lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-139833/9

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 26.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-139833/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1769
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 40 lg 1, 2Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselVÕS § 113 lg 1ViivisKrtS § 42 lg 1Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamineTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKrtS § 31 lg 5Korteriomaniku kohustusedKrtS § 34 lg 2Valitsemise üldpõhimõttedKrtS § 35 lg 1Tavapärane valitsemineKrtS § 41 lg 1Majanduskava

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Määruse tegemise aeg ja koht

26.04.2022, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-139833

Tsiviilasi

Xxx Kannike korteriühistu (korteriühistu Kannike xx) avaldus E. S. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Xxx Kannike korteriühistu (täiendav nimi korteriühistu Kannike xx; registrikood xxx; aadress xxx) Avaldaja lepinguline esindaja E. P.( xxx ) Puudutatud isik E. S. (isikukood xxx; elukoht xxx; epost xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada xxx Kannike korteriühistu (korteriühistu Kannike xx) avaldus E. S. vastu.
2.Mõista E. S.lt välja xxx, Kannike korteriühistu (korteriühistu Kannike xx) kasuks 1365,94 eurot, millest põhivõlgnevus majandamis- ja kommunaalteenuste ning küttepuude ostu eest kokku 1310,63 eurot ja 08.03.2022 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 55,31 eurot.
3.Mõista E. S.lt välja xxx, Kannike korteriühistu (korteriühistu Kannike xx) kasuks viivis 0,022% päevas tasumata põhinõude jäägilt (hetkel 1310,63 eurot) alates 09.03.2022 tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku viivis (koos kuni 08.03.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega) mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
4.Jätta menetluskulud E. S. kanda.
5.Määrata menetluskulude suuruseks 50 eurot, mis on avalduselt tasutud riigilõiv.
6.Mõista E. S.lt välja xxx, Kannike korteriühistu (korteriühistu Kannike xx) kasuks menetluskulu 50 eurot. E. S.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (50 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 50 eurot.

2-21-139833

7.Toimetada määrus kätte avaldajale ning puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

1.Avaldaja xxx, Kannike korteriühistu (täiendav nimi korteriühistu Kannike xx) esitas 09. märtsil 2022 avalduse (14.03.2022 parandatud avalduse), milles nõuab E. S.lt põhivõlgnevuse 1310,63 eurot, viivise 55,31 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist.
2.Tartu Maakohus võttis avalduse 14. märtsi 2022. a määrusega menetlusse. Kohus edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohus edastas nõude koos menetlusse võtmise määrusega 14. märtsil 2022 puudutatud isikule e-posti aadressile xxx (mis on võlgniku enda poolt avaldatud e-posti aadress) ning 28. märtsil 2022 ka postiga avalduses märgitud puudutatud isiku aadressile: xxx, kust E. S. on dokumendid kätte saanud isiklikult 31. märtsil 2022. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks, s.o 21. aprilliks 2022 (21p) ega hiljem avaldusele vastanud.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
5.Avaldusest nähtub, et puudutatud isiku omandis on korteriomand xxx, registriosa numbriga xxx, mille reaalosaks on eluruum nr xxx, üldpinnaga 58,4 m2. E. S.l kui korteriomandi omanikul on korteriomandite ning kaasomandi eseme valitsemise ja majandamisega seoses kohustused teiste korteriomanike ees, mille täitmiseks puudutatud isik on kohustatud lähtuma seaduse ja xxx elumaja korteriomanike otsuste kohaselt. Korteriomandi omamisest ja kasutamisest tekkinud kohustuste (majandamiskulud ja kommunaalteenuste kulud) täitmine toimub korteriomanikule esitatavate arvete alusel. Puudutatud isik ei ole tasunud talle korteriomandiga seoses koostatud ja esitatud arveid, millel on kajastatud korteriomandi ning selle kasutamisega seotud majandamiskulud ja kommunaalteenuste kulud alates 2020. aasta oktoobrikuust kuni 2022. aasta veebruarikuuni (mõlemad nimetatud kuud k.a).

2-21-139833 Lisaks oli puudutatud isikul kohustus vastavalt 11.05.2021 üldkoosoleku otsusele tuua maja kütmiseks 12 m3 küttepuid (3 tuba) või hüvitada see rahas hiljemalt 15. septembriks 2021.a. summas 480 eurot. Puudutatud isik toasooja saamiseks küttepuid korteriühistule toonud ei ole, seega nõuab korteriühistu seda rahas. Ekslikult oli maksekäsu kiirmenetluses nõutud küttepuude eest 560,00 eurot. Tänaseks on tehtud ümberarvestus ning küttepuude ostuks nõuab korteriühistu 480,00 eurot. Arved on täielikult tasumata ka avalduse koostamise ja kohtusse esitamise päeva seisuga ning nendel arvetel põhinev avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on täies ulatuses sissenõutavaks muutunud avalduse koostamise ja kohtule esitamise päeva seisuga. Avaldaja nõuab puudutatud isikult tema korteriomandiga seotud majanduskulude üldkoosolekutel kinnitatud jaotuspõhimõtete kohaselt puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvate kommunaalteenuste kulude tasumise kohustuste täitmist kogusummas 1310,63 eurot, mis sisaldab puudutatud isiku poolt tasumata majanduskulude ja kommunaalkulude summasid 2020 oktoober kuni 2022. aasta veebruarikuuni (k.a). Lisaks nõuab avaldaja avalduse koostamise ja kohtule esitamise päeva (09.03.2022) seisuga tasumata arvetelt viivist (8% aastas, s.o 0,022% päevas) summas 55,31 eurot.

6.Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tulenevalt KrtS § 40 lg-st 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
7.Korteriühistu Kannike xx 11. mai 2021 üldkoosoleku otsuse kohaselt on 2021a majanduskava kinnitamisel märgitud, et kõikide kulude jagamine toimub seadusest tulenevalt. 2021 majandamiskava kohaselt üldelekter, haldustasu ja remondifond jaotatakse vastavalt elamispinna suurusele (m2), prügivedu elanike arvule, vesi-kanalisatsioon vastavalt tarbimise järgi. Lisaks on korteriomanikel küttepuude kulu katteks maksekohustus, kus 3-toalise korteri omanik peab tasuma 480 eurot. Seega lasub puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale elamu kommunaalteenuste eest seonduvalt xxx korteriga nr xx ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on puudutatud isik aga täitmata jätnud.

2-21-139833

8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevust. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 2020. a oktoobrikuust kuni 2022. a veebruarikuuni tekkinud 1310,63 euro suurust võlgnevust, millest küttepuude summa 480 eurot. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1310,63 eurot.
9.Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil 31. oktoober 2020 – 09. märts 2022 maksmata arvete eest. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seega alates 1. jaanuarist 2018 on avaldajal õigus nõuda vastavalt KrtS § 42 lg-le 1 viivist VÕS § 113 lg 1 järgses määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 1. juulist 2020 oli 0,00 %. Seega seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas.
10.Avaldaja arvestab viivist alates 31. oktoobrist 2020, millisest ajast avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult varaseima arve (st 08.10.2020 arve nr xxx) tasumisega viivitamise tõttu viivist ning seda kuni avalduse esitamiseni, s.o 09.03.2022. Kohus näeb arvestusest, et kokku on puudutatud isiku viivisevõlgnevus avalduse esitamisele eelneva päeva (08.03.2022, kaasa arvatud) seisuga summas 55,31 eurot (09.03.2022 ei ole arvestuses kaasa arvatud). Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 55,31 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
11.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1365,94 eurot, millest põhivõlgnevus 1310,63 eurot ja viivis 55,31 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2-21-139833

13.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Avaldaja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et avaldaja menetluskulu kohtumenetluses on vaid avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
15.Puudutatud isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
16.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot vastavalt avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on tasutud riigilõiv 50 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
17.Kohus mõistab E. S.lt välja xxx Kannike korteriühistu (korteriühistu Kannike xx) kasuks menetluskulu (riigilõiv) 50 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja