Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kirjeldav ja põhjendav osa Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike teadaannete kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et asjas saab teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja taotleb riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja õigusabi kulu 420 euro väljamõistmist kostjalt. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Käesoleval juhul on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot lähtuvalt alates 01.01.2022 kehtima hakanud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsioonist. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2021. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu kuni 31.12.2021 kehtinud RLS redaktsiooni järgi summas 75 eurot. Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista ülemääraselt tasutud riigilõivu. Seega on riigilõiv vajalik ja põhjendatud summas 75 eurot. TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu

kahe tunni ulatuses, s.o 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 335 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal maksta viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu summas 25 eurot (100-75) tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõppeb kahe aasata möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tagastamise taotluses tuleb märkida tsiviilasja number, riigilõivu tasumise makserekvisiidid, summa, mille tagastamist taotletakse, ning samuti isiku andmed, kelle arvele tagastust soovitakse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.