka hinnates mõlemaid vestlusi koos. Maakohus nõustus hagejaga selles, et kuivõrd osanike koosolek toimus 03.08.2021, pidi kostja saatma teate koosoleku toimumise kohta selliselt, et teade oleks jõudnud hagejani hiljemalt 26.07.2021 (ÄS § 172 lg 1 kolmas lause). Hageja kirjutas K. Laurilale „siis ära kirjuta enam“ 28.07.2021. Eelneva tõttu oli maakohus seisukohal, et isegi kui asuda seisukohale, et osanike koosoleku kokkukutsumise regulatsioon võimaldab osanikul loobuda õigusest saada teavet osanike koosoleku kohta, ei ole hageja praegusel juhul vastavasisulist tahteavaldust teinud. Maakohus ei nõustunud kostja alternatiivse käsitlusega, et selle WhatsApp’ i sõnumiga andis hageja kostjale volituse osanike koosolekute läbiviimiseks hageja osavõtuta. Osanik ei saa volitada juhatust pidama osanike koosolekut ilma temata. Juhatus peab koosolekut oma ametiülesannetest tulenevalt, mitte aga volituse alusel. Kostja väiteid saab mõista nii, et tema arvates on hageja avaldanud, et koosolekut võib pidada ilma temata. Sellest ei sõltu aga koosolekust teatamise kohustus. Samuti ei saa hageja kirjutatut tõlgendada selliselt, et ta oli nõus koosoleku pidamisega ilma temata. Osanike koosoleku kokkukutsumise ning osanike otsuste vastuvõtmise kohta on äriseadustikus sätestatud erinormid. Osanike otsuse tühisuse või kehtetuse üle otsustamisel ei saa lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud käsundita asjaajamise normidest. Osanike koosolekust teatamata jätmine on kokkukutsumise korra oluline rikkumine ka siis, kui ka osanik, kellele koosolekust ei teatatud, ei oleks oma häältega saanud hääletamistulemust mõjutada. Kuivõrd praegusel juhul on tegemist osanike otsusega hageja juhatuse liikme
kohaselt tagasikutsumiseks, oleks hageja saanud otsuse tegemisel ka hääletada (ÄS § 177 lg 1, § 177 lg 3). Eelneva tõttu oli maakohus seisukohal, et 03.08.2021 osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud ÄS §-s 172 sätestatud korda. Hageja ei osalenud 03.08.2021 osanike koosolekul, samuti ei ole ta otsust heaks kiitnud. Seega on otsus ÄS § 1771 lg 1 ja § 1721 alusel tühine. Praeguses asjas ei analüüsi maakohus seda, kas otsus on vastuolus heade kommete või seadusega. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuigi praegusel juhul on hageja hagi tagamise taotlused jäänud rahuldamata, ei pidanud maakohus põhjendatuks jätta nende taotlustega seotud kulud hageja kanda. Hageja ei esitanud neid taotlusi arvukalt ja täiesti põhjendamatult. Kokku mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3850 eurot (esindaja kulud 3450 eurot ja riigilõiv 400 eurot). Vastavalt esitatud taotlusele tuleb kostjalt mõista hageja kasuks solidaarselt ka viivis menetluskuludelt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Titania Investment Group OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14.12.2021 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja palub võtta asja juurde apellatsioonkaebuses esitatud täiendavad tõendid. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis maakohus arvestamata, et hageja ise keelas temale osalemisõiguse võimaldamist. Puudub alus rikkuda hageja kui kaasosaniku seatud keeldu. Maakohtu tuginemine Riigikohtu 20.06.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13 asjakohatu; 2) arutasid pooled WhatsApp’i kirjavahetuses mh tööalaseid küsimusi. Hageja nõue, temale rohkem mitte kirjutada, hõlmas nii tööalaseid kui ka eraelu puudutavaid küsimusi. Keeld tühistas kõik kostja kohustused edastada hagejale osanike koosolekuga seonduvaid dokumente; 3) on kostja alternatiivselt leidnud, et hageja andis K. Laurilale volituse ja õiguse ise läbi viia kostja üldkoosolekuid ja vastu võtta üldkoosolekutel otsuseid. Üks kaasosanik võib volitada teist kaasosanikku koosolekut läbi viima; 4) ei nõustu kostja maakohtuga, et kohaldada ei saa käsundita asjaajamise sätteid; 5) toimus hageja vabastamine juhatuse liikme kohustuste täitmisest ja seetõttu ei võinud hageja selles osas hääletada. Hageja on vähemusosanik ja tema häälte arv ei mõjutaks otsuse vastuvõtmist ega hääletamist; 6) olid hageja hagi tagamise taotlused ilmselgelt põhjendamatud ja seega tuli nende koostamisega seotud kulud igal juhul jätta hageja kanda. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt tuleb hageja taotlus rahuldada mitte rohkem kui 13,25 h ulatuses.
5.Oliver Wilhelm Wolff vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Hageja nõustub maakohtu seisukohtade ja põhjendusega ning palub arvestada need apellatsioonkaebuse vastuse osaks; 2) peab olema vähemusosanikele tagatud koosolekul osalemise ja otsuse eelnõuga tutvumise võimalus olenemata sellest, kas nad saavad oma häältega otsuse vastuvõtmist mõjutada või mitte. Hagejat ei ole 03.08.2021 kostja üldkoosoleku toimumisest üldse kunagi teavitanud ning hageja sai 03.08.2021 üldkoosolekust teada alles pärast seda, kui hagejat teavitati sellest, et teda on juhatuse liikmena äriregistrist kustutatud;
3) ei saa hageja kirjutatut tõlgendada selliselt, et ta oli nõus koosoleku pidamisega ilma temata. Osaühingu juhatus peab saatma osaniku teate osanike koosoleku toimumise kohta sõltumata sellest, kas osanik soovib selliseid teateid saada või mitte; 4) teadis kostja 03.08.2021 üldkoosolekul, et on olemas kehtiv üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta, millega 03.08.2021 üldkoosolekul vastu võetud otsus hageja tagasikutsumise kohta juhatuse liikme kohalt, on vastuolus põhikirjaga. Seega on üldkoosoleku otsus, millega üldkoosolek otsustas kutsuda tagasi ja kustutada registrist juhatuse liikmena hageja, tühine ka ÄS 1771 alusel, kuna see on vastuolus heade kommetega. Alternatiivselt on kostja üldkoosoleku otsus kehtetu ÄS § 178 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 1 alusel, kuna kostja teine osanik K. Laurila on kasutanud otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid hageja kahjuks; 5) on maakohus õigesti jätnud esitatud tõendid asja juurde võtmata. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid on asja lahendamisel asjakohatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2021 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3850 eurot ja menetluskuludelt 3850 eurot viivise (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi tagamisega seotud menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulu) kokku 460 eurot hageja kanda. Selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja menetluskulud 3390 eurot ning viivis menetluskuludelt 3390 eurot.
7.Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus hageja korduvad hagi tagamise taotlused 23.08.2021 määrusega ja 29.11.2021 määrusega rahuldamata. Samas maakohus rahuldas hagi. Üldjuhul jagatakse menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandid sellest põhimõttest on seaduses selgelt sätestatud (nt TsMS § 169). Kõikidel juhtudel on kohtul õigus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Riigikohus on 4. aprilli 2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11 asunud seisukohale, et kui maakohus on rahuldanud hagi, kuid jätnud hagi tagamise taotluse rahuldamata, peaks TsMS § 162 lg 1 järgi kandma kostja kõik menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus erandlikel asjaoludel jätta hagi tagamise taotluse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Maakohus on jätnud hagi tagamise taotluste menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda viitega TsMS § 169 lg-le 3 ning põhjendanud seda sellega, et hageja ei ole esitanud hagi tagamise taotlusi arvukalt ega täiesti põhjendamatult. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu sellekohane põhjendus ei ole piisav, on kostja suhtes ebaõiglane ning on vastuolus Riigikohtu eelmärgitud seisukohaga. Kui maakohus jättis hagi tagamise taotlused rahuldamata, siis ei saa väita, et need taotlused ei olnud täiesti põhjendamatud. Hagi tagamisega seotud menetluskulusid on hageja menetluskulude nimekirja alusel võimalik eristada ning hinnata põhjendatud ajakulu, mis esindajal selleks kulus. Maakohus on leidnud, et 22.11.2021 hagi tagamise taotluse koostamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi ning seda maakohtu põhjendust ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Ringkonnakohus leiab, et ka 23.08.2021 hagi tagamise taotluse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Seega moodustab hageja esindaja ajakulu hagi tagamise taotluste koostamiseks kokku 3 tundi ning lähtudes hageja lepingulise esindaja tunnitasumäärast 120 moodustab hagi tagamise taotlustega seotud menetluskulud 360 eurot (3x120). Lisaks on hageja tasunud hagi tagamise taotlustelt riigilõivu 100 eurot (2x50).
Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja hagi tagamisega seotud menetluskulud 460 eurot (360+100) jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 4 ja § 169 lg 3). Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus kostjalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3390 eurot (3850-460). Muud hageja menetluskulud summas 3390 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 25,75 tunni ulatuses 3090 eurot eurot) jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud 25,75 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja õigusabikulusid ei tohiks rahuldada mitte rohkem kui 13,25 tunni ulatuses, ei ole põhjendatud. Kostja on jätnud siinjuures tähelepanuta, et tema enda esindaja ajakulu on menetluskulude nimekirja kohaselt 33,5 tundi.
8.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hageja nõude osanike 03.08.2021 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja jätnud kostja 26.11.2021 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
8.1.ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ning põhjendatult tuvastanud kostja 03.08.2021 osanike koosoleku otsuse, millega osanike koosolek otsustas kutsuda tagasi ja kustutada registrist juhatuse liige O. W. Wolff, tühisuse osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Seejuures on maakohus viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 20. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p-d 23 ja 24), mille kohaselt tuleb tagada kõigile osanikele (sealhulgas vähemusosanikele) osalemisõigus otsuste vastuvõtmisel. Osalemisõiguse sisuks on muu hulgas imperatiivne kohustus teatada osanikku ette koosoleku toimumisest. Maakohus tuvastas otsuse p-s 10, et kostja ei saatnud hagejale 03.08.2021 osanike koosoleku toimumise teadet ning seda tuvastatud asjaolu ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
8.2.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja maakohtule väljavõtte WhatsApp`i vestlusest, mille kohaselt kirjutas hageja K. Laurilale 28.07.2021 kell 21:21 „Siis ära kirjuta enam“ (tõlge tl 46). Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et eelmärgitud WhatsApp`i sõnumi puhul on tegemist hageja tahteavaldusega, millega hageja loobus õigusest saada teavet kostja ja kostja osanike koosolekute toimumise kohta. Maakohus on andnud hinnangu nii hageja ja K. Laurila 28.07.2021 kui ka varasematele sõnumivahetustele, tõlgendanud hageja 28.07.2021 kell 21:21 saadetud sõnumit TsÜS § 75 lg 1 kohaselt ning tuvastanud põhjendatult, et hageja ei ole loobunud õigusest saada teavet kostja ja kostja osanike koosolekute toimumise kohta. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et 28.07.2021 kell 21:21 saadetut sõnumiga ei volitanud hageja K. Laurilat viima osanike koosolekut läbi ilma hageja osavõtuta. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostja tuginemine käsundita asjaajamise sätetele ei ole antud vaidluse puhul asjakohane (maakohtu otsuse p-d 10-17). Hageja väidetav pahauskne käitumine osaühingu suhtes ei anna samuti alust eirata hageja kui osaniku osalemisõiguse realiseerimist.
Maakohtu nimetatud tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused on õiged ning kõik apellatsioonkaebuses esitatud väited, millega õigustatakse hagejale 03.08.2021 osanike koosoleku toimumise teate mittesaatmist, on põhjendamatud.
9.Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude teistsuguseks jaotuseks ei anna alust ka see, et ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Hageja lepinguline esindaja koostas vastuse apellatsioonkaebusele ning osales ringkonnakohtu istungil. Menetluskulude nimekirja kohaselt esindaja kulutanud selleks aega 7,75 tundi ning lähtudes tunnitasu määrast 120 eurot on õigusabikulu rahaliseks suuruseks 930 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsiooniastmes kokku on 5 tunni eest 600 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Ringkonnakohus arvestab siinjuures sellega, et apellatsioonkaebuses on korratud varasemalt maakohtu menetluses esitatud seisukohti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.