Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte enam kui 930 eurot.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Ferratum Bank p.l.c esitas 12.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5043,78 euro saamiseks. Kohus tegi 13.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.02.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik S.V.esitas 01.02.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 17.02.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2(4)

Ferratum Bank p.l.c nõuab 16.03.2022 esitatud hagis S. V. vastu 3999,50 euro suuruse põhivõlgnevuse, 548,79 euro suuruse intressi ja 1548,85 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise, 50 euro suuruse kahju ja alates hagi esitamisest jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostjaga sõlmitud laenulepingust, millega kostjale anti laenulimiiti 5000 eurot ning millest kostja kasutas 4413 eurot. Kostjal tuli tasuda ka intressi määras 48,91 % aastas, kusjuures viivisemäär loeti võrdseks intressimääraaga, s.o 48,91 % aastas. Kuna kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, s.o laenu tagastamine koos intressidega igakuiste maksetena, ütles võlausaldaja lepingu üles. Nimelt on 20.06.2021 ja 27.06.2021 edastatud kostjale meeldetuletuskiri võlgnevuses. 16.08.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et võlgnevuse mittetasumisel öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõpeb 15. päeval alates käesoleva hoiatuse saatmisest. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 31.08.2021 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.03.2022 määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega nii avaliku e-toimiku vahendusel, kui ka kostja enda poolt avaldatud e-postile xxx. Nimelt on kostja sama asja varasemas menetluses, s.o maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märkinud enda e-posti aadressiks xxx. Kohus märgib, et hoiatas 25.03.2022 e-kirjas kostjat, et loeb talle edastatud dokumendid kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel (TsMS § 3141 lg 3 p 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-te 1-3 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka: 1) teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades; 2) hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Seega pidi kostja saama dokumendid kätte hiljemalt 30.03.2022 (25.03 + 3 tööpäeva). Kohus kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Seega oli vastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 20.04.2022. Kohus juhtis 25.03.2022 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3(4)

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 630 eurot ning hagimenetluses õigusabikulude 300 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 630 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 300 eurot. Kohus leiab, et tunnihind vastab kohtupraktikale ning õigusabiteenuse maht (3h dokumentide kogumiseks ja hagi koostamiseks) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 930 eurot, millest riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.