Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kostja on taotlenud interneti vahendusel krediidilimiidi kasutamise võimalust 20.10.2017 summas 2 000 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli krediidikonto leping tähtajatu, kostja pidi tasuma intressi määraga 45 % aastas ja tasumise kuupäevaks iga kuu 16. päev. Limiidi tagasimakse miinumummakse ulatuses oli kostjale kohustuslik ning selle kohta edastati kostjale igakuiselt vastav arve. Kostja kasutas küll limiidi piires võimaldatud raha, kuid omapoolseid kohustusi raha tagastamise osas ei täitnud. 15.11.2021 edastas krediidiandja kostjale teate, milles märkis, et R.M. ja IPF D. AS (edaspidi krediidiandja) vahel on sõlmitud krediidileping nr 3248936 (edaspidi krediidileping). Kooskõlas krediidilepingu üldtingimustega kohustus klient tagastama krediidi, tasuma intressi ning tasusid vastavalt graafikule ja/või krediidiandja poolt väljastatud arvetele. Klient ei ole täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, rikkudes oluliselt krediidilepingut. Kirja saatmise seisuga on kliendi kogu krediidilepingust tulenev võlgnevus krediidiandja ees 295.46 eurot. Krediidiandja andis kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 2021.12.05 Selleks tähtajaks palub krediidiandja tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole kooskõlas krediidilepingu tingimustega. Ühtlasi teavitas krediidiandja, et ülaltoodud täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded OK I. OÜ-le. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning alljärgnevat nõude arvestust, on kostja põhiosa jääk hagi esitamise seisuga 2000 eurot. Hageja palub lisaks eeltoodule välja mõista tasumata intressi vastavalt lepingu tingimustele Krediidikonto Limiidi kasutamise eest summas igapäevaselt, kus võetakse aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegelik arv ning 360-päevane aasta intressimääraga 45 % aastas alljärgneva arvestuse alusel summas 258,25 eurot. Krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda Viivise maksmist ja Kliendil kohustus Viivist maksta, kui Klient ei tasu vähemalt Minimaalset Kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Viivis on viivitusintress, mida Klient on kohustatud Krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus) täitmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne Intressimääraga. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.12.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.03.2022 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 281.1 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot. OK I. OÜ palub kostjalt R.M. hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot; intress 258,25 eurot; viivis 281,10 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskulud, tasutud riigilõivu 385 eurot. Hageja taotles TsMS § 177 lg 2 kohaselt välja

mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja põhjendused Kostja tunnistab, et on eelpool nimetatud lepingu sõlminud ja pole neid kohaselt täitnud. Kostja tunnistab põhinõuet hageja poolt märgitud suuruses. Kostja ei tulnud enam eelmise aasta (s.o 2021) sügisest toime enam oma kohustuste maksmisega. Kostja kinnitab, et hageja on temaga püüdnud kontakti võtta, kuid tulenevalt sellest, kostjal on ka teisi kohustusi ning juba sõlminud nendega tagasimakse lepingud, siis kahjuks ta ei saanud hetkel veel ühte maksegraafikut sõlmida ega tagasi maksta. Eelnevalt täitis kostja oma kohustusi suures ulatuses vanemahüvitise arvelt, aga see lõppes eelmise aasta sügisel. Samal ajal selgus, et kostja on kolmanda lapse ootel ja tervislikel põhjustel ei saa ka ajutiselt tööle asuda. Kostja sünnitas kolmanda lapse 13. aprill 2022. Seoses kolmanda lapse sünniga on kostja ilmselt vähemalt aasta kodune ja ei saa momendil tööturule naasta. Antud põhjus ei lasknud kostjal varem hagejale vastust esitada. Kostja on sõlminud ühe maksegraafiku, mis algab tulevikus ja mida ta plaanis tasuda vanemahüvitisest. Kostjal on elukaaslane, kes on momendil veel töötu ja kellel on samuti mitmeid kohustusi ning seetõttu saab ta kostjat toetada põhiliselt mittemateriaalselt. Kostja arvates ei ole praegu võimalik asja lahendada kompromissiga. Kostja on nõus võla sissenõudmiskuludega 50 eurot. Kostja tasus kuni eelmise aasta sügiseni tagasimakseid vastavalt lepingu tingimustele ehk 45% aasta intressimääraga. Seoses kostja muutunud olukorraga taotleb ta kohtult kohaldada seadusjärgset viivisemäära.

Kohtu põhjendused

5.Kohus leiab, et põhivõlgnevus 2000 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. 6.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist: lepingu nr 3248936 alusel perioodil 06.12.2021 - 29.03.2022 45% aastas so 0,123% päevas. 7.Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kohus märgib, et iseenesest on lubatud tarbijaga seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid liiga kõrge viivisemäär kahjustab tarbijat, kui lepingu nõrgemat poolt. Tarbijat kahjustav viivisemäär ei ole kehtiv. Kohus nõustub Riigikohtu seisukohaga, et tarbijast laenuvõtja puhul ei tohiks kokkulepitud viivisemäär ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. 8.Lepingute sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivist. Viivis põhinõudelt 2000 eurot seadusjärgses määras on kokku 49,97 eurot. 9.Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulusid kokku 50 eurot. Kohus rahuldab sissenõudekulud 50 euro osas. 10.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 258,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 49,97 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 385 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. 12.Kohus jättis menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda ja 91% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 34,65 eurot ja kostja kanda 350,35 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 350,35 eurot.

13.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (350,35 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 14.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.