2-20-17398 AGAL Kinnisvarad OÜ hagi X vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
91 930,86 eurot Hageja AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmilla Tamar Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja vandeadvokaadi abi Silvia-Anna Gerontidi
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456) kasuks välja 85 777,85 eurot. Nimetatud summa koosneb põhivõlast 76 912,7 eurot ja kohtuotsuse tegemise päevaks kogunenud viivisest 8865,15 eurot.
3.Mõista kostjalt Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 76 912,7 eurot alates 30.04.2022 (kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 3050 eurot ja sellelt nõudelt arvestatava viivise väljamõistmise nõude osas.
6.Mõista Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456) kasuks välja menetluskulude hüvitis 7587,12 eurot.
7.Mõista Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord 1 (7)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.25.11.2020 esitas AGAL Kinnisvarad OÜ hagi oma juhatuse liikme X vastu kahju hüvitamise nõudes (toimik I lk 1). Kostja tegi hageja juhatuse liikmena 26.05.2019 hageja kontolt iseendale väljamakse 58 588,56 eurot. Hagejal puudusid kohustused kostja ees. Hageja pidi selle väljamakse tõttu tasuma tulumaksu 14 647,14 eurot. Seega vähenes hageja vara juhatuse liige X tegevuse tõttu kokku 73 235,70 euro võrra. Kostja tasus hageja arvel LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i õigusabiarveid summas 6727 eurot. Sellest 3677 euro ulatuses hagejale tegelikult teenuseid ei osutatud. 3050 euro osas olid arved esitatud advokaadibüroo poolt alusetult ja seda summat poleks tulnud tasuda. Kostja põhjustas hagejale juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju kokku summas 79 962,7 eurot. Hageja nõuab selle summa väljamõistmist kahju hüvitamiseks. Samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.25.11.2020 määrusega tagas kohus hagi ja seadis kohtulikud hüpoteegid kostjale kuuluvatele 1⁄2 mõttelistele osadele kinnisasjades registriosadega nr xxxxxxxx ja yyyyyyyy ning kostjale kuuluvale kinnisasjale registriosa nr zzzzzzz (toimik I lk 26). Hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse (I lk 30p - 33).
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist, kuna nõude esitamist ei ole hageja osanikud otsustanud. Kostja eitas ka kahju tekitamist. Kostja ei eitanud iseendale väljamakse tegemist ega sellest tekkinud maksukohustust, kuid väitis, et ülekandega täitis hageja kolmanda isiku (Agal Invest OÜ) kohustuse tema ees ning et see oli hageja teise juhatuse liikmega kooskõlastatud. Õigusabi osutati ka hagejale ning esitatud arved olid advokaadilepinguga kooskõlas.
4.Tallinna Ringkonnakohus leidis 27.01.2022 määruses, et hagi esitamine ja selleks esindaja määramine on nõuetekohaselt otsustatud ja tegi maakohtule ülesandeks jätkata asja menetlust (määruse p 18, toimik II lk 63). Tulenevalt Ringkonnakohtu määrusest muutus edasises menetluses tähendusetuks kõik see, mis puudutab hageja osaniku otsuse olemasolu käesolevas asjas esitatud hagi kohta. Kohus selgitas seda pooltele 07.02.2022 määruses (p 4, II lk 66).
5.Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist ja hagile esitatud vastuväidete ebapiisavust 12.01.2021 määruses (I lk 123p), 17.05.2021 määruses (p 5, II lk 6p) ja 07.02.2022 määruses (p 2, II lk 66). 07.02.2022 määrusega teatas kohus eelmenetluse lõpetamisest seisuga 28.02.2022 (p 6).
6.Pooled andsid nõusoleku asja lahendamiseks kirjaliku menetluses (kostja 28.02.2022 avaldus, II lk 80p ja hageja 01.03.2022 avaldus, II lk 82). Kohus andis 04.03.2022 määrusega pooltele võimaluse täiendavate avalduste tegemiseks ja määras asja läbivaatamise lõpetamiseks ajagraafiku (II lk 84). 2 (7)
7.21.03.2022 ja 14.04.2022 taotles kostja menetluse uuendamist ja tõendite väljanõudmist ja tunnistajate ülekuulamist (II lk 86 ja 144). Kohus jättis taotlused rahuldamata ja muutis asja läbivaatamise lõpetamise ajagraafikut (30.03.2022 määrus, II lk 131; 19.04.2022 määrus, II lk 166). Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt, põhjendades seda alljärgnevaga.
9.Äriregistri kohaselt on kostja olnud hageja juhatuse liige alates hageja registrisse kandmisest 05.11.2002. Kostja pole eitanud, et oli juhatuse liige hagi alusega seotud ajal.
10.Osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (äriseadustiku [ÄS] § 187 lg 1). Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 2). Hageja väitel on kostja rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi tehes hageja arvel alusetuid väljamakseid ja on sellega põhjustanud temale kahju, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses nõuabki.
11.Kostja ei ole vaidlustanud hagi alusega seotud faktiväiteid temale hageja kontolt ülekande tegemise ja sellest hagejale tekkinud tulumaksukohustuse 14 647,14 eurot kohta (hagiavalduse p 1, I lk 2). 26.05.2019 ülekanne summas 58 588,56 eurot tehti hageja kontolt kostja kontole (hagiavalduse lisa 1, I lk 5p). Maksekorralduse kinnitas kostja isiklikult (hageja 28.02.2022 avalduse lisa, II lk 78). Kostja pole ka eitanud advokaadibüroole arvete tasumist hageja arvel (hagiavalduse p 3-5). Vaidlusalused õigusabiarved tasus hageja kontolt advokaadibüroole kostja isiklikult (hagiavalduse lisa 7, I lk 17). Pooled vaidlevad ainult selle üle, kas eelnimetatud kulutused olid tehtud hageja huvides. Tõendamiskoormis lasub siin ÄS § 187 lg 2 järgi kostjal, mida kohus korduvalt kostjale selgitas (vt p 5 eespool). Kostja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud.
12.Kostja väitel täitis hageja 26.05.2019 tehtud ülekandega kolmanda isiku Agal Invest OÜ kohustuse tema ees (II 30 p). Kostja pole väitnud ega tõendanud, et kolmanda isiku kohustuse täitmine hageja poolt oli hagejale vajalik. Kostja väited selle kohta, et ülekande tegemine oli kooskõlastatud teise juhatuse liikmega (kostja 08.01.2021 avalduse p 16-24, I lk 39p) ei oma kostja vastutuse seisukohalt tähendust. Kostja pidi juhatuse liikme hoolsuskohustuse raames kasutama hageja vara hageja huvides. Kostja pole väitnud, et probleemse ülekande tegemist ei saanud tema vältida ning et väljamakse tegemise põhjustas tegelikult teine juhatuse liige. Kostja tõendamiskoormist suurendab seejuures asjaolu, et tema oli isiklikult 26.05.2019 väljamakse saaja ehk tegutses huvide konflikti olukorras, rikkudes järelikult ka lojaalsuskohustust.
13.Kostja poolt 14.04.2022 esitatud faktiväited ja tõendid (II lk 151-162) jätab kohus menetlemata, juhindudes TsMS § 237 lg 1, § 330 lg 1 ja § 331 lg 1. Need on esitatud pärast 3 (7)
eelmenetluse lõppemist ja kostja pole selgitanud, miks neid ei saanud esitada varem. Esitatu menetlemine oleks põhjustanud asja lahendamise viibimist. Kohus märgib siiski, et kostja väide laenulepingu vormistamisest Agal Invest OÜ ja hageja vahel summale 58 000 eurot (14.04.2022 avalduse p 2.1.3 ja lisa 7, II lk 159) ei lükka ümber kahju tekkimist. Lepingu on nii laenusaaja kui ka laenuandja poolt allkirjastanud kostja ainuisikuliselt, kuigi OÜ Agal Invest osas on äriregistrisse kantud juhatuse liikmete Xi ja Yi ühine esindusõigus. Dokumendi kuupäevaks on märgitud 10.06.2019 ja laenusumma väljamaksmine laenusaajale on lepitud kokku toimuma tulevikus (lepingu p 2.4), kuigi vaidlusalune ülekanne oli tehtud juba 26.05.2019. Laenulepingus oli laenu tagastamise tähtpäevaks märgitud 28.05.2020 (p 3.1), kuid kostja pole väitnud, et raha oleks hagejale tegelikkuses tagastatud. Laenusumma on väiksem kostjale hageja kontolt üle kantud summast ega hõlma hagejale tekkinud maksukohustust. Isegi kui hagejal tekkis kolmanda isiku vastu nõue kostja poolt väidetud ulatuses, ei järelduks sellest vaidlusaluse makse tegemine hageja huvides – kontol oleva raha vahetamine summalt väiksema ja tagamata nõudeõiguse vastu ei saa üldjuhul olla äriühingu huvides. Kui kolmas isik peaks väidetava võlakohustuse tulevikus täitma hagejale, saab kostja nõuda hagejalt käesoleva otsuse täitmise ulatuses hüvitust alusetu rikastumise sätete alusel. Varem püüdis kostja väita, et hageja kohustused Agal Invest OÜ ees vähenesid 2015 ja 2016.a (18.03.2022 avalduse p 2.5, II lk 87. Vt ka 30.03.2022 määrus, II lk 131). Aastaid enne vaidlusaluse ülekande tegemist hageja ja kolmanda isiku vahelistes õigussuhetes toimunud muudatused ei peaks loogiliselt selgitama hilisema makse tegemist ja kostja poolt esitatust pole võimalik järeldada teisiti. Eelnimetatuga vastuoluliselt asus kostja hiljem õigustama makse tegemist Agal Invest OÜ raha puudumisega ja kavatsusega hüvitada kulu hagejale hiljem (14.04.2022 vastuse p 2.1.5, II lk 145). Need asjaolud ei oma vaidluse õige lahendamise seisukohalt sisulist tähendust, kuid näitavad kostja põhjenduste meelevaldsust.
14.Iseendale tehtud ülekandega on kostja järelikult põhjustanud hagejale kahju kokku summas 73 235,7 eurot.
15.Advokaadibüroo 29.10.2018 arve ei ole 1667 euro osas hageja väitel seotud temale osutatud õigusabiga (hagiavalduse p 3 alapunkt 1, I lk 2; lisa 4-1, I lk 9). Kostja vastuväited on kontrollimatuseni ebamäärased (08.01.2021 vastuse p 29, I lk 41). Täpne on vaid väide selle kohta, keda puudutas hüpoteegi kustutamisega seotud õigusabi (p 29 alapunkt d) – hagejat siin nimetatud pole. Nimetatud summa osas pole kostja seega tõendanud, et kulutus tehti hageja huvides. Kohtule pole teada, miks on hageja arvestanud oma nõudes selle arvega seotud kulu arve summast väiksemana, kuid nimetatu ei mõjuta hagi õigsust. Kostja pole lükanud ümber hageja faktiväidet, et advokaadibüroo 21.12.2018 arve 20182018 aluseks olevat õigusabi ei osutatud hagejale (hagiavalduse p 3 alapunkt ja lisa 4-4, I lk 9p). Arve lisaks olevas spetsifikatsioonis olevast kirjeldusest ei järeldu teisiti. Kostja pole tõendanud, et kulutus 1050 eurot tehti hageja huvides. Kostja pole lükanud ümber hageja faktiväidet, et advokaadibüroo 21.12.2018 arve 20182016 on esitatud seoses kostja kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamisega ja õigusabi ei osutatud hagejale (hagiavalduse p 3 alapunkt 3 ja lisa 4-7, I lk 11). Kostja pole tõendanud, et kulutus 960 eurot tehti hageja huvides.
4 (7)
Kostja pole esitanud kontrollitava täpsusega faktiväiteid selle kohta, et vaidlusaluste õigusabikuludega tasuti hagejale osutatud õigusabi eest. Kostja ebamäärased ja paljasõnalised vastuväited kostja vastustust ÄS § 187 lg 2 järgi ümber ei lükka. Pärast eelmenetluse lõppemist õigusabikulude kohta esitatud faktiväiteid (14.04.2022 avalduse p 2.2) kohus eespool (p 13) selgitatud põhjustel ei menetle. Õigusabiarvete tasumist tekkinud kahju põhjustamine on seega tõendatud 3677 euro (1667+1050+960) osas. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist õigusabiarvetes sisalduva käibemaksu osas, kuigi oli arvete esitamise ajal käibemaksukohustuslane. Kostja pole tuginenud sellele, et hageja sai arvestada tasutud käibemaksu tagasi, mistõttu kohus seda võimalust arvestada ei saa. Kui õigusabi tegelikkuses hagejale ei osutatud, siis polekski käibemaksu tagasiarvestus olnud lubatav muidu, kui vastava kulu eest õigusabi tegelikule saajale arve esitamise korral.
16.Teiste hagi alusena esitatud õigusabiarvete osas pole hageja eitanud õigusabi osutamist temale, kuid on pidanud alusetuks advokaatide poolt sõiduks kulutatud aja eest tasumist tunnitasu alusel (hagiavalduse p 4). Hageja tugines kliendilepingu p-le 8 (hagiavalduse lisa 31, I lk 6p). Kostja selgitas, et see punkt reguleerib täiendavaid kuluhüvitisi mõjutamata kohustust tasuda kasutatud tööaja eest tunnitasu alusel (08.01.2021 vastuse p 31). Kohus nõustub sellega. Hageja pole väitnud, et advokaatide poolt õigusabi osutamise raames kasutatud aeg on arvel märgitud vales suuruses. Kliendilepingu p 5 kohaselt tuleb advokaadi ajakulu eest maksta tunnitasu. Lepingu p 8 käsitleb sõnaselgelt täiendavaid kuluhüvitisi („lisaks advokaaditasule kohustub Klient hüvitama ...“). Kirjeldatu on levinud ja tavaline praktika advokaaditöö tasustamisel. See, kas tasutud õigusabikulu eest on kriminaalmenetluses hüvitist taotletud või kas selliste kulude hüvitamist on võimalik kriminaalmenetluses nõuda, ei oma käesoleva asja õige lahendamise seisukohalt tähendust. Hageja pole tuginenud sellele, et kostja on kahju põhjustanud kriminaalmenetluses kulutaotluse esitamata jätmisega või on kahju põhjustanud advokaadibüroo tasukokkuleppe tingimustega nõustumisel. Hageja arvestustes sisalduva 3050 euro osas ei ole kahju järelikult hagejale tekkinud, kostja on täitnud hageja arvel hageja tegeliku kohustuse advokaadibüroo eest. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
17.Kokkuvõttes on tõendatud, et kostja põhjustas juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale kahju summas 76 912,7 eurot (73 235,7 + 3677) ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks ÄS § 187 lg 2 alusel välja.
18.Tulenevalt eespool (p 4) kirjeldatust, puudub vajadus menetleda hagi esitamise õiguse kohta esitatud tõendeid. Hageja võttis tõenditena tagasi oma 22.01.2021 avalduse lisa (I lk 128p – 129) ja 08.02.2021 avalduse lisa (I lk 292p-293. Hageja 28.02.2022 avalduse p 5, II lk 76). Kostja võttis tõenditena tagasi oma 08.01.2021 avalduse lisa 2 (I lk 45) ja 10.05.2021 avalduse lisad 1-8, 10 ja 11 (I lk 172-188, 190-193. Kostja 28.02.2022 avaldus, II lk 80p). Hagemisõiguse kohta esitatud tõendina ei oma käesolevas asjas tähendust ka kostja 22.02.2022 avaldusele lisatud hagiavaldus asjas 2-21-2742 (I 140p – 145).
5 (7)
Käesoleva asja õige lahendamise seisukohalt puudub tähendus sellel, kuidas on oma juhatuse liikme kohustusi täitnud hageja teine juhatuse liige Y. Kostja pole väitnud, et temalt nõutava hüvitise aluseks oleva kahju oleks põhjustanud hoopis Y. Seetõttu pole vajadust uurida tõenditena kohtuotsuseid kriminaalasjas xxx (I lk 61-110), Yle adresseeritud teabenõudeid (I lk 111 -117), nõuete mahakandmise 2020.a dokumente (117p – 118). Kostja esitas 10.05.2021 avalduse lisana nr 9 käesolevas asjas 26.01.2021 kohtumääruse (I 189). Määrus on käesolevas asjas tehtud lahendina juba toimikus (I lk 131) ja kostjal puudus põhjus selle esitamiseks. Hageja 21.03.2022 avaldusele lisatud kaebust (II lk 100-117) kohus ei menetle, nagu 30.03.2022 määruses selgitatud (II lk 131). Asjas ei oma tähendust ka hageja 14.04.2022 avalduse lisad (II 138-143). Menetlemata jäävad ka kostja poolt 14.04.2022 esitatud tõendid (II lk 151-162, vt p 13 eespool).
19.Hageja on palunud viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni alates hagi esitamisest. Kohtuotsuse tegemise seisuga (29.04.2022) on viivisenõude suurus 8865,15 eurot (põhivõlg 76 912,7 eurot, periood 20.11.2020-29.04.2022 ehk 526 päeva, viivisemäär 8% aastas). Kuupäevale 29.04.2022 järgnevalt perioodilt kuni põhivõla tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras arvestatuna summalt 79 962,7 eurot kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367).
20.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude jaotamisel võtab kohus arvesse hagi rahuldamise ulatust. Hageja esialgne põhinõue oli 79 962,7 eurot. See rahuldatakse summas 76 912,7 eurot ehk 96% ulatuses. 4% hageja kuludest peaks seega jääma hüvitamata ja hageja peaks hüvitama sama osa kostja menetluskuludest.
21.19.04.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hüvitis riigilõivude eest summas 1350 eurot ja õigusabikulu eest 6660 eurot, kokku 8010 eurot (II lk 167). Hageja esitas üksikasjaliku nimekirja menetlustoiminguteks kasutatud õigusabi aja kohta (II lk 125-129,163). Kohtu arvates on tööaeg põhjendatud ja tunnitasu pole ebamõistlikult suur. Hagejale osutati õigusabi tunnitasumääraga 120 eurot, kostjale määraga 140 eurot (käibemaksuta tasumäärad. Vt kostja 18.04.2022 avaldus, II lk 163). Kostjal ei olnud hageja esindaja tasumäärale vastuväiteid (26.04.2022 avalduse p 2.2, II lk 170p). Kostja on pidanud hageja esindaja tööd põhjendamatuks 1 tunni ja 55 minuti osas perioodil algusega 30.03.2022 (kostja 26.04.2022 avalduse p 2.3). Hageja õigusabikulu sellel perioodil oli kokku 360 eurot (käibemaksuta - arve 049, II lk 163). Kostja õigusabikulu samal perioodil oli 980 eurot (käibemaksuta – kostja 18.04.2022 avalduse p 1.2). Nimetatu näitab iseenesest kostja vastuväite alusetust. Kostja hinnangud sellele, kui suur oli tegelikult põhjendatud ajakulu teatud toimingute tegemiseks, mille valikkust kostja vaidlustab vaid osaliselt, on meelevaldsed. Puudub põhjus nõustuda, et põhjendatuks tuleb lugeda kostja hinnang piisavale ajale, mitte aga hageja väide tegelikult kulutatud aja kohta.
22.Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 2562 eurot esindaja 15,25 tunni töö eest tunnitasumääraga 140 eurot (käibemaks lisandub, II lk 164). Hageja pole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja 6 (7)
vajalike kuludega. Kuupäevale 28.02.2022 eelneva perioodi eest pole kostja menetluskulude hüvitamist taotlenud, kuigi kostja on lepinguliste esinajate kaudu teinud menetluses faktiliselt toiminguid juba alates 2020.a lõpust.
23.Arvestades eespool (p 20) toodud menetluskulude jaotust peab kostja hüvitama hageja menetluskuludest 7689,6 eurot (8010 x 96%) ja hageja peaks hüvitama kostja menetluskuludest 102,48 eurot (2562 x 4%). Kohus tasaarvestab need summad kattuvas ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7587,12 eurot (7689,6-102,48).
24.Hageja taotluse alusel (hageja 19.04.2022 avaldus, II lk 167p) ja juhindudes TsMS § 177 lgst 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
25.TsMS § 133 ja § 136 lg 1 alusel täpsustab kohus hagi hinda. Sissenõutavaks muutunud võlale lisandub ühe aasta viivis. Tsiviilasja hind on vastavalt 91 930,86 eurot (76 912,7 + 8865,15 + 6153,01 [ehk 76 912,7 x 8%]).
26.Hagi tagamise abinõud (vt p 2 eespool) jäävad kehtima otsuse täitmise tagamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2023. a otsusega nr 2-2017398.
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.