Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Leanika Tamm 27. aprill 2022.a, Pärnu kohtumaja 2-21-125087 Osaühing Aktiva Finants hagi J.L. vastu võlgnevuse nõudes 939,68 eurot nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants, rg-kood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, Avaldaja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected] Kostja: J.L., ik xxxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht Xxxxxxxxxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata Kirjalik menetlus Lihtmenetlus
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja lahendamise viis Menetlusliik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt J.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Placet Group OÜ vahel 08.01.2020. a sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3504601 tulenev põhivõlgnevus 500 eurot, intress 52,02 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (alates 25.06.2020 kuni 07.01.2022) 307,66 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J.L. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates 08.01.2022 kuni põhinõude summas 500 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants nõue J.L. vastu sissenõudmiskulude eest summas 10 eurot.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
8.Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta menetluskulud 98,94% ulatuses kostja kanda ning 1,06% ulatuses hageja kanda.
10.Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 275 eurot (millest riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 100 eurot) ning mõista kostjalt J.L. välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitis summas 272,09 eurot. Lk 1 / 6
2-21-125087
11.Kohustada kostjat J.L. tasuma menetluskulude hüvitiselt (272,09 eurolt) hagejale Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus võttis 18.02.2022. a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagiavalduse J.L. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. J.L.le toimetati 07.01.2022. a hagiavaldus ja lisad ning 18.02.2022. a kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.02.2021, teadaanne loeti kättetoimetatuks 13.03.2022 ning sellest tulenevalt kohustus J.L. vastama hagiavaldusele hiljemalt 28.03.2022a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt.
2.Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu Lk 2 / 6
2-21-125087 hinnangul õiguslikult põhjendatud. 08.01.2020 sõlmis Placet Group OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr. KK3504601, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 500,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 25.06.2020. Placet Group OÜ loovutas 26.06.2020 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finants-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 40% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.04.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 10.06.2020 summas 52,02 eurot (18,33+16,62+17,07). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 500,00 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 25.06.2020 kuni hagi esitamiseni 07.01.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 307,66 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 307,66 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 08.01.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 500,00 eurot x 8% = 40,00 eurot.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
Lk 3 / 6
2-21-125087
5.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab kostja ja Placet Group OÜ vahel 08.01.2020. a sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3504601 tuleneva nõude: põhivõlgnevus 500 eurot, intress 52,02 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (alates 25.06.2020 kuni 07.01.2022) 307,66 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt J.L. välja hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 8.01.2022 kuni põhinõude summas 500,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina laenuandjalt kostjale saadetud tasuta kirjad, tasulised kirjad ja hagejalt saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.3. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
7.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Hageja on hagis välja toonud, et nii esialgne laenuandja kui ka hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju. Kohtu hinnangul on hageja väited muude makseviivitusega seotud kulude tekkimise osas paljasõnalised ja sisustamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid väiteid hageja poolt hagis loetletud muude toimingute tegemist.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostjalt võla sissenõudmiskulude välja mõistmiseks osaliselt summas 30 eurot ning jätab nõude summas 10 eurot rahuldamata. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
10.Pärnu Maakohtule 07.01.2022 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 245 eurot ja esindaja kulud kokku summas 360 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude Lk 4 / 6
2-21-125087 jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevas asjas esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.08.2021.a. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas riigilõivumäära määramisel lähtuda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud riigilõivu täismääradest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal nägi RLS Lisa 1 ette, et riigilõivu täismäär on tsiviilasja hinnaga kuni 1000 eurot puhul 175 eurot. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu alates 01.01.2022.a kehtima hakanud Riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras. Kohus hagi menetlusse võtmisel selgitas hagejale, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem ning, et tal on õigus esitada avaldus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega on käesolevas asjas hageja kohtukuluks summas 175 eurot.
12.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle juriste sh Alla Žulinskajat. Julianus Inkasso OÜ jurist on osutanud kokku 3 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 360 eurot (ilma käibemaksuta).
13.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa ja standardse menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 360 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud ega õigusabiteenus antud ulatuses vajalik.
14.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja muuhulgas ette valmistanud ja esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 07.12.2021 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause ütleb, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest summas 20 eurot.
15.Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud hagiavalduse koostamise ja sellega seotud toimingute ajakuluks kaks tundi. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et hageja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 120 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siin juures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus osutatud võlgnevuse sissenõudmise teenuse raames antud õigusabiteenuse põhjendatud tasumääraks 80 Lk 5 / 6
2-21-125087 eurot/tunnis. Hagi esemeks on ühest krediidikonto lepingust tulenev nõue ning hageja poolt kohtule esitatud tõendite hulk on minimaalne (leping lisadega, sh euroteabelehed, lepingueelne teave ja üldtingimused, lepingu ülesütlemise teade, võlateatised ja hageja kirjad kostjale, loovutusteatis ja viiviseraport). Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja lepingulise esindaja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas. Kohtu hinnangul ei kulu analoogse hagi koostamisele, sh alusdokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, enam kui tund aega.
16.Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks kokku 100 eurot.
17.Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
18.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 1,06% ulatuses ja kostja kanda 98,94% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 275 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 272,09 eurot.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Lk 6 / 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.