Otsuse avalikult teatavaks- 19. oktoober 2021, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-2742 X hagi AGAL Kinnisvarad OÜ vastu 01.02.2021 osanike Tsiviilasi erakorralise üldkoosoleku otsuste puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja X, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Janne-Liisa esindajad Ottis Kostja AGAL Kinnisvarad OÜ, registrikood 10898456, asukoht Riia mnt 233a, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar, seaduslik esindaja juhatuse asendusliige Ene Ahas Kohtuistungi toimumise aeg
19.08.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi.
2.Tuvastada, et AGAL Kinnisvarad OÜ 01.02.2021 osanike erakorralisel üldkoosolekul ei ole otsuseid vastu võetud.
3.Jätta menetluskulud AGAL Kinnisvarad OÜ kanda.
4.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3390.33 eurot ning mõista nimetatud summa AGAL Kinnisvarad OÜ-lt X kasuks välja.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta istungil lahendamist.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded ja väited
1.Hagiavalduse (tl 2-6) kohaselt on hageja X AGAL Kinnisvarad OÜ (kostja) üks kahest juhatuse liikmest, teine on C. Kostja enamusosanikuks on osaühing AGAL Invest, kellele kuulub kostja osa nimiväärtusega 93 250 eurot, mis moodustab 93,25% kostja osakapitalist. Osaühingu AGAL Invest osanikeks on 50% osalusega Kalbro OÜ (milles Cl on osalus 100%) ja 50% osalusega Aleksi Vara OÜ (milles Xl on osalus 100%). Nii C kui ka X on osaühingu AGAL Invest juhatuse liikmeteks ning neil on ühine esindusõigus.
1.1.19.01.2021 edastas kostja juhatuse liige C teate AGAL Kinnisvarad OÜ osanike erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks 01.02.2021 kl 16:00. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatele oli lisatud ka koosoleku päevakord ja otsuste eelnõud. 27.01.2021 teavitas X Ct, et haiguse tõttu ei saa ta osaleda ei kostja ega ka kostja enamusosaniku osaühingu AGAL Invest osanike erakorralisel üldkoosolekul 01.02.2021 ning taotles koosoleku edasilükkamist. C keeldus koosoleku(te) edasilükkamisest, kuid viitas, et kostjal on võimalik esitada oma kirjalikud seisukohad päevakorra punktide osas. 28.01.2021 edastas X kui AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liige kostja juhatuse liikmele Cle teate ja täiendavad taotlused seoses planeeritava 01.02.2021 osanike erakorralise üldkoosolekuga. Teade oli esitatud kooskõlas äriseadustiku (ÄS) § 1711 lg-s 2 toodud tähtajaga. Kokkuvõtlikult taotles X, et: a) osanike üldkoosoleku protokoll tõestataks notariaalselt (kooskõlas ÄS § 171 lg 5 ja 304 lgga 6); b) üldkoosolekul osaleks ka vandeaudiitori aruande andnud vandeaudiitor (kooskõlas ÄS § 179 lg-ga 3); c) osanike koosoleku päevakorda võetaks täiendavad punktid koos vastavate otsuste eelnõudega. Ühtlasi teavitas X vastavas teates, et kooskõlas senise Riigikohtu praktikaga tuleb päevakorra muutmisest osanikele enne koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. Seega oleks kostja üldkoosoleku päevakorda pidanud täiendama ja osanikele sellest uuesti ette teavitama.
1.2.Täiendavalt pidi vahetult enne kostja erakorralist üldkoosolekut 01.02.2021 kl 14:00 toimuma kostja enamusosaniku osaühingu AGAL Invest üldkoosolek. Ka selle teate saatis C 20.01.2021 välja. X taotles ka selle koosoleku edasilükkamist haiguse tõttu ning esitas tähtaegselt oma ettepanekud, sh taotlused päevakorra täiendamiseks. Hoolimata sellest, et X esitas tähtaegselt oma taotlused seoses planeeritavate osaühingu AGAL Invest ja AGAL Kinnisvarad OÜ erakorraliste üldkoosolekutega, ei järginud kostja (ega ka AGAL Invest OÜ) 01.02.2021 üldkoosoleku läbiviimisel ei koosoleku kokkukutsumise korda ega ka koosoleku läbiviimise korda. 02.02.2021 saatis C hagejale nii osaühingu AGAL Invest kui ka AGAL Kinnisvarad OÜ üldkoosolekute protokollid.
1.3.Hageja leiab, et AGAL Kinnisvarad OÜ 01.02.2021 läbiviidud erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tervikuna tühised, kuna käesoleval juhul ei võetud AGAL Kinnisvarad OÜ 01.02.2021 osanike erakorralisel koosolekul üldse otsuseid vastu kvoorumi puudumise tõttu. Alternatiivselt on aga AGAL Kinnisvarad OÜ 01.02.2021 erakorralise üldkoosoleku otsused tühised, sest koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt selleks
2 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 ettenähtud korda ning otsuse vastuvõtmisel ei osalenud kõik osanikud ning otsuseid ei ole hiljem ka heaks kiidetud. AGAL Kinnisvarad OÜ osanikeks on isiklikult C, kellele kuulub osa nimiväärtusega 6750 eurot ja osaühing AGAL Invest, kellele kuulub osa nimiväärtusega 93 250 eurot. Kooskõlas AGAL Kinnisvarad OÜ põhikirja p-ga 5.2 oli seega Cl 675 häält ning osaühingul AGAL Invest 9325 häält. Selleks, et koosolek oleks olnud pädev otsuseid vastu võtma, oleks pidanud koosolekul olema esindatud vähemalt 5001 häält. Sisuliselt – ilma osaühingu AGAL Invest kohalolekuta ei saanud koosolekut läbi viia. Kostja osanike erakorralisest üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei viibinud X kui osaühingu AGAL Invest esindaja aga kostja osanike üldkoosolekul, mistõttu üksnes C hääl Agal Invest OÜ esindajana polnud piisav otsuste vastuvõtmiseks ega ka häälte jagamiseks. X puudus osanike koosolekult mõjuvatel põhjustel haiguse tõttu ning oli sellest eelnevalt informeerinud Ct ning taotlenud koosoleku edasilükkamist. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole ka kostja ise sedastanud, et osaühing AGAL Invest oleks koosolekul osalenud. Kostja on üksnes märkinud, et koosolekul osales OÜ Kalbro oma juhatuse liikme C vahendusel ning kostja osanike erakorralisel koosolekul hääletamiseks anti hääled OÜ -le Kalbro – koosolekust võtab osa osanik C ja AGAL Kinnisvarad OÜ osanik AGAL Invest OÜ osanik Kalbro OÜ. OÜ Kalbro pole AGAL Kinnisvarad OÜ osanikuks, mistõttu talle ei saanud ka koosolekul hääli määrata ning seega ei saanud ta ka koosolekul osaleda – osaühingu AGAL Invest kui kostja osaniku hääled ei jagune omakorda võrdselt tema enda osanike vahel. Samuti pole osaühing AGAL Invest andnud OÜ -le Kalbro vastavat volikirja enda esindamiseks AGAL Kinnisvarad OÜ osanike koosolekul. Olgugi, et hageja tegi ettepaneku lisada osaühingu AGAL Invest erakorralise koosoleku (mis pidi toimuma 2 tundi varem kostja erakorralisest üldkoosolekust) päevakorda esindaja määramine AGAL Kinnisvarad OÜ üldkoosolekul osalemiseks ja osaniku esindamiseks, ei täiendanud C aga osaühingu AGAL Invest osanike koosoleku päevakorda. Lisaks jäid ka osaühingu AGAL Invest üldkoosolekul otsused kvoorumi puudumise tõttu vastu võtmata.
1.4.Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et AGAL Kinnisvarad OÜ 01.02.2021 osanike erakorralisel koosolekul on otsused siiski vastu võetud, esitab hageja oma põhjendused, miks vastuvõetud otsused on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. X edastas kui Osaühingu AGAL Kinnisvarad juhatuse liige ja osaühingu AGAL Invest kui osaniku juhatuse liige 28.01.2021 taotluse, lisada päevakorda järgmine päevakorra punkt koos otsuse eelnõuga: a) Audiitori valimine 2018-2020 majandusaasta aruannete auditeerimiseks. Nimetada osaühingu AGAL Kinnisvarad OÜ audiitoriks vandeaudiitor Mart Nõmper ning teha audiitorile ülesandeks Osaühingu AGAL Kinnisvarad OÜ 2018, 2019 ja 2020 majandusaasta aruannete auditeerimine. Maksta audiitorile tasu vastavalt sõlmitavale lepingule. Kuna vastav taotlus oli esitatud ÄS § 1711 lg 2 teise lause mõttes tähtaegselt (s.o kolm päeva enne koosoleku toimumist), tuli kostjal selleks, et pärast koosoleku teate saatmist ja enne koosolekult tähtaegselt laekunud täiendavad küsimused ka tegelikult päevakorda panna, lähtuda ÄS § 172 lg-st 3. Kuna taotlus päevakorra muutmiseks oli esitatud tähtaegselt, ei saanud kostja jätta seda tähelepanuta. Seda enam, et lisatud päevakorra punkt (ja sellele lisatud otsuse eelnõu) oli alternatiiv olemasolevale päevakorra punktidele nr 1-2. Seega ei saaks teoreetiliselt ka väita, et vastava päevakorra punkti arutamiseks ja otsustamiseks on võimalik uus koosolek kokku kutsuda. Kostja neid põhimõtteid ei järginud ning ei täiendanud ka päevakorda. Seeläbi rikkus kostja oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. Riigikohus on leidnud, et koosoleku toimumisest osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada
3 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada.
1.5.Otsused on tühised, sest koosoleku kokkukutsumise teates pole esitatud otsuse eelnõu põhjendusi ega ka kohta, kus nende põhjendustega saab tutvuda, AGAL Kinnisvarad OÜ 01.02.2021 erakorralise üldkoosoleku protokoll pole notariaalselt tõestatud ning AGAL Kinnisvarad OÜ 01.02.2021 erakorralisele üldkoosolekule ei kutsutud vandeaudiitorit. Samuti AGAL Kinnisvarad OÜ 01.02.2021 erakorralise üldkoosolekul hääletati otsuseelnõusid, mida polnud päevakorrale lisatud. Juhul kui kohus leiab, et otsused on vastu võetud ning need pole tühised, leiab hageja, et otsused tuleb kehtetuks tunnistada. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas
2.Kostja märgib oma vastuses (tl 43-48), et hagi tuleb jätta rahuldamata 01.02.2021 koosolekul vastu võetud otsuste õiguspärasuse osas päevakorra punktides 1, 2 ja 3 õigustatud huvi puudumise tõttu. 01.02.2021 osanike koosolekul oli esitatud järgmine päevakord:
1.2018.a. ja 2019.a. majandusaasta aruannete kinnitamine. Vandeaudiitori kandidatuuri heakskiitmine.
2.2020.a. vandeaudiitori valimine.
3.Juhatuse liige Y tagasikutsumine.
4.Juhatuse liige Xga õigusvaidluse (tsiviilhagi esitamine kahju hüvitamise nõudes) pidamise otsustamine/heakskiit ja vaidluses osaühingu esindaja määramine. X saaks otsust vaidlustada vaid kostja juhatuse liikmena, kuid vaid juhul, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus. Sellistele asjaoludele ei ole hageja aga oma hagis tuginenud. Kostja hinnangul peab hageja põhjendama oma õigustatud huvi iga päevakorra punkti kohta tehtud otsuse osas eraldi. Hagiavalduse punktis 12 on hageja 01.02.2021 koosolekul tehtud kõigi otsuste osas leidnud, et temal on käesoleva tuvastushagi esitamiseks õigustatud huvi. Hageja põhjendas õigustatud huvi järgmiselt: 1) hageja on kostja juhatuse liige; 2) hageja on kostja enamusosaniku üks tegelikest kasusaajatest ja juhatuse liikmetest; 3) koosoleku kokkukutsumisel ja selle läbiviimisel on otseselt rikutud X kui kostja juhatuse liikme ja ühe tegeliku kasusaaja õiguseid, kuivõrd: a) otsust ei saanud ilma tema osaluseta vastu võtta; b) otsuse tegemisel ei ole järgitud ÄS sätteid. 4) otsusega otsustati X kui kostja juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamine ja tal puudus võimalus esitada oma selgitusi ja seisukohti enne hääletamist ja otsuse vastuvõtmist. Hagiavalduse punktis 4 tituleerib hageja osanike koosoleku asjas suhtlemisel teise juhatuse liikmega AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liikmeks ja ka AGAL Invest OÜ üheks esindajaks. Kostja hinnangul ei ole hageja õigustatud huvi äratuntav koosoleku päevakorra punktides 1-3. Hagejat tõepoolest puudutab päevakorra punkt 4, mille osas on hagejal õigus esitada tuvastushagi, paludes tuvastada, et vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud.
2.1.Esindatuse nõue oli täidetud. Kostja osanik Cle kuulub vastavalt tema osale 675 häält ja AGAL Invest OÜ-le - 9325 häält, seega otsuste vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 5001 hääl (põhikirja muutmiseks – rohkem). Koosoleku päevakorras oli mh õigusvaidluse pidamise otsustamine AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liikme Xga (päevakorra punkt 4), kes omastas kostja vara. X kandis ilma igasuguse õigusliku aluseta kostja pangakontolt enda isiklikule pangakontole üle 58 588.56 eurot, millega kuritarvitas oma ametiseisundit. Tekitades sellise õigusvastase teoga kostjale varalist kahju mitte ainult omastatud raha osas vaid täiendavalt ka tulumaksu tasumise kohustusega ülekantud summalt. Lisaks on hageja tasunud kostja pangakontolt advokaadile hageja enda isikliku õigusabi tarbeks osutatud teenuste eest kokku 6727 eurot. AGAL Kinnisvarad OÜ esitas X vastu hagi kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-20-17398). Hagi menetlemiseks soovis kohus hageja esindusõigust kinnitavat osanike otsust. 4 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 Vastavalt hagi lisas 11 esitatud kohtumäärusele jättis maakohus hagi läbi vaatamata, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2021 määrusega tühistati maakohtu määrus ja saadeti asi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
2.2.01.02.2021 erakorralisele koosolekule oli kutsutud kõik osanikud. Kostja seaduslik esindaja C palus 21.01.2021 e-kirjas Xlt kui AGAL Invest OÜ juhatuse liiget allkirjastada ka AGAL Invest OÜ erakorralise koosoleku kokkukutsumise teade. AGAL Invest OÜ 01.02.2021 kell 14 planeeritud koosoleku päevakorra punktis 2 oli sama küsimus seoses õigusvaidluse pidamise otsustamisega Xga ja vaidluses esindaja määramine, nagu AGAL Kinnisvarad OÜ koosolekul. X teadet ei allkirjastanud, vaid hakkas erinevate vahenditega blokeerima AGAL Kinnisvarad OÜ kui AGAL Invest OÜ osanike koosoleku läbiviimist. X käitumises oli äratuntav tahte puudumine mõlemal koosolekul osalemiseks ja hääletamiseks eesmärgil vältida päevakorda võetud küsimuste otsustamist.
2.3.01.02.2021 kell 14.00 oli AGAL Invest OÜ koosolekul kohal 50% suuruse osalusega osanik Osaühing Kalbro; puudus teine 50% suuruse osalusega osanik Osaühing Aleksi Vara (osanik ja juhatuse liige X). Kvoorumi puudumise tõttu jäi AGAL Invest OÜ osanike koosolekul otsused vastu võtmata.
2.4.01.02.2021 kell 16.00 toimunud Agal Kinnisvarad OÜ osanike koosolekul osalesid: Osanik C isiklikult (675 häält) 6,75% suuruse osalusega Agal Kinnisvarad OÜ osakapitalist. Osanik Agal Invest OÜ (osa suurus 93,25 % osakapitalist), kelle nimel osales koosolekul Agal Invest OÜ osanik Osaühing Kalbro oma 4662 häälega. Ebaõige on hageja väide, et kostja ise ei lugenud OÜ-t Kalbro AGAL Invest OÜ esindajaks. Koosoleku protokollist nähtub, et kohal on „AGAL Invest OÜ - 9325 häält, sellest kohal osanik Kalbro OÜ – 4662 häält, esindaja juhatuse liige C. Puudus AGAL Invest OÜ osanik Aleksi Vara OÜ – 4662 häält, esindaja juhatuse liige X.“ Hääled kokku andsid üle poole koosolekul esindatud häältest (5337 häält). Isegi kui AGAL Invest OÜ teine osanik Aleksi Vara OÜ oleks koosolekul osalenud, ei oleks ta siiski saanud vähemalt päevakorra punktis 4 hääletada, kuna Aleksi Vara OÜ kuulub Xle, mille puhul esineb huvide konflikt. Seega polnud oluline, et Aleksi Vara OÜ koosolekul ei osalenud. Kostja pidas AGAL Invest OÜ-d koosolekul esindatuks, sest koosolekul osales 50% AGAL Invest OÜ hääleõiguslikest osanikest. Seetõttu ei nõustu kostja hagejaga, et AGAL Invest OÜ-d saaks esindada üksnes juhatuse kaudu. Osanikud võivad esindada osaühingut nt teise osaühingu osanike koosolekul, eriti olukorras, kus osaühingu juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus ja üheks juhatuse liikmeks on isik, kellega õigusvaidluse pidamist teise osaühingu poolt soovitakse. Hageja (seesama juhatuse liige) aga ilmselgelt ei soovinud osanikku esindada, takistades koosoleku läbiviimist ehk ei soovinud allkirjastada AGAL Invest OÜ 01.02.2021 koosoleku kokkukutsumiseks teadet; ei tulnud AGAL Kinnisvarad OÜ koosolekule esindama osanikku ühiselt teise juhatuse liikmega; ei tulnud koosolekule ka Aleksi Vara OÜ juhatuse liikme ega osanikuna; esitas täiendavad nõuded, mis pidid tingima koosoleku edasilükkamise või ära jäämise; eiras 12.01.2021 kohtu nõuet esitada kohtuvaidluse jätkamiseks vajalik osanike otsus. Erinevalt AGAL Invest OÜ juhatusest, kelle juhatuse liikmete iseseisev esindusõigus oli põhikirjaga piiratud, ei pidanud AGAL Invest OÜ osanikud esindama AGAL Kinnisvarad OÜ osanike koosolekul AGAL Invest OÜ-d ühiselt.
2.5.28.01.2021 esitas X kostjale teate, mille punktis 5 on taotlenud 01.02.2021 koosoleku päevakorda võtta punkti: Audiitori valimine 2018-2020 majandusaasta aruannete auditeerimiseks. Otsuse eelnõu koosnes aga mitmest punktist:
5 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 1) nimetada OÜ AGAL Kinnisvarad OÜ audiitoriks vandeaudiitor Mart Nõmper ning teha audiitorile ülesandeks OÜ AGAL Kinnisvarad 2018, 2019 ja 2020 majandusaasta aruannete auditeerimine; 2) maksta audiitorile tasu vastavalt sõlmitavale lepingule. X palus sellel alusel ka 01.02.2021 koosoleku läbiviimist edasi lükata. Hagiavalduse kohaselt edastas X oma taotluse kui AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liige ja AGAL Invest OÜ kui osaniku juhatuse liige. Hageja väide on ebaõige, kuna 28.01.2021 taotlusele on X alla kirjutanud füüsilise isikuna, seostamata ennast mis tahes juriidilise isikuga. X ei ole AGAL Kinnisvarad OÜ osanik. AGAL Kinnisvarad OÜ juhatus (iga juhatuse liige võib koosoleku kokku kutsuda) on juba koosoleku päevakorra paika pannud koosoleku kokkukutsumisel ning teine juhatuse liige ei oma õigust eraldi hakata koosoleku päevakorda täiendama. Samuti on meelevaldne omistada osaühingu (AGAL Invest OÜ) osaniku õigus kokkukutsumise teate kättesaamisel täiendada päevakorda osaniku juhatuse liikmele, kes ei saa üksinda osaühingut esindada. AGAL Invest OÜ-le küll kuulub oluliselt üle 1/10 osakapitalist AGAL Kinnisvarad OÜ-s, kuid Xl puudub ainuõigus osaühingut esindada. Isegi kui Xl olekski õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist koosoleku päevakorda (kostja seda ei tunnista), ei too nende küsimuste päevakorda võtmata jätmine läbiviidud koosolekul tehtud otsuste tühisust. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-10-17 punktides 18-19 selgitanud, et „ÄS § 1711 lg 2 teine lause reguleerib üksnes tähtaega, millest hiljem esitatud päevakorra täiendamise taotlused võib juhatus jätta tähelepanuta. See tähendab, et päevakorra täiendamise taotlusega, mis on esitatud hiljem kui kolm päeva enne koosolekut, ei pea juhatus üldse arvestama. Kuid isegi kui päevakorra täiendamise taotlus on ÄS § 1711 lg 2 teise lause mõttes esitatud õigel ajal, tuleb selleks, et pärast koosoleku teate saatmist ja enne koosolekut laekunud täiendavaid küsimusi ka tegelikult päevakorda panna, lähtuda ÄS § 172 lg st 3. See tähendab, et esialgse teatega võrreldes täiendavaid küsimusi võib koosolekul otsustada vaid juhul, kui täiendavate küsimuste päevakorda panekust on osanikele samuti vähemalt üks nädal ette teatatud. /.../ Eeltoodu ei välista seda, et eelnevalt päevakorda võtmata võib osanike koosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslike küsimusi ning koosoleku pidamise korda. Samuti võib osanike koosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi (ÄS § 1711 lg 4).“ Riigikohtu seisukohtadest ei tulene, et osaniku poolt (kelleks X ei ole) esitatud täiendavaid küsimusi peab juhatus ilmtingimata võtta juba kokkukutsutud koosoleku päevakorda, eriti kui protseduuriliselt tingib see koosoleku edasilükkamist.
2.6.01.02.2021 koosolekut ei olnud võimalik edasi lükata, kuna: 1) 2018 ja 2019 majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg oli niigi möödunud ja osaühingut võis oodata rahatrahv ja sundlõpetamine; 2) Harju Maakohtu 12.01.2021 nõudekirja alusel tuli osanike otsus kohtule esitada 22.01.2021-ks, kuid 22.01.2021 taotles AGAL Kinnisvarad OÜ täiendava tähtaja andmist kuni 15.02.2021 seoses 01.02.2021 kokku kutsutud osanike koosolekuga, mille punktis 4 käsitletakse AGAL Kinnisvarad OÜ esindusõigus vaidluses oma juhatuse liikmega. 31.01.2021 e-kirjas teatas kostja seaduslik esindaja Xle, et koosolek toimub väljakuulutatud päevakorraga ja täiendavate küsimuste arutamiseks kutsutakse kokku teine erakorraline koosolek. Arusaamatu ja kummaline on hageja soov täiendada koosoleku päevakorda olukorras, kus hageja ise ei kavatsenud koosolekule ilmuda (teatades oma haigestumisest). Hageja käitumisest nähtub üheselt, et hageja soovis iga hinnaga takistada koosoleku läbiviimist, eriti päevakorra punkti 4 arutamist. X on kohtule tsiviilasjas nr 2-20-17398 esitatud vastuses vaielnud kostjana hagile vastu just põhjusel, et hagejal puudub osanike otsus temaga õigusvaidluse pidamiseks ja vaidluses esindaja määramiseks. Kostja juhatuse liikmena asus ta takistama koosoleku läbiviimist, et vajaliku osanike otsust ei oleks vastu võetud. X rikkus
6 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 lojaalsuskohustust, mis teeb kahtlused tema poolt osaühingule olulise varalise kahju tekitamises õigustatuks. Mis puudutab hageja pakutud päevakorra punkti õiguspärasust, siis kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja pakutud päevakorra punkt: 1) on esitatud ilma põhjendusteta (põhjenduste puudumist koosoleku otsuste eelnõudele heidab hageja kostja eelnõudele ette, kuid ise ei esita neid samuti, st ei pea seda puuduseks); 2) otsuse eelnõu ei vasta päevakorra punktile (ka selline puudus heidetakse kostja eelnõudele ette, kuid ise ei esita korraliku eelnõud samuti); 3) otsuse eelnõu juures puudub pakutava vandeaudiitoriga sõlmitav lepingu projekt, milles on märgitud ülesannete maht ja tasu (jätab osanikud otsustamiseks vajalikust olulisest informatsioonist ilma); 4) kattub oma sisult osaliselt kokku kutsutud koosoleku päevakorraga 1. Sellist päevakorra punkti ei olnud ka nendel põhjustel võimalik koosoleku päevakorda võtta.
2.7.Kostja ei nõustu, et koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt selleks ette nähtud korda sellega, et kokkukutsumise teates pole esitatud otsuse eelnõu põhjendusi ega ka kohta, kus nende põhjendustega saab tutvuda. Seadus ei kohusta teatele otsuste eelnõude lisamist. 19.01.2021 kokkukutsumise teade aga sisaldab mh ka otsuste eelnõud. Teate lõpus on märgitud ka seda, kus kohas on võimalik alates 21.01.2021 tutvuda kõigi koosolekuga seotud dokumentidega; teates toodud „sh“ kaudu dokumentide loetelu ei ole ammendav. Seega ei ole hageja tõendanud, et kokkukutsumise teade ei vasta seadusele. Hageja ei ole enne koosoleku toimumist dokumentide vastu huvi tundnud.
2.8.Xl puudus õigus nõuda koosoleku protokolli notariaalset tõestamist. X ei ole sellise nõude esitamiseks õigustatud isikuks. 01.02.2021 koosoleku kutsus kokku juhatus, kes on juba päevakorra ja koosoleku läbiviimise viisi (ilma notarita) määranud, ning X juhatuse liikmena ei saanud enam esitada täiendavaid nõudeid koosoleku protokolli vormile (koosoleku läbiviimisele notari juuresolekul). X ei ole ka OÜ AGAL Kinnisvarad osanik ega osaniku esindaja (puudub õigus esindada osanik AGAL Invest OÜ-d üksinda). 28.01.2021 taotlus on esitatud X kui füüsilise isiku poolt ja kostja oli õigustatud jätta taotlus tähelepanuta. 01.02.2021 koosoleku protokolli notariaalselt tõestamata jätmine ei ole selline koosoleku kokkukutsumise reeglite rikkumine, mis tooks kaasa koosolekul võetud otsuste tühisust. Äriseadustik sätestab äriühingu toimingud ja otsused, mis peavad olema notariaalselt tõestatud. Seaduses on otse sätestatud, et kui selline koosoleku protokoll on tõestamata, siis on tehtud otsus tühine. Samad tühisuse alused kohalduvad ka osaühingule. Kuna sellise päevakorraga koosoleku protokoll nagu seda oli 01.02.2021 koosolek, ei pea seaduse järgi olema notariaalselt tõestatud, ei ole koosoleku protokolli kantud otsused tühised. Kuna seadus ei näe osanike koosolekul vastu võetud otsusele ette kohustuslikku vorminõuet, siis ei saa kohaldada TsÜS § 83 lg-t 1, mille järgi on tehing seaduses ettenähtud vormi järgimata jätmisel tühine. Märkimisväärne on siinkohal asjaolu, et AGAL Kinnisvarad OÜ-s ei olnud mitme aastakümne vältel kordagi nõutud koosoleku protokolli notariaalset tõestamist. Hageja 28.01.2021 taotlusest ei nähtu ka põhjusi, milleks oli seda vaja nõuda, v.a. kui põhjuseks on püüe takistada koosoleku läbiviimist päevakorra punktis 4, mis käsitleb õigusvaidluse pidamise otsustamist juhatuse liikme Xga.
2.9.Kostja ei nõustu, et koosolekul vastu võetud otsused on tühised ka põhjusel, et koosolekule ei kutsutud vandeaudiitorit. X ei ole AGAL Kinnisvarad OÜ osanik. Samuti ei saa X AGAL Invest OÜ juhatuse liikmena osaühingut üksinda esindada, kuna juhatus on kaheliikmeline ja juhatuse liikmed esindavad osaühingut ühiselt. 28.01.2021 taotlusele on X alla kirjutanud füüsilise isikuna, seostamata ennast mis tahes juriidilise isikuga. X on oma taotluse esitanud 28.01.2021, s.o 3 päeva enne koosoleku toimumist, seega hilinenult, mille tõttu jättis juhatus õigustatult taotluse tähelepanuta. Kostja hinnangul oli ka see taotlus esitatud vaid eesmärgil 7 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 takistada koosoleku läbiviimist, sest nagu on näha hageja tõenditest, on hageja suhelnud audiitoriga vahetult. 15.01.2021 e-kirjas palus vandeaudiitor Krista Lehtsalu, et X kui AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liige edastaks temale 2018 majandusaasta aruandele juhatuse esitiskirja, mis sisaldab Audiitortegevuse seaduses sätestatud kinnitusi. Ühtlasi audiitor on Xlt küsinud, kas temal on teada asjaolusid majandusaasta aruandes kajastatud finantsinformatiooni kohta, mida võiks arutada enne esitiskirja allkirjastamist. 22.01.2021 e-kirjas on X aga küsinud vaid Leadell&Pilv Advokaadibüroo 2019 aastal esitatud arvete kohta. 25.01.2021 e-kirjas andis audiitor mh selgitusi, et 2019 majandusaasta aruande ülevaatusega nad ei alusta enne kui on lõpetatud 2018 majandusaasta aruande ülevaatus. Audiitor saatis hagejale koos selle kirjaga allkirjastamiseks uue esitiskirja, mida peab juhatuse liige andma, mis on tänaseni X poolt allkirjastamata ja takistab 2018 majandusaasta aruande esitamist äriregistrile. Seega oli X 2018 ja 2019 majandusaasta aruannetega seotud asjaoludest informeeritud temale soovitud ulatuses. Kuigi X soovis 28.01.2021 esitatud taotluses selgituste saamiseks kutsuda koosolekule vandeaudiitor, teatas ta ise aga juba varasemalt s.o. 27.01.2021, et haigestumise tõttu ta osanike koosolekul ei osale. Kostjale jäi arusaamatuks, miks hageja arvates on vandeaudiitori mitteosalemise tõttu tühised ka teised otsused, mis ei ole sellega seotud (päevakorra punktid 3 ja 4), samuti ka otsus p 1.4, kus jäeti osaühingu 2019 majandusaasta aruanne kinnitamata.
2.10.Hagiavalduse kohaselt koosolekul vastu võetud otsused on tühised ka põhjusel, et koosolekul hääletati otsuse eelnõusid, mida polnud päevakorrale lisatud. Hageja osundab päevakorra punktile 1 ja 2, kuid soovib tuvastada kõikide koosolekul vastu võetud otsuste tühisus, milleks ei ole selle punkti järgi alust. Kostja hinnangul ei olnud koosolekul vastu võetud ühtegi otsust, millest osanikud eelnevalt informeeritud ei olnud. Vastu võetud otsuste sõnastus ja numeratsioon ei too endaga kaasa otsuse tühisust olukorras, kus sellega ei ole muudetud väljakuulutatud otsuste sisu. Teadaolevalt võivad osanikud koosolekul pakkuda oma sõnastusi ja redigeerida eelnõusid. Kui koosoleku päevakorras on punkt „Majandusaasta aruande kinnitamine“ ja eelnõu algab: „Kinnitada...“, kuid mingil põhjusel seda aruannet ei kinnitata, otsuse sõnastus ju muutub ja algab: „Jätta kinnitamata...“, ei ole siiski mingit kahtlust, et arutati ja võeti otsus majandusaasta aruande kinnitamise küsimuses. Samal seisukohal on kostja ka ülejäänud vaidlustatud päevakorra punktide osas (p 1 ja 2). Päevakorra punktis 2 oli vandeaudiitori nimetamine osaühingu 2020 aasta majandusaasta aruande auditeerimiseks ning otsuses jäeti vandeaudiitor nimetamata. Seega lahendati päevakorra punktis 2 väljakuulutatud küsimust. Eelnevalt päevakorda võtmata võib osanike koosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslike küsimusi ning koosoleku pidamise korda. Samuti võib osanike koosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Seega ei olnud keelatud koosolekul otsustada ka seda, mida 2020 majandusaasta aruande auditeerimiseks teha tuleks olukorras, kus osaühingul oli vandeaudiitor Krista Lehtsalu hinnapakkumine ja X taotles vandeaudiitor Mart Nõmperi kaasamist, kuid hinnapakkumist ega lepingu projekti võrdluseks ei ole esitanud. Seega oli igati mõistlik võtta võrreldavad hinnapakkumised, mida juhatus oma pädevuse piires oleks saanud teha ka ilma osanike otsuseta. Otsus oli igati Xle sobiv, kuid ta siiski vaidlustas selle, sest – kostja kordab veel kord – kõigi etteheidete eesmärk oli takistada koosoleku läbiviimist päevakorra punktiga 4 osas.
2.11.Hageja taotleb otsuste kehtetuks tunnistamist, kuid kostja ei nõustu hagejaga samadel põhjustel, mis on eelnevalt käesolevas menetlusdokumendis juba esitatud.
3.Hageja märgib oma vastuses kostja vastusele (tl 81-84), et Xl on õigustatud huvi tuvastada Agal Kinnisvarad OÜ osanike 05.03.2021 koosolekul vastu võetud otsuste tühisus. Olukorras, kus hageja on kostja juhatuse liige, aga ka tegelik kasusaaja, ning koosolekul otsustati a)
8 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 majandusaasta aruande kinnitamise üle, b) vandeaudiitori valimise üle, c) ühe juhatuse liikme tagasikutsumise üle ning d) hagejaga õigusvaidluse pidamise üle, on ilmne, et hageja näol on tegemist huvitatud isikuga, kes saab taotleda otsuse puudumise/tühisuse tuvastamist ning hiljem ka otsuse puudumisele/tühisusele tugineda kõikide päevakorra punktide osas.
3.1.Kostja heidab hagejale ette, et viimane justkui blokeeris oma käitumisega koosoleku läbiviimist, esitades korduvalt oma täiendavad nõuded. Selguse huvides on siiski oluline esile tuua, et kui C saatis esmalt 01.02.2021 osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teated, teostas X kui juhatuse liige täiendavate küsimuste päevakorda võtmist ning notari kaasamist koosolekule. Samuti esitas hageja oma otsuse eelnõu päevakorra punkt 1 osas. Asjaolu, et C ÄS-i rikkudes nõudeid ei aktsepteerinud, näitab C suhtumist seadusesse ning soovi iga hinna eest X otsuste tegemisest eemal hoida. Samuti tõi see kaasa olukorra, kus osaühingu AGAL Invest OÜ 01.02.2021 erakorralisel üldkoosolekul ei saanud otsuseid kvoorumi puudumise tõttu vastu võtta.
3.2.Kostja vastuse esitatud käsitluse järgi oli kostja 01.02.2021 koosoleku kvooruminõue täidetud, kuna kostja osaniku AGAL Invest OÜ nimel osalesid koosolekul osanik Osaühing Kalbro oma 4662 häälega ja täiendavalt osales koosolekul C isiklikul oma 675 häälega (st kokku oli koosolekul osalejatel 5337 häält). See aga ei vasta tõele ega ole kooskõlas ka ÄS-i ja selle rakendamispraktikaga. TsÜS § 33 lg 1 ja TsÜS § 67 lg 2 II lause koosmõjus sai osaühing Agal Invest OÜ oma osaniku õigusi kostja osanike koosolekul teostada üksnes mõlema juhatuse liikme – s.o nii C kui ka X – kohalolekul ja/või juhatuse poolt ühiselt välja antud volituse alusel. Selline volitus ja üksmeel C ja X vahel puudus. Vaidlustatud otsuse protokollist nähtuvalt viibis kostja üldkoosolekul C ja AGAL Invest OÜ osanik Kalbro OÜ oma esindaja C esindamisel, kuid mitte AGAL Invest OÜ. Kalbro OÜ pole aga AGAL Kinnisvarad OÜ osanikuks, kel oleks üldse kostja osanike üldkoosolekul mingisugunegi hääleõigus. Samal seisukohal ollakse ka õiguskirjanduses, selgitades, et otsusena, mida ei ole huvitatud isikutel vajalik oma õiguste kaitseks allutada kohtulikule kontrollile, on käsitletav otsus, millel puudub kas igasugune puutumus konkreetse juriidilise isikuga või ei ole see märkimisväärne, nt konkreetse osaühingu osanikeks mitteolevate ning osaühingu organitega puutumust mitteomavate isikute poolt vastava osaühingu osanike otsuse vastuvõtmine. Nimetatud juhul ei ole osaühingu osanike otsusest üldse võimalik rääkida ning seda ei ole olemas. Selleks, et OÜ Kalbro saaks osaühingu AGAL Invest esindajana AGAL Kinnisvarad OÜ osanike koosolekul osaleda, oleks pidanud talle selleks OÜ AGAL Invest poolt vastav esindusõigus antama. Seda oleks saanud talle anda üksnes AGAL Invest OÜ juhatus (C, X). Juhatusel on ühine esindusõigus, mistõttu seda ilma X tahteavalduseta anda ei saa. Sellist volitust pole ka antud ja seda ei ole väitnud ka kostja. Isegi kui kohus peaks nõustuma, et osaühing AGAL Invest sai AGAL Kinnisvarad OÜ osanike koosolekul osaleda oma osanike (mitte juhatuse liikmete) kaudu (millega hageja ei no ustu), ei tähendaks see seda, et kummalgi AGAL Invest OÜ osanikul oli eraldiseisvad hääled – vastavalt kummalgi eraldiseisvalt 4662 häält. Vastupidi, sel juhul saaks teoretiseerida, et osaühingu AGAL Invest osanikele, kes esindasid AGAL Kinnisvarad OÜ osanike koosolekul AGAL Invest OÜ -d, kuulus ühiselt 9325 häält ning sellisel juhul tuleks analoogia korras lähtuda ÄS § 165 lg-st 1, mille kohaselt saavad osanikud (Kalbro OÜ ja Aleksi Vara OÜ ) teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Riigikohus on ühise osa puhul selgitanud, et kui osa ühisosanikud ei jõua hääletamises kokkuleppele ja hääletavad samast osast tulenevalt erinevalt, ei ole osast tulenevaid hääli samuti antud (RKTKo 3-2-1-65-08, p 28). Kuna Aleksi Vara OÜ-d aga AGAL Kinnisvarad OÜ koosolekul ei osalenud, ei saa lugeda ka, et Kalbro OÜ poolt antud hääled oleks olnud piisavad, kuivõrd Kalbro OÜ ei saa üksinda vastavat hääleõigust teostada.
3.3.Kostja väited Aleksi Vara OÜ poolt hääletamisõiguse piiramise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Olukorras, kus Aleksi Vara OÜ pole kostja osanik ega juhatuse liige, ei saa ta 9 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 kostja koosolekul osaleda osanikuna ja talle ei laiene seetõttu ka seadusest tulenevad hääletamispiirangud. Aleksi Vara OÜ ei ole ei kostja osanik, nõukogu liige ega ka juhatuse liige, mistõttu ÄS § 177 lg 1 ühel või teisel moel kuidagi Aleksi Vara OÜ hääletamise võimalusi ei piira.
3.4.Kostja käsitlus äriõigusest on ebaloogiline ja vastuolus seadusega. Kohus jättis tsiviilasjas nr 2-20-17398 ka teistkordselt hagi läbivaatamata, leides, et osanikku ei saa osaühingu osanike koosolekul esindada osaniku osanik kui tal puudub seadusest või tehingust tulenev õigus osaühingu osaniku esindamiseks ning et tuginemine ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangule on asjakohatu. Viidatud säte piirab osaniku hääleõigust ega käsitle osaühingu ja tema osaniku juhatuse liikme vahelisi suhteid. Tema vastu nõude esitamise takistamine võib tuua kaasa X isikliku vastutuse hageja osaniku AGAL Invest OÜ ees või nimetatud ühingu osaniku ees, kuid see ei puuduta käesolevat vaidlust.
3.5.Täiendavate päevakorrapunktide osas märgib hageja, et kostja ainuke vastuväide on justkui see, et hageja on vastavad taotlused esitanud nö füüsilise isikuna, seostamata ennast mistahes juriidilise isikuga. X on vastava taotluse p-s 2 osundanud endale kui AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liikmele ja ka osaühingu AGAL Invest (kui AGAL Kinnisvarad OÜ osanik) ühele esindajale, mistõttu on ilmne, et Xl oli vastav õigus olemas. ÄS § 304 lg 6 näeb ette, et vastav nõue peab olema esitatud vähemalt kolm 3 päeva enne üldkoosolekut, milline tingimus oli käesoleval juhul samuti täidetud – nõue esitati 28.01.2021, üldkoosolek toimus 01.02.2021. Veelgi enam, Riigikohus on iseenesest jaatanud ka vastava nõude esitamist üldkoosolekul (RKTKo 3-2-1-147-06, p 9). Samuti on väär kostja käsitlus, et kuna üldkoosoleku kutsus kokku juhatus ja juhatus oli juba päevakorra määranud, siis ei saa teine juhatuse liige hiljem hakata päevakorda täiendama. Kostja käsitlust ei toeta ei materiaalõigus ega ka kohtupraktika – kostja pole sellele ka viidanud. Kostja viitab, et AGAL Invest OÜ-l lasuva ühise esindusõiguse tõttu pole Xl õigus AGAL Invest OÜ nimel üksinda vastavaid taotlusi esitada. Hageja sellega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud ÄS § 165 lg 1 kontekstis, et kuigi ÄS § 165 lg 1 järgi võivad osa ühisomanikud teostada osaga seotud õigusi üldjuhul üksnes ühiselt, kuulub kolleegiumi arvates ÄS §-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Samuti ei koorma see kolleegiumi arvates ülemäära osaühingut (RKTKo 3-2-1-77-12, p 16). Analoogia korras saab selliselt laiendada ka osaniku õigust lisada osaühingu päevakorda täiendavaid punkte – see ei saa kuidagi kahjustada AGAL Invest OÜ-d kui kostja osanikku ega koormata ülemäära osaühingut ennast, järelikult ei laiene esindusõiguse piirang sellele. Selleks, et X poolt esitatud päevakorra punktid oleks saanud õiguspäraselt päevakorda võtta, oleks koosoleku pidanud edasi lükkama üksnes paari päeva võrra. Koosoleku edasilükkumine sedavõrd lühikese aja võrra ei oleks ilmselt kaasa toonud mingit trahvi ega sundlõpetamist, olukorras kus 2021. aasta alguseks olid kostjal jätkuvalt esitamata 2018 ja 2019 majandusaasta aruanded. Lisaks – ka viited tsiviilasjale nr 220-17398 ja seal kohtu poolt antud tähtajale on asjakohatud, kuivõrd kostja oli tsiviilasjas nr 220-17398 niikuinii tähtaja pikendamise taotluse juba esitanud, taotledes otsuse esitamiseks antud tähtaja pikendamist kuni 15.02.2021, viidates mh juba ka võimalikule korduskoosoleku korraldamise võimalusele ja vajadusele. Tõele ei vasta kostja viide, et hageja poolt taotletud päevakorra punktid olid esitatud ilma eelnõude ja põhjendusteta. Nii eelnõud kui ka põhjendused nähtuvad üheselt hageja 28.01.2021 taotlusest. X poolt osaliselt lisatud päevakorra punkt (ja sellele lisatud otsuse eelnõu) oli alternatiiv olemasolevale päevakorra punktidele nr 1-2, ei saa ka teoreetiliselt väita, et vastava päevakorra punkti arutamiseks ja otsustamiseks on võimalik uus koosolek kokku kutsuda. Selliselt kostja ka ei käitunud – kostja pole väitnud, veel vähem tõendanud, et X poolt taotletud päevakorra punktiga kutsuti kokku uus üldkoosolek. 10 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742
5.6.ÄS § 171 lg 5 ja ÄS § 304 lg 6 alusel taotles X tähtaegselt, et osanike üldkoosoleku protokoll oleks notariaalselt tõestatud. ÄS § 304 lg 6 võimaldab koosoleku protokolli notariaalset tõestamist taotleda nii juhatusel, nõukogul või aktsionäridel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist – osaühingu puhul sel juhul osakapitalist. X on AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liige, järelikult oli tal igasugune õigus vastavalt koosoleku protokolli notariaalset tõestamist taotleda. Notari kaasamata jätmine kujutab endast koosoleku läbiviimise korra rikkumist ja koosoleku protokolli vorminõuete rikkumist, mille tagajärjena on otsuse tühisus.
6.19.08.2021 toimunud istungil (protokoll tl 116-121) jäi hageja oma kõikide esitatud nõuete juurde ning kostja jäi oma vastuväidete juurde. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
7.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
8.Hageja palub kohtul tuvastada 01.02.2021 osanike erakorralise üldkoosoleku otsuste puudumine või alternatiivselt vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes: - X on AGAL Kinnisvarad OÜ üks kahest juhatuse liikmest C kõrval, esindusõigus on ühine - kostja AGAL Kinnisvarad OÜ enamusosanikuks on osaühing AGAL Invest, kellele kuulub kostja osa nimiväärtusega 93 250 eurot, mis moodustab 93,25% kostja osakapitalist - Osaühingu AGAL Invest osanikeks on 50% osalusega Kalbro OÜ (milles Cl on osalus 100%) ja 50% osalusega Aleksi Vara OÜ (milles Xl on osalus 100%). - nii C kui ka X on osaühingu AGAL Invest juhatuse liikmeteks ning neil on ühine esindusõigus.
9.ÄS § 170 lg 2 kohaselt saab osanike koosolekul otsuseid vastu võtta, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS § 170 lg 3 kohaselt võib osanik koosolekul osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud. ÄS § 181 lg 1 kohaselt esindavad reeglina juhatuse liikmed äriühingut üksinda, sellega on kooskõlas ÄS § 181 lg 1 teise lausega osaühingu AGAL Invest äriregistrisse kantud ühine esindusõigus ehk C ja X esindavad äriühingut ühiselt. Järelikult pidi otsuste vastuvõtmiseks OÜ AGAL Kinnisvarad osanike erakorralisel koosolekul olema igal juhul esindatud OÜ AGAL Invest.
10.AGAL Invest OÜ sai oma osaniku õigusi kostja osanike koosolekul teostada aga üksnes mõlema juhatuse liikme – s.o nii C kui ka X – kohalolekul ja/või osaühingu juhatuse poolt ühiselt välja antud volituse alusel. Kohus on seisukohal, et kehtivate ÄS sätete kohaselt ei saa osanikku osaühingu osanike koosolekul esindada osaniku osanik, kui tal puudub seadusest või tehingust tulenev õigus osaühingu osaniku esindamiseks. Vaidlustatud koosoleku protokollist
11 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 (tl 25) ei nähtu, et C oleks osalenud koosolekul AGAL Invest OÜ esindajana, ta osales seal Kalbro OÜ kui AGAL Invest OÜ osaniku esindajana. C on küll AGAL Invest OÜ juhatuse liige, kuid äriregistrisse kantud piirangu kohaselt saab C esindada AGAL Invest OÜ-d ainult ühiselt koos teise juhatuse liikme Xga (tl 8). AGAL Invest OÜ-l ei olnud kostja koosolekul osalemiseks huvide konflikti ÄS § 177 lg 1 mõttes. X aga vaidlusalusel koosolekul teise AGAL Invest OÜ juhatuse liikmena ei osalenud ja kostja ei ole tõendanud, et C oli saanud temalt nõusoleku esindada AGAL Invest OÜ-d koosolekul üksi, tegelikult ei nähtu protokollist üldse, et AGAL Invest OÜ oleks koosolekul osalenud. Nagu nähtub aga AGAL Invest OÜ samal päeval toimunud osanike erakorralise koosoleku protokollist (mille päevakorra p 2 all pidi otsustatama esindaja määramine vaidluseks hageja kui AGAL Invest OÜ ja AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liikmega), koosolekul otsuseid kvoorumi puudumise tõttu vastu ei võetud (tl 27). Kostja pole väitnud ega seega ka tõendanud, et Cl oli volitus AGAL Invest OÜ esindamiseks vaidlusalusel AGAL Kinnisvarad OÜ koosolekul. Seega on osanike 01.02.2021 otsus ÄS § 1771 lg 1 järgi tühine, kuna rikuti oluliselt otsuse tegemise korda. Koosolekul oli esindatud vähem kui pool osadega esindatud häältest, mistõttu puudus ÄS § 170 lg-s 2 sätestatud kvoorum.
11.Mis puutub hageja huvi (kostja väitel selle puudumist) 01.02.2021 kostja osanike erakorralisel koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks, siis nõustub kohus hagejaga, et olukorras, kus hageja on osaühingu juhatuse liige ja läbi osaniku OÜ AGAL Invest osaluse ka tegelik kasusaaja, peab tal olema mõistlik võimalus osaleda otsuste tegemises, mis puudutavad majandusaasta aruande kinnitamist, vandeaudiitori valimist ja ühe juhatuse liikme tagasikutsumist. Rääkimata siis tema endaga õigusvaidluse pidamise üle toimuva arutamist. Tegemist on osaühingu tegevust oluliselt mõjutavate otsustega ja hageja on huvitatud isikuks nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 38 lg 2 mõttes.
12.Tulenevalt eelpooltoodust on vastuvõetud otsused tervikuna tühised, kuna käesoleval juhul ei võetud AGAL Kinnisvarad OÜ 01.02.2021 osanike erakorralisel koosolekul otsuseid vastu kvoorumi puudumise tõttu. Nimetatud järeldusest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja alternatiivseid nõudeid otsuste tühisuse/kehtetuse kohta. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamisel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on
12 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 4884.20 eurot, millest riigilõiv 300 eurot, päringud registrisse 4 eurot (2x 2 eurot), kulud õigusabile 5.43 tunni eest summas 971.83 eurot (tunnitasu 170 eurot, ilma käibemaksuta), kulud õigusabile 15.46 tunni eest summas 2365 eurot (tunnitasu 150 eurot, ilma käibemaksuta) ning esindaja sõidukulu 480 eurot (4 h, 120 eurot tund). Hageja menetluskulude nimekirjas palub õigusabikulud ja sõidukulud välja mõista ilma käibemaksuta.
15.Kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja leiab, et kuna tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga, siis on hagiavalduse koostamisega seotud kogu ajakulu 6 t 54 min (04.02., 16.02., 17.02. ja 19.02.2021) summas 1242 eurot (1035+207) eurot ilmselgelt üle paisutatud. Põhjendatud oleks 50% summast. Arusaamatu on esindaja kulu 15 min selgitusega „menetlusega seotud küsimuste selgitamine“. Kostja hinnangul tegemist on põhjendamatu menetluskuluga. 19.08.2021 kohtuistungil osalemise eest on märgitud 2 t 05 min, kuigi kohtuistung toimus 1 t 32 min (kell 10.18-11.50). Seega osaliselt on kulu põhjendamatu. Esindaja sõidukulu 19.08.2021 4t x 120 eurot = 480 eurot (koos käibemaksuga 576 eurot), selgitus: „Sõit“. Hageja ei ole sõidukulu kinnitavaid dokumente esitanud, seega saab esindaja kulu sisalduda ainult tunnitasu hinnas. Lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest aga vastaspoolelt hüvitist välja ei mõisteta (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13).
16.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 300 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
16.1.Esindajate sõidukulu osas märgib kohus, et Riigikohus on mitmes kohtulahendis (vt näiteks 03.06.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-65-13, p 17; 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-64-13; p 13) märkinud, et TsMS §-d 174 ja 175 ning Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud kord lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohta ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Hageja ei ole otseste transpordikulude kohta andmeid ega dokumente esitanud. Riigikohtu tsiviilkolleegium 05.02.2020 otsuses tsiviilasjas 2-14-14536 (p 16) selgitab, et „TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi
13 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742 sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Riigikohtu üldkogu on 26. aprilli 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 leidnud, et vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0.3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (p 69-75).“ Hagiavaldusest nähtuvalt osutavad hageja lepingulised esindajad õigusabiteenust Tallinnas asuva advokaadibüroo kaudu. Advokaat käis kohtuistungil Pärnus (vahemaa 130 km), seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud sõidukulud 2 x 130 km x 0.3 eurot = 78 eurot.
16.2.Kostja leiab, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga ning hagiavalduse koostamisega seotud kogu ajakulu 6 t 54 min (04.02., 16.02., 17.02. ja 19.02.2021) summas 1242 eurot (1035+207) eurot ilmselgelt üle paisutatud. Põhjendatud oleks 50% summast. Kohus kostja antud seisukohaga ei nõustu. Hagiavaldus sisaldas lisaks põhinõudele veel ka kahte alternatiivnõuet ning kohus nõustub hagejaga, et menetlus oli detailirohke. Samuti ei pea kohus põhjendamatuks ajakuluks 15 min selgitusega „menetlusega seotud küsimuste selgitamine“.
16.3.Kostja märgib, et 19.08.2021 kohtuistungil osalemise eest on märgitud 2 t 05 min, kuigi kohtuistung toimus 1 t 32 min (kell 10.18-11.50). Seega osaliselt on kulu põhjendamatu. Kohus märgib, et reaalselt toimus kohtuistung küll 10.18-11.50, kuid määratud oli kohtuistungi algusajaks siiski kell 10.00. Seega loeb kohus istungi toimumise ajaks 10.00 – 11.50 ehk 1 h ja 50 minuti eest (arvestusega 170 eurot/tund) põhjendatud tasuks 311.50 eurot.
16.4.Tulenevalt eelpooltoodust tuleb käesolevaga kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista hageja lepingulisele esindajatele tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kogusummas 3390.33 EUR. Summad ei sisalda ega neile ei lisandu käibemaksu, hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
16.5.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 19.10.2021 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi AGAL Kinnisvarad OÜ 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorra punkti 4 puudutavas osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2 osaliselt). Eelmises lauses nimetatud osas jätta hagi rahuldamata. Muus osas (s.o AGAL Kinnisvarad OÜ 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorra punktid 1 (p-d 1.1., 1.2., 1.3. ja 1.4.), 2 ja 3) jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
14 (15)
Tsiviilasi nr 2-21-2742
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.10.2021 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning viivise osas (resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5) ja teha uus menetluskulude jaotus vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4.3. märgitule.
3.AGAL Kinnisvarad OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.