AGAL Kinnisvarad OÜ hagi X vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2022. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 30. mai 2022. a apellatsioonkaebus AGAL Kinnisvarad OÜ 13. juuni vastuapellatsioonkaebus
2022.
a
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebus 91 930 eurot 87 senti AGAL Kinnisvarad OÜ vastuapellatsioonkaebus 3294 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 14. juuni 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kinnitamata 4. aprillil 2023. a kohtule esitatud 31. märtsi 2023. a kompromiss.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2022. a otsus osas, milles maakohus mõistis Xlt AGAL Kinnisvarad OÜ kasuks välja menetluskulu hüvitise 7424 eurot ületavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta AGAL Kinnisvarad OÜ avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 7424 eurot ületavas osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
4.AGAL Kinnisvarad OÜ vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2-20-17398
5.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada hagi osaliselt.
5.2.Mõista Xlt AGAL Kinnisvarad OÜ kasuks välja 85 777 eurot 85 senti. Nimetatud summa koosneb põhivõlast 76 912 eurot 70 senti ja kohtuotsuse tegemise päevaks kogunenud viivisest 8865 eurot 15 senti.
5.3.Mõista Xlt AGAL Kinnisvarad OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 76 912 eurot 70 senti alates 30. aprillist 2022. a (kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.4.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 3050 eurot ja sellelt nõudelt arvestatava viivise väljamõistmise nõude osas.
5.5.Jätta maakohtu menetluskulud 96% ulatuses Aleksandr Sorokoni kanda.
5.6.Mõista Xlt AGAL Kinnisvarad OÜ kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude hüvitis 7424 eurot.
5.7.Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta kuni 4. aprillil 2023. a esitatud kompromissini (k.a) kummagi poole enda kanda. Pärast kompromissi esitamist 4. aprillil 2023. a tekkinud poolte menetluskulud jätta AGAL Kinnisvarad OÜ kanda.
5.8.Mõista AGAL Kinnisvarad OÜ-lt X kasuks välja menetluskulude hüvitis 1260 eurot (käibemaksuga). 5.9.Tasaarvestada X ja AGAL Kinnisvarad OÜ vastastikused käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude hüvitamise nõuded (resolutsiooni punkt 5.6 ja 5.8) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Xlt AGAL Kinnisvarad OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 6164 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AGAL Kinnisvarad OÜ (hageja) esitas hagi oma juhatuse liikme X (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 79 962.70 eurot, viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hageja juhatuse liikmena 26. mail 2019. a hageja kontolt iseendale väljamakse 58 588.56 eurot. Hagejal puudusid kohustused kostja ees. Hageja pidi
2-20-17398 selle väljamakse tõttu tasuma tulumaksu 14 647.14 eurot. Seega vähenes hageja vara juhatuse kostja tegevuse tõttu kokku 73 235.70 euro võrra.
3.Lisaks on kostja tekitanud hagejale kahju õigusabiarvete tasumisega. Hageja ja Advokaadibüroo LEADELL Pilv sõlmisid kliendilepingu hageja esindamiseks kriminaalmenetluses. Hagejal puudusid advokaadibürooga muud kokkulepped õigusabi osutamiseks. Kostja, kasutades ära enda ametipositsiooni hageja juures, korraldas alates 29. oktoobrist 2018. a kuni 28. märtsini 2019. a advokaadibüroo poolt õigusabi arvete koostamist ja hagejale tasumiseks esitamist hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingu nr 133-2018/AP raames, mis sisaldasid tasu kostjale isiklikult osutatud õigusabi eest, mis tasuti hageja arvel. Kostja tasus hageja arvel LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i õigusabiarveid kokku 6727 eurot (29. oktoobri 2018. a arve nr 20181638; 21. detsembri 2018. a arve nr 20182016; 21. detsembri 2018. a arve nr 20182018; 30. jaanuari 2019. a arve nr 20190087; 26. veebruari 2019. a arve nr 20190253; 28. märtsi 2019. a arve nr 20190434). Kostja on ülalnimetatud arveid hageja teise juhatuse liikme ees varjanud ja ettevõtte raamatupidamisele ei ole neid tasumiseks esitanud, arved tasus kostja isiklikult. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist, sest nõude esitamist ei ole hageja osanikud otsustanud. Kostja eitas ka kahju tekitamist. Kostja ei eitanud iseendale väljamakse tegemist ega sellest tekkinud maksukohustust, kuid väitis, et ülekandega täitis hageja kolmanda isiku (OÜ AGAL Invest) kohustuse tema ees ning et see oli hageja teise juhatuse liikmega kooskõlastatud. Õigusabi osutati ka hagejale ning esitatud arved olid advokaadilepinguga kooskõlas. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 29. aprilli 2022. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks 85 777.85 eurot (põhivõlg 76 912.7 eurot ja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 8865.15 eurot) ja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 76 912.7 eurot alates 30. aprillist 2022. a kuni võla tasumiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 3050 eurot ja sellelt nõudelt arvestatava viivise väljamõistmise nõude osas. Menetluskulud jättis maakohus 96% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7587.12 eurot ning viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
6.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: - kostja on olnud hageja juhatuse liige alates hageja registrisse kandmisest 5. novembrist 2002. a ning kostja oli juhatuse liige hagi alusega seotud ajal; - kostja on hageja kontolt teinud ülekande ja sellest on hagejale tekkinud tulumaksukohustus 14 647.14 eurot; 26. mail 2019. a tehti ülekanne summas 58 588.56 eurot hageja kontolt kostja kontole, maksekorralduse kinnitas kostja isiklikult; - kostja on tasunud hageja arvel advokaadibüroole arveid; vaidlusalused õigusabiarved tasus hageja kontolt advokaadibüroole kostja isiklikult.
7.Maakohus tõi välja, et pooled vaidlevad ainult selle üle, kas eelnimetatud kulutused olid tehtud hageja huvides, mille tõendamiskoormis lasub kostjal, kuid kostja ei ole seda täitnud.
2-20-17398
8.Maakohus märkis, et kostja pole väitnud ega tõendanud, et kolmanda isiku kohustuse täitmine hageja poolt oli hagejale vajalik. Kostja väited selle kohta, et ülekande tegemine oli kooskõlastatud teise juhatuse liikmega ei oma kostja vastutuse seisukohalt tähendust. Kostja pole väitnud, et probleemse ülekande tegemist ei saanud tema vältida ning et väljamakse tegemise põhjustas tegelikult teine juhatuse liige. Kostja tõendamiskoormist suurendab seejuures asjaolu, et tema oli isiklikult 26. mai 2019. a väljamakse saaja ehk tegutses huvide konflikti olukorras, rikkudes järelikult ka lojaalsuskohustust.
9.Maakohus asus seisukohale, et kostja poolt 14. aprillil 2022. a esitatud faktiväited ja tõendid jätab kohus menetlemata, juhindudes TsMS § 237 lg-st 1, § 330 lg-st 1 ja § 331 lg-st 1. Maakohus leidis, et iseendale tehtud ülekandega on kostja järelikult põhjustanud hagejale kahju kokku summas 73 235.7 eurot.
10.Maakohtu hinnangul on kostja vastuväited hageja nõudele seoses advokaadibüroo 29. oktoobri 2018. a arvega 1667 euro osas kontrollimatuseni ebamäärased. Täpne on vaid väide selle kohta, et hagejat hüpoteegi kustutamisega seotud õigusabi ei puudutanud. Seega järeldas maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et kulutus tehti hageja huvides. Maakohus märkis ka seda, et kostja pole lükanud ümber hageja faktiväidet, et advokaadibüroo 21. detsembri 2018. a arve 20182018 aluseks olevat õigusabi ei osutatud hagejale ega seda, et kulutus 1050 eurot tehti hageja huvides. Kostja pole lükanud ümber ka seda hageja faktiväidet, et advokaadibüroo 21. detsembri 2018. a arve 20182016 on esitatud seoses kostja kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamisega ja õigusabi ei osutatud hagejale ega seda, et kulutus 960 eurot tehti hageja huvides. Seega leidis maakohus, et tõendatud on õigusabiarvete tasumisest tekkinud kahju põhjustamine 3677 euro (1667+1050+960) osas.
11.Maakohus leidis seoses hageja nõudega hüvitada õigusabiarvetes sisalduv käibemaks, et kui õigusabi tegelikkuses hagejale ei osutatud, siis polekski käibemaksu tagasiarvestus olnud lubatav muidu, kui vastava kulu eest õigusabi tegelikule saajale arve esitamise korral.
12.Teiste hagi alusena esitatud õigusabiarvete osas märkis maakohus, et hageja ei ole eitanud õigusabi osutamist temale, kuid on pidanud alusetuks advokaatide poolt sõiduks kulutatud aja eest tasumist tunnitasu alusel. Maakohus nõustus kostjaga selles, et hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingu punkt 8 reguleeris täiendavaid kuluhüvitisi mõjutamata kohustust tasuda advokaadile kasutatud tööaja eest tunnitasu alusel. Kirjeldatu on levinud ja tavaline praktika advokaaditöö tasustamisel. Seega ei ole hageja arvestustes sisalduva 3050 euro osas järelikult hagejale kahju tekkinud, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata.
13.Seega leidis maakohus, et on tõendatud, et kostja põhjustas juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale kahju summas 76 912.7 eurot (73 235.7 + 3677) ning mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks ÄS § 187 lg 2 alusel välja.
14.Kohtuotsuse tegemise seisuga arvestas maakohus viivise suuruseks 8865.15 eurot, mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks mõistis maakohus välja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 76 912.7 eurot alates 30. aprillist 2022. a kuni võla tasumiseni.
15.Maakohus jaotas menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega ning jättis 96% menetluskuludest kostja kanda ning 4% menetluskuludest hageja kanda. Maakohus määras kindlaks poolte menetluskulud ning tasaarvestas hageja ja kostja menetluskulude
2-20-17398 summad kattuvas ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7587.12 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
16.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning saata asi maakohtule eelmenetluse uuendamiseks ja asja uuesti otsustamiseks või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas hagi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
17.Kostja asus seisukohale, et maakohus leidis ebaõigesti, et kostja 14. aprilli 2022. a menetlusdokumendis esitatud faktiväited ning tõendid olid esitatud hilinenult ning nende menetlemine oleks põhjustanud asja lahendamise viibimist. Kostja selgitas, et 14. aprilli 2022. a menetlusdokumendis esitas kostja korduva taotluse eelmenetluse uuendamiseks tuginedes eelkõige enda 18. märtsil 2022. a esitatud taotlusele, kuna kohus jättis kostja 18. märtsil 2022. a esitatud esialgse taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata tuues põhjenduseks asjaolud, mis ei olnud õiguspärased ning mille osas esitas kostja 14. aprilli 2022. a menetlusdokumendi p-s 3.2 oma vastuväited. Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluse TsMS § 437 p 1 alusel uuendamata.
18.Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kostja vastutust välistavad asjaolud ÄS § 187 lg 1 ja 2 alusel puuduvad ning leidis, et kostja on põhjendanud ja tõendanud, et kostja tegevust ei saa käsitleda hoolsuskohustuse rikkumisena ja 26. mai 2019. a väljamakse tegemist ei saa käsitleda hageja kahjuna. Hagejal oli 26. mai 2019. a väljamakse tegemiseks õiguslik alus – kostja ja OÜ AGAL Invest vahel 1. augustil 2004. a sõlmitud laenuleping, mida muudeti
1.detsembril 2011. a ja 12. detsembril 2014. a. Kuna laenulepingust tuleneva intressi väljamakse tegemise momendil puudusid OÜ AGAL Invest-l selleks vabad rahalised vahendid, siis sõlmisid AK ja kostja kui hageja ja OÜ AGAL Invest ühised juhatuse liikmed ja lõplikud kasusaajad kokkulepe, mille kohaselt tehakse kostjale väljamakse hageja rahaliste vahendite arvelt ning OÜ AGAL Invest hüvitab hagejale tehtud väljamakse omakorda siis, kui selleks tekivad vastavad vahendid. 26. mai 2019. a makse sisuks on hageja poolt intresside väljamakse OÜ AGAL Invest eest, kes on hageja enamusosanik. Kostja ja AK vahelist kokkulepet väljamakse tegemiseks hageja vara arvelt kinnitab ka pooltevaheline varasem praktika. Arvestades sõlmitud lepinguid puudus kostja tegevuses tahtlus kahju tekitamisel hagejale, kuna kostja käitus igati kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega ning vormistas nõuetekohaselt laenulepingu edastades selle teisele juhatuse liikmele samuti allkirjastamiseks. Vastavalt kokkulepitule pidi OÜ AGAL Invest tasuma kostjale tehtud väljamaksele vastava summa hiljem hagejale. Kas ja kuidas palus AK kajastada neid väljamakseid OÜ AGAL Invest ja hageja raamatupidamises ei osanud kostja täpsustada, kuna sellekohaseid korraldusi jagas raamatupidajale ja otsustas AK. Kostjal puudus alates 2019. a suvest AK tegevuse tõttu ligipääs OÜ AGAL Invest ja hageja pangakontodele ning raamatupidamisdokumentidele. Juhul, kui OÜ AGAL Invest peaks jätma tagasimakse hüvitamata, ei saa kostja selle eest vastutada.
19.Kostja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kostja vastutab ÄS § 187 lg 1 ja 2 alusel advokaadibüroo arvete tasumise eest. Kui kohtu arvates olid kostja poolt esitatud vastuväited „kontrollimatuseni ebamäärased“, pidanuks kohus küsima kostjalt täiendavaid selgitusi vastavate väidete kohta. Kostja on selgitanud 8. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis, millisel viisil ja mis põhjustel olid kulutused tehtud just hageja huvides. Kohus on jätnud vastavad põhjendused käsitlemata. Kostja tõi välja, et kuigi vaidlusalused õigusabi eest advokaadibüroo
2-20-17398 poolt esitatud arved ei olnud seotud kriminaalmenetlusega, siis olid need arved esitatud õiguspäraselt ning õigusabi oli osutatud hageja huvides.
20.Viimaks leidis kostja, et maakohus määras kostja menetluskulude rahalise suuruse ebaõigesti. Maakohus on kostja menetluskulusid kindlaks määrates jätnud tähelepanuta kostja
27.septembri 2021. a menetluskulude nimekirja. Eeltoodust tulenevalt palus kostja muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust, arvestades kostja 27. septembril 2021. a, 25. märtsil 2022. a ja 18. aprillil 2022. a esitatud menetluskulude nimekirjasid, kui ringkonnakohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kui tsiviilasi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule, palus kostja, et maakohus arvestaks menetluskulude kindlaksmääramisel kõigi kostja menetluskulude nimekirjadega. Hageja seisukoht
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
22.Hageja asus seisukohale, et maakohtu otsus on kostja poolt vaidlustatud osas piisavalt põhjendatud ja seaduslik, otsuse tegemisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud, sest menetluse uuendamise aluseks toodud asjaolud ning tõendid olid kostjale teada varem, lisaks ei oleks need tõendid muutnud kohtu lõppjäreldust. Hageja jäi enda varasemate seisukohtade juurde ning leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ülekanded olid tehtud hageja huvides ning hagejale ei tekkinud nendest kahju. Hageja vastuapellatsioonkaebus
23.Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
24.30. jaanuari 2019. a, 26. veebruari 2019. a ja 28. märtsi 2019. a arved sisaldavad hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingu sõidukulude hüvitamist äärmiselt ebasoodsas ja kliendilepinguga vastuolus olevas ulatuses. Kliendilepingust ei tulene, et transpordikulu tuli hüvitada samas ulatuses õigusteenuse tasuga 150 eurot/tunnis. Riigikohtu praktika kohaselt ei loeta sõiduaega õigusteenuse osutamiseks. Hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud leping ei vastanud hageja huvidele, mistõttu ei olnud kostja hoolas. Kostja seisukoht
25.Kostja vaidles hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
26.Kostja hinnangul on hageja etteheide maakohtule alusetu, kuna maakohus selgitas otsuses, et advokaadi poolt sõiduks kulutatud aeg kuulub advokaadi ajakulu alla ning selle eest kohustub klient tasuma advokaaditasu. Kohus viitas seejuures asjakohastele lepingu punktidele ning käsitles kõiki hageja seisukohti. Kostja kui hageja juhatuse liikme hoolsuskohustuse võimalikku rikkumist ei saa hinnata pelgalt üksiku lepingutingimuse pinnalt. Vaidlusalune kliendileping on sõlmitud tavapärasetel ja üldlevinud tingimustel.
2-20-17398
Menetluse edasine käik
27.4. aprillil 2023. a esitas kostja ja hageja nimel juhatuse asendusliige EA kohtule kompromisslepingu.
28.Ajavahemikul 5. kuni 18. aprill 2023. a vaidlesid menetlusosalised, kas EAl on hageja esindusõigus. 18. aprillil 2023. a esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel enda kompromissettepaneku.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7424 eurot ületavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 7424 eurot ületavas osas rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kuni kompromissi esitamiseni 4. aprillil 2023. a (k.a) kummagi poole enda kanda ning hageja kannab pärast kostja poolt kompromissi esitamist (4. aprillil 2023. a) tekkinud menetluskulud ringkonnakohtus.
30.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kaebused esitasid nii kostja hagi rahuldatud kui ka hageja hagi rahuldamata jäetud osas. Seega on maakohtu otsus tervikuna vaidlustatud.
31.Esmalt võtab kolleegium seisukoha 4. aprillil 2023. a kostja ja hageja nimel juhatuse asendusliikme EA ringkonnakohtule esitatud kompromisslepingu kinnitamise osas. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb jätta kinnitamata, sest selle on sõlminud hageja nimel isik, kel puudub praeguses kohtumenetluses esindusõigus. Kuigi äriregistri teabesüsteemi kohaselt ning tulenevalt tsiviilasjas nr 2-21-14663 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2023. a määrusest nähtub, et EA oli kompromissi sõlmimise ajal hageja juhatuse asendusliige, sätestab ÄS § 181 lg 4, et juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. 1. veebruari 2021. a otsusega määrasid osanikud käesolevas vaidluses hageja esindajaks AK. Nimetatud otsus on läbinud kohtuliku kontrolli ning see on kehtiv. Ringkonnakohus leiab, et EA ei saa sõlmida kostjaga hageja nimel kompromissi, sest kompromissi saab kohtumenetluses sõlmida ainult isik, kes saab vaidluses esindaja olla. Seega ei ole esitatud kompromiss seadusega kooskõlas ning kohus ei kinnita kompromissi (TsMS § 430 lg 3).
32.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest nii hageja arvelt kostjale ülekande 58 588.56 eurot tegemise ja sellest hagejale tekkinud tulumaksukohustuse 14 647.14 eurot kui ka advokaadibüroole õigusabiarvete tasumise hageja arvel kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja nõude kvalifitseerimise, kahju sh selle suuruse tuvastamise ja kostja vastutuse osas ega korda neid. Vastuseks kaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.Kolleegium leiab, et kostja kaebuse väide maakohtu menetluslike rikkumiste kohta 14. aprilli 2022. a menetlusdokumendis esitatud faktiväidete ja taotluse menetlemata jätmisel ei ole põhjendatud ning ei too kaasa vaidlustatud otsuse muutmist.
2-20-17398
33.1.Maakohus teatas 7. veebruari 2022. a kirjaga pooltele, et jätkab tsiviilasja lahendamise ettevalmistamist, kordas, et kohtuasja toimik ei ole enam digitaalne, selgitas lisaks 12. jaanuari 2022. a määruses märgitule kostjale tema tõendamiskoormist ning määras, et eelmenetlus lõpeb käesolevas tsiviilasjas 28. veebruaril 2022. a. Samas kirjas teatas kohus, et määrab kohtuistungi aja, püüdes selle esmalt poolte esindajatega kooskõlastada (II kd, tl 66).
33.2.Maakohus teatas 4. märtsi 2022. a kirjaga pooltele, et kuna pooled andsid 28. veebruari 2022. a avaldustes nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. 14. märtsile 2022. a kavandatud kohtuistung jäetakse ära. Samas kirjas määras kohus täiendavate avalduse esitamiseks tähtaja 21. märtsini 2022. a ja selgitas, et uusi põhjendusi ja tõendeid saab esitada ainult TsMS § 329 lg 1 teises lauses sätestatud aluste esinemisel, sest eelmenetlus on lõppenud (7. veebruari 2022. a määruse p 6). Ühtlasi andis kohus menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 25. märtsini 2022. a ja neile vastamiseks mitte kauem kui 30. märtsini 2022. a ning teatas, et kohus teeb otsuse teatavaks hiljemalt 4. aprillil 2022. a.
33.3.21. märtsi 2022. a dateeringuga 18. märtsi 2022. a avaldusega esitas kostja uue tõendina
3.märtsi 2022. a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja taotles sellega seotud tõendite väljanõudmist. Hageja vaidles taotlusele vastu. Maakohus teatas 30. märtsi 2022. a kirjaga pooltele, et võtab kostja taotletud prokuratuuri 3. märtsi 2022. a määruse tõendina vastu, kuid ei rahulda kostja taotlusi tõendite väljanõudmiseks ega võta vastu hageja 21. märtsi 2022. a avaldusele lisatud kaebust kriminaalmenetluses. Ühtlasi määras kohus kostja taotlusel pooltele tähtaja esitada oma seisukohtade kokkuvõte hiljemalt 14. aprillil 2022. a ning määras tähtaja menetluskulude nimekirjade täiendamiseks ning teatas, et kohus teeb otsuse teatavaks hiljemalt
16.mail 2022. a. (II kd, tl 131). Kostja esitas 14. aprilli 2022 menetlusdokumendis esitatud faktiväited ja tõendid koos taotlusega eelmenetluse uuendamiseks, taotlusega koguda täiendavaid tõendeid ning alternatiivselt viimasele taotlusele kuulata üle tunnistajad (kostja apellatsioonkaebuse p 2.2.1.). Maakohus teatas 19. aprilli kirjas, et jätab kostja 14. aprilli 2022. a taotluse eelmenetluse uuendamiseks rahuldamata ning, et kostja taotlused tõendite kogumiseks on lahendatud. Kostja väitel jättis maakohus ebaõigesti tema taotluse asja arutamise TsMS § 437 p 1 alusel uuendamiseks rahuldamata. Osundatud sätte järgi on uuendamise aluseks see, kui kohus pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Riigikohtu selgituste kohaselt tähendab see niisuguse menetlusliku rikkumise ilmnemist, mis viiks tõenäoliselt kaebuse esitamise korral otsuse tühistamisele, nagu hageja nõude selgeks tegemata jätmine, tõendite uurimisereeglite oluline rikkumine või selgituskohustuse oluline rikkumine, ning võimalik on rikkumine ise kõrvaldada (vrdl RKTKo 22. november 2011, nr 3-2-1-113-11, p 66). Arvestades, et kostja taotlused tõendite kogumiseks olid lahendatud, ei teinud maakohus menetluses olulist viga põhjendades mh kaalutlusotsust, miks ei saa lugeda kostja tõendite kogumise taotlusega hilinemist lugeda esitatuks mõjuval põhjusel, mis õigustanuks selle menetlemist TsMS § 331 lg 1 alusel. Seega ei teinud maakohus kostja taotlusi käsitledes menetluses olulist viga, mistõttu ei olnud maakohtul ka vajadust ja alust TsMS § 437 p 1 alusel menetlust uuendada.
33.4.Kolleegiumi hinnangul ei nähtu ka kostja apellatsioonkaebusest selgelt, et taotletud tõendite arvestamise korral tulnuks kohtul teha teistsugune lõpplahend, samuti ei ole kostja vastavaid taotlusi ringkonnakohtule koos kaebusega esitanud. Arvestades, et apellatsioonkaebuses vastavaid taotlusi esitatud ei ole, ei saa ka ringkonnakohus nendega arvestada, mistõttu ei saa ka võimalik tõendite õigusvastaselt arvestamata jätmine lõpplahendit mõjutada.
34.Maakohus rahuldas hageja nõude ÄS § 187 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel, st kostjal tuleb hagejale hüvitada kahju hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. ÄS § 187 lg 2 teine lause sätestab,
2-20-17398 et juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning tuvastas tõendite hindamisel õigesti hoolsuskohustuse rikkumise ja sedastas, et kostja ei tõendanud oma kohustuste täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega.
34.1.Kostja esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et ta tegutses hageja arvelt kostjale 58 588.56 eurot ülekandmisel, millest tekkis hagejale tulumaksukohustus 14 647.14 eurot, korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja esitas maakohtus hagile vastates väite, et hageja täitis 26. mail 2019. a tehtud ülekandega kolmanda isiku OÜ AGAL Invest kohustuse (intressi väljamakse) tema ees - kostja ja OÜ AGAL Invest vahel on 1. augustil 2004. a sõlmitud laenuleping (muudetud 1. detsembril 2011. a ja 12. detsembril 2014. a). Kuna laenulepingust tuleneva intressi väljamakse tegemise hetkel puudus OÜ AGAL Invest-l vaba raha, sõlmisid AK ja kostja kui hageja ja OÜ AGAL Invest ühised juhatuse liikmed kokkulepe, mille kohaselt tehakse kostjale väljamakse hageja vahendite arvelt ning OÜ AGAL Invest hüvitab hagejale tehtud väljamakse siis, kui selleks tekivad vastavad vahendid. Kostja väidetest võib aru saada, et raha ülekandmisega täitis hageja kolmanda isiku - OÜ AGAL Invest kohustuse tema ees ning tasumine oli hageja teise juhatuse liikmega kooskõlastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja väited selle kohta, et ülekande tegemine oli kooskõlastatud teise juhatuse liikmega ei oma kostja vastutuse seisukohalt iseenesest tähendust. Kostja pidi tõendama, et hageja nimel on sõlmitud leping, millest hagejale tulenes vastavate summade tasumise kohustus kostjale. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse hulka kuulub ka see, et ta ei korraldaks juhitava ühingu vara arvel väljamakseid ilma õigusliku aluseta. Kostja ei ole vastavat kokkulepet tõendanud ning sellise kokkuleppe sõlmimist ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et laenuintresside suuruse arvestas välja ja korraldas nende kajastamise raamatupidamises AK, kes on nii hageja kui ka OÜ AGAL Invest juhatuse liige, sest antud toiminguid ei saa käsitada nõustumusena lepingu sõlmimiseks (VÕS § 9). Seejuures ei saa väidetud kokkulepet lugeda tõendatuks ka ainuüksi juhatuse liikmete võimaliku omavahelise tööjaotuse tõttu, mille kohaselt tegeles AK kõikide hageja ja OÜ AGAL Invest omanikulaenude intresside arvestusega ja laenude üle arvepidamisega olukorras, kus pangaülekandeid oli õigus teha ka kostjal. Juhatuse liikmete võimalik omavaheline tööjaotus ei õigusta juhatuse liikme kohustuse rikkumist, mis seisneb juhitava ühingu vara arvel väljamakse tegemises ilma õigusliku aluseta. Samuti ei saa lugeda tõendatuks, et hagejale tulenes kolmanda isiku eest kostjale intresside väljamaksmise kohustus mh lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast (VÕS § 23 lg 1 p 2) või kinnitaks kostja väidetud praktika tema ja AK vahelist väidetavat kokkulepet väljamakse tegemiseks AGAL Kinnisvarad OÜ arvelt. Arvestades, et maakohus jättis kostja 14. aprilli 2022. a esitatud (apellatsioonkaebuse p-id 2.3.8 ja 2.3.9) faktiväited ja tõendid menetlemata, ei hinda neid ka ringkonnakohus. Kolleegium märgib siiski, et nõustub hagejaga, et kaebuses (p 2.3.8) kostja kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt toimus nn omanikulaenu tagastamine erinevate tehingute tulemusena (nõude loovutamine, tasaarvestus) mitte alusetu raha ülekandmisega mõne ema- või tütarühingu kontolt.
35.Kolleegium nõustub hagejaga ka selles, et kostja viide ülekande lubatavusele kontsernisiseselt on asjakohatu. Kostja ei ole näidanud, kuidas vaidlusaluse ülekande tegemine (sj ilma vastusoorituseta) oli olukorras, kus kostja möönab ise, et väljamakse ei olnud hagejale vajalik, kõiki asjaolusid kogumis arvestades kontserni kui terviku (ja seega lõppastmes ka väljamakse teinud tütarühingu huvides) huvides (vrdl RKTKo 24. november 2015, nr 3-2-1-129-15 p 17).
35.1.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja väide laenulepingu vormistamisest OÜ AGAL Invest ja hageja vahel summale 58 000 eurot ei lükka ümber kahju tekkimist. Kuna maakohus on vaatamata 10. juuni 2019. a dateeringuga laenulepingu vastuvõtmata jätmisele seda hinnanud, märgib kolleegium, et arvestades OÜ AGAL Invest osas kostja ja AK ühist
2-20-17398 esindusõigust, ei ole lepingul (II kd, tl 159-160) AK allkirja puudumise tõttu tõendatud, et leping oleks kehtivalt sõlmitud. Seda ei muuda asjaolu, et kostja väitel andis ta lepingu üle AKle allkirjastamiseks ja raamatupidamisele esitamiseks ning AK on tegutsenud väidetavalt pahatahtlikult. Kostja tõendid ei kinnita lepingu sõlmimist.
36.Maakohus ei ole ka eksinud, kui leidis, et kostja ei ole tõendanud, et LEADELL Pilv AB hagejale esitatud arvetelt 20181638 (I kd, tl 8), 20182016 (I kd, tl 9p) ja 20182018 (I kd, tl 11) nähtuvad summad hageja nõutud ulatuses maksti hagejale osutatud õigusabi eest, st kulutus tehti hageja huvides. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvega 20181638 seonduva õigusabiteenuse osas on kostja vastuväited on liiga üldised ja seega saab neid pidada ebamäärasteks, mis aga ei tähenda, et need ei olnud kohtule arusaadavad. Ka juhul, kui pidada kostja väidet maakohtu menetlusliku rikkumiste kohta selles osas asjakohaseks, ei too see kaasa vaidlustatud otsuse muutmist. Maakohtu võimaliku menetlusliku rikkumise sai kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Mõlemal poolel oli võimalus esitada seisukohti ning vastuväiteid teise poole seisukohtadele ja taotlustele. Apellatsioonkaebuses kordab kostja peamiselt varasemaid väiteid, konkretiseerimata asjaolusid, kuidas täpselt oli õigusabiteenus vajalik tingituna hageja teise juhatuse liikme AK tegevusest (esitatud vaid üldised viited oportuniteedi taotluse esitamise nõudmisele hageja nimel, ühingu osanike vahel ettevõtete jagamise, osaluste müügitingimuste läbirääkimistele ja nõupidamistele tingituna AK tegevusest) neid arvetelt nähtuvate kulutustega seostamata. Endiselt ei selgu nt, milliste ettevõtete osaluste müügi, jagamise seotud ning kelle vahel toimunud läbirääkimistega hagejale õigusabi osutati. Kolleegium märgib, et ainuüksi kostja kohtumenetluses esitatud väited ei ole aluseks teha teistsugust järeldust ning kostja pidi oma väiteid ka tõendama, kuid kostja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks eelnimetatud õigusabi kulutuste tegemist hageja huvides. Ka ei ole Riigikohtu praktika kohaselt hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt nt RKTKo 21. juuni 2011, 3-2-1-55-11, p 13 ja RKTKo 13. november 2017, 2-165564/52, p 17).
37.Ringkonnakohus nõustub aga kostjaga, et maakohus määras kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ebaõigesti, sest tähelepanuta on jäetud kostja 27. septembri 2021. a menetluskulude nimekiri (II kd, tl 54-56). Seda saab kolleegiumi arvates iseenesest pidada menetlusõiguse normi rikkumiseks, kuid eelkõige menetlusökonoomiast lähtuvalt saab kõnealuse maakohtu minetuse kõrvaldada ringkonnakohus.
37.1.Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse esitada 23. septembri 2021. a. kirjas menetluskulude nimekiri toimingute eest, mis olid tehtud määruskaebemenetluses (II kd, tl 50). Kostja esitas tähtaegselt 27. septembri 2021. a avalduses taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirja lisaks määruskaebemenetluses tehtud toimingutele kuni 12. juulini 2021. a tehtud toimingute osas (kd II, tl 54-56). Kostja menetluskuluks on nimekirja kohaselt tema esindajakulu 3805 eurot 25h 22 min töö eest tunnihinnaga 150 eurot (käibemaks lisandub) ja 1507.33 eurot 8h 52 min eest tunnihinnaga 170 eurot 6374.80 eurot (koos käibemaksuga).
37.2.Kolleegiumi hinnangul on kostja esindajakulud põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ei ole hüvitada kostja kulu 10. detsembri 2020. a tähtaja pikendamise taotluse koostamisele arvestades, et taotlus oli tingitud kostjast endast. Samuti ei ole põhjendatud 4. jaanuari 2021. a hagile vastuse koostamisega seotud küsimuste arutamine vandeadvokaat A. Aabiga (19 min) olukorras, kus vandeadvokaadid olid samal päeval 1h ja 25 min jooksul juba hagiavaldusega tutvunud ja koos seisukoha kujundanud.
2-20-17398
37.3.Küll aga on kolleegium seisukohal, et hagivastuse koostamiseks nõupidamine kostja seadusliku esindajaga kui korraldava iseloomuga toiming on mõistlikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub 6. jaanuari 2021. a nõupidamise ajakulu 1h hüvitamisele (RKTKm 13. juuni 2016, nr 3-2-1-48-16, p 13). Arvestades hageja vastuväidet tuleb kohtu arvates lisaks 4. jaanuari 2021. a hagile vastuse koostamisega seotud küsimuste arutamise ajakulule vandeadvokaat A. Aabiga, vähendada hagivastuse esitamisega seotud toimingutele kulunud aega, sest esindajad on sama kvalifikatsiooniga ning asjas ei ole vajalikud spetsiifilised eriteadmised, mistõttu ei ole põhjendatud hagivastuse koostamine kahe esindaja poolt. Seega peab kohus piisavaks vandeadvokaat A. Aabi hagivastuse koostamisele ja seotud toimingutele kulunud ajakulu 10h 19 min. Kuna hageja esitatud määruskaebused rahuldati, jääb määruskaebemenetlusega seotud kulu kostja kanda (TsMS § 171 lg 2). Ülejäänud toimingud ja nendele kulunud aeg on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ning hageja vastuväited ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
37.4.Avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu 150 eurot ja 170 eurot (lisandub käibemaks) peab ringkonnakohus arvestades asja keerukust ja esindajate kvalifikatsiooni iseenesest põhjendatuks ja märgib, et enamus menetlustoimingute kulu kuulub hüvitamisele tunnitasuga 150 eurot. Ülaltoodut arvestades on puudutatud isiku lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 22h tundi 47 min. Seega on täiendavalt põhjendatud ja vajalik kostja esindajakulu 3399 eurot = (19h 22 min x150 eurot=2905+2h 55 min x 170 eurot=494). Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palus menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
37.5.Eeltoodu põhjal määrab ringkonnakohus kostja maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6640.80 eurot (3399 eurot täiendav menetluskulu, lisandub käibemaks+ maakohtu kindlaks määratud 2562 eurot).
37.6.Menetluskulude jaotuse kohaselt peaks hageja hüvitama kostja menetluskuludest 265.63 eurot (6640.80 x 4%). Hageja maakohtu menetluses kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks määras maakohus kokku 8010 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele peab kostja hüvitama 7689.60 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad maakohtu menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 7424 eurot ~(7689.60 – 265.63).
38.Kolleegium leiab, et hageja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud otsuse muutmiseks. Pooled vaidlevad asjas sisuliselt selle üle, kas hageja ja LEADELL Pilv AB vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja maksma advokaadibüroole advokaatide käsundi täitmise asukohta sõiduks kulutatud aja eest tunnitasu alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus sellise kokkuleppe tuvastas. Seejuures on maakohus kooskõlas lepingu tõlgendamisreeglitega (TsÜS § 75 lg 1 ja VÕS § 29 lg 4) õigesti järeldanud, et 10. juuli 2018. a kliendilepingu p 7 (vaidlustatud otsuse viidatud küll ilmselt ekslikult p-ile 5) kohaselt tuleb advokaadi ajakulu eest maksta tunnitasu ning p 8 sisaldab
2-20-17398 täiendavate kuluhüvitiste kokkulepet. LEADELL Pilv AB hagejale esitatud arvete 20190087, 20190253 ja 20190434 spetsifikatsioonidelt nähtuvad komandeeringud Tallinn-Pärnu ja PärnuTallinn seoses kohtuistungitel osalemisega vastavalt 1h 40 min ja 1h ja 40 min, 1h 45 min, 1h 40 min ja 1h 30 min ning 5h ja 15 min. Vaidlust ei ole, et LEADELL Pilv AB kohustus vaidlusaluse kliendilepingu alusel osutama kliendile või kliendi poolt näidatud isikutele õigusteenust ülesande täitmiseks, mis seisnes hagejast kannatanu esindamises kriminaalasja nr 16750000065 kohtueelses menetluses ja vajadusele kõigis Eesti Vabariigi kohtuastmetes (p 1, I kd tl 6-7). Arvestades, et advokaadi töökohaks on tema büroo, nõudis advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1 määratletud ja § 40 lg 2 sätestatud nõuetele vastava õigusteenuse osutamise raames kokkulepitud ülesande täitmine praegusel juhul kohtuistungil osalemist teises linnas. Järelikult on ka vajalik liikumine õigusteenuse osutamise kohta ja tagasi õigusteenuse osa, mille eest hageja ja LEADELL Pilv AB kliendilepingu p-is 7 sisalduva kokkulepe järgi maksab klient advokaaditasu töötunni alusel. Seejuures ei ole arvestades lepinguvabaduse põhimõtet ja asjaolu, et äriühing ei pea õigusteenuse osutaja valikul lähtuma vaid kõige soodsamast hinnast, alust kostjale ette heita hoolsuskohustuse rikkumist.
38.1.Kuigi õige on, et kui advokaat või advokaadibüroo sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, on see käsitatav käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes, ei keela kolleegiumi arvates AdvS § 40 lg 1 sh õigusteenusena määratletud isiku kohtus esindamisel või kaitsmisel kokkuleppeid, mille järgi on advokaaditasuga hõlmatud ka ülesande täitmiseks vajalik sõiduaeg.
38.2.Hageja arutlus, et ükski seadus advokaadi tööaja kestvust ei reguleeri, mistõttu ei saaks justkui väita, et advokaat suundus komandeeringusse oma tööajal, ei ole asjakohane. Kohtuistungid peetakse üldjuhul tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni (KS § 6 lg 2) ning olukorras, kus advokaat läheb tööpäeval kliendilepingus kokkulepitud ülesannet täitma, on ilmselt tegemist tema tööajaga, mil ta ei saa eelduslikult n.ö muud tööd teha. Kolleegium nõustub maakohtu ja kostjaga, et kliendilepingu p 8 reguleerib täiendavaid kuluhüvitisi mõjutamata kohustust tasuda tööaja eest tunnitasu alusel. Arvestades, et ei LEADELL Pilv AB hagejale esitatud arvetelt 20190087, 20190253 ja 20190434 ega nende spetsifikatsioonidelt ei nähtu, et büroo nõudnuks lisaks advokaaditasule transpordi- ja/või majutuskulusid, ei ole alust kohaldada kliendilepingu p-i 8 ning asjakohane ei ole hageja viide VÕS § 628 lg-le 2.
38.3.Kuigi õige on, et VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet, ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul alust järeldada, et lepingupooled oleks olnud avalduseksimuses vms.
38.4.Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et kostja tegi advokaadibüroole ülalmärgitud ülekandeid nendevahelise kokkuleppe alusel, st õigusliku alusega, ei ole hagejal selles osas kostja vastu kahjunõuet. Menetluskulud
39.Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse vaid menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, mille vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4) ning ka vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, oleks põhjendatud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud poolte menetluskulud kostja kanda ning vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud poolte menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja esitas 4. aprillil 2023. a käesoleva menetluse asjaolusid arvestades kolleegiumi arvates mõistliku kompromissi, millega hageja ei nõustunud, on kolleegiumi arvates põhjendatud jätta TsMS § 171 lg 1 koosmõjus TsMS § 162 lg-ga 4 poolte menetluskulud
2-20-17398 kuni kompromissi esitamiseni (4. aprillil 2023. a) poolte enda kanda ning pärast kostja poolt kompromissi esitamist (4. aprillil 2023. a) TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Kui hageja oleks kostja pakutud kompromissiga nõustunud, ei oleks pooltel tekkinud täiendavaid menetluskulusid, mh kohtuistungil osalemise ja selleks valmistumise kulusid.
40.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad kuni kompromissi esitamiseni 4. aprillil 2023. a (k.a) kummagi poole enda kanda, määrab ringkonnakohus kindlaks hagejalt kostja kasuks välja mõistetavad menetluskulud, s.o pärast kostja kompromissi esitamist tekkinud kostja menetluskulud.
41.Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja 16. juunil 2023. a, millest nähtub, et ja kompromissi esitamise järgselt tekkinud kostja lepingulise esindaja toimingud ja nendele kulunud aeg on järgmised: 12. aprillil 2023. a kostja seisukoha kujundamine vastuseks kohtu
5.aprilli 2023. a nõudele seoses esindusõigusega kompromisslepingu sõlmimisel 4h 30 min;
13.juunil 2023. a kohtumine kliendiga enne kohtuistungit istungiga seonduva arutamiseks, minek kohtuistungile, kliendi esindus kohtuistungil 15:00-16:55, nõupidamine kliendiga peale kohtuistungit istungil toimunu läbiarutamiseks 3h; 13. juunil 2023. a tutvumine hageja poolt kohtule esitatud kirjade ja seisukohtadega seoses hageja esindusõigusega ja kompromisslepingule esitatud vastuväidetega, vastuväidete ja seisukohtade analüüs, olukorra läbi arutamine kliendiga, ettevalmistus 14. juuni 2023. a kohtuistungiks, toimiku materjalide läbitöötamine, kirjalik pöördumine kohtule seoses kompromissi kinnitamise taotlusega ja hageja juhatuse asendusliikme esindusõigustega 5h 30 min; 16. juunil 2023. a menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 30 min. Kokku kulus kostja lepingulisel esindajal nimetatud menetlustoimingutele 13h 30 min. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud olid seotud kostja apellatsioonkaebuse menetlusega või kompromissi esitamisega, mis jäävad kostja enda kanda ning mida ringkonnakohus kindlaks ei määra. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot (käibemaksuta; 180 eurot käibemaksuga).
42.Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale seisukoha, milles leidis, et mh kostja lepingulise esindaja 13. juuni 2023. a menetlustoimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud.
43.Kolleegium nõustub hageja etteheidetega kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute ja nendele kulunud aja kohta osaliselt. Kostja lepingulise esindaja 12. aprilli 2023. a seisukoha koostamisele kulunud aeg 4h 30 min on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vaid osaliselt; arvestades kõnealuse seisukoha mahtu ja sisu saab põhjendatuks ajaks pidada 2h 30 min. Seoses kostja 13. juuni 2023. a menetlustoimingutega leiab ringkonnakohus, et põhjendatud kuludeks saab olla kohtuistungil osalemine ajavahemikul 15:00-16:55, seega ümardatult 2h ja selleks ettevalmistumine 2h, mis hõlmab endas ka materjalide meelde tuletamist ja hageja seisukohtadega tutvumist ning suhtlust kliendiga 1.5h – seega kokku 13. juuni 2023. a menetlustoimingutele kulunud mõistlik ja vajalik aeg on ringkonnakohtu hinnangul 6h 30 min. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega 30 min (vt nt RKTKm 27.05.2020, 2-187550, p 15) peab ringkonnakohus mõistlikuks ja vajalikuks. Niisiis on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 7h (2h 30 min + 2 h + 2h + 30 min). Kolleegium peab arvestades käesoleva asja keerukust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) kostja lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot (käibemaksuta; 180 eurot käibemaksuga) mõistlikuks. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palus menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb hagejalt
2-20-17398 kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 1050 eurot (7 x 150, lisandub käibemaks). Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1260 eurot (käibemaksuga).
44.Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus ka hagejalt apellatsiooniastmes ja kostjalt maakohtus vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 6164 eurot =(7424 – 1260). Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
45.TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.