2-21-143002/6 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hagiavaldusega taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (EP või hageja) E. S. R.elt (kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest: kostja oli SUBARU LEGACY (VIN:xxx) numbrimärgiga XXX; AUDI A6 AVANT (VIN: XXX) numbrimärgiga XXX (Sõidukid) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajahetkel. Sõidukeid pargiti EP opereeritavale parkimisalale, EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukeid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud; Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõidukite parkimisega tekkis lepinguline suhe; Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi; Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata; Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Alljärgnevatel kuupäevadel olid Sõidukid pargitud EP opereeritavale parkimisalale. 1) 03.01.2019, Lasnamäe X, leppetrahvinumber 1410 3011 9151 4120, maksetähtaeg 17.01.2019; 2) 02.06.2020, Lasnamäe X, leppetrahvinumber 1410 2062 0150 2143, maksetähtaeg 16.06.2020; 3) 12.06.2020, Lasnamäe X, leppetrahvinumber 1351 2062 0091 8431, maksetähtaeg 26.06.2020; Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõidukid olid pargitud korduvalt parkimistingimusi rikkudes, kuna kahel korral Lasnamäe X parkimisalal parkides oli Sõiduk pargitud ilma parkimisloata ning ühel korral oli jäetud Sõiduki parkimise algusaeg fikseerimata (03.01.2019 väljastatud leppetrahv). EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja õigeaegselt leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 100 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kohtu e-kirjaga (16.03.22) kostjale kätte toimetatud kostja enda poolt kohtule esitatud e-posti aadressil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palub hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd. Hageja esindaja pakub teenust 80 eur/tund, käesolevas asjas on esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 160 eurot (2*80 eurot) +k/m. Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kokku peab kohus (100+(160+k/m)+20).