Osaühingu Aktiva Finants hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
830 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Anni Kennedy Kostja X (isikukood XXXXXXX),
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. jaanuari 2022 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 518,04 euro nõude ja viivise nõude põhivõlgnevuselt (975,16 euro) alates 15. oktoobrist 2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni 39,99% aastas, piirates viivisenõude seadusjärgse viivise määrani; menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saata asi tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-126638 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 30. augustil 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1274,15 euro saamiseks X (kostja). Kohus tegi 1. septembril 2021 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 22. septembril 2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14. oktoobril 2021 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 975,16 eurot, intressi 99,06 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise 647,59 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 14. oktoobrist 2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni 39,99% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 730 eurot, mis koosnevad riigilõivust 250 eurot ja lepingulise esindaja tasust 480 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja
4.detsembril 2019 krediidikonto lepingu nr KK3489181 (leping), mille alusel on kostja saanud krediiti kokku summas 1630 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles PLACET GROUP OÜ 15. veebruaril 2021 lepingu üles. PLACET GROUP OÜ loovutas hagejale 16. veebruaril 2021 lepingust tuleneva nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on tasunud laenuandjale põhivõla katteks kokku 654 eurot, seega on põhiosa võlgnevus 975,16 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 39,99% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates neljandast osamaksest, s.o alates 1. detsembrist 2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, 1. veebruarini 2021, summas 99,06 eurot. Kuna kostja on viivitanud oma rahaliste kohustuste täitmisega, nõuab hageja viivist põhinõudelt 975,16 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 16. veebruarist 2020 kuni hagi esitamiseni 14. oktoobril 2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 39,99% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1, kokku 647,59 eurot. Alates 15. oktoobrist 2021 kuni põhinõude tasumiseni nõuab hageja viivist põhinõudelt 975,16 eurot laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 39,99% aastas. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Sissenõudmiskulud seoses võlgniku makseviivitusega on kokku 40 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 25. jaanuaril 2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 975,16 eurot, intressi 99,06 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 129,55 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (975,16 eurot)
2-21-126638 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. oktoobrist 2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 340 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 90 eurot).
5.Maakohtu otsuse kohaselt on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole maakohtule tähtaegselt vastust esitanud.
6.Kuna hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, siis lahendas maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega.
7.Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu osas, milles hagi rahuldas.
8.Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu arvates õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt, kes on tarbija, lepingu alusel viivise väljamõistmist lepingujärgses viivisemääras 39,99% aastas. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
9.Maakohus leidis, et viivisemäär 39,99% aastas võlgnetavalt summal on tühine, sest ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda. Hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras on 129,55 eurot. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise lepingus kokkulepitud intressimääras summas 518,04 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 518,04 eurot; tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude alates 15. oktoobrist 2021 lepingus kokkulepitud intressimääras ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (975,16 eurot) alates 15. oktoobrist 2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras 39,99% aastas; tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis hageja õigusabikulud välja mõistmata 390 euro ulatuses ning rahuldada hageja menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt hageja õigusabikulu summas 390 eurot. Hageja palub jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus täies ulatuses kostja kanda.
11.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusenorme, jättes hageja poolt esitatud osade väidete osas seisukoha võtmata. Maakohus on ebaõigesti jätnud intressimääras viivise nõude rahuldamata. Hageja on hagiavalduses nõudnud viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sama suure viivisemäära alusel nagu oli laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline intressimäär. Viivisemäär 39,99% aastas
2-21-126638 ei ole vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et intressimääras viivise nõudmine on tühine. Maakohus ei saanud ise viivise suurust piirata.
12.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusenorme, vähendades hageja lepingulise esindaja kulusid 90 euroni. Käesolevas asjas esitatud hagi ei ole tavapärane massnõude hagi ja õigusteenus 120 eurot tund ei ole ülemäära suur. Vastustaja seisukoht
13.Kostja apellatsioonkaebusele vastust esitanud ei ole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata selles osas TsMS § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 39,99% aastas ning menetluskulude kindlaksmääramise osas.
16.Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel saab ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks pidada sellist viivisekokkulepet, mis vastab VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.
17.VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei või tarbijalt nõuda VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene lause ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 p-s 12 samuti väljendanud seisukohta, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 39,99% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna VÕS § 113 lg 1 kolmas lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millises suuruses pooled ongi kokku leppinud viivise tasumises. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär 39,99% aastas ebamõistlik tüüptingimus ega tühine ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel.
18.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Seega
2-21-126638 ei ole põhjendatud maakohtul viivise väljamõistmisel viivise nõude suurust piirata ilma kostja taotluseta.
19.Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale (s.o summas 518,04 eurot) ning piiras väljamõistetava viivise suurust seadusjärgse viivisemäärani. TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Seega tuleb olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, tühistada tagaseljaotsus ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.
20.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Seetõttu ei ole vajadust hinnata hageja väiteid menetluskulude kindlaksmääramise suhtes.
21.Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
22.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.