Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-21-138106 2.6 Käesolev kompromisskokkulepe on konfidentsiaalne ja ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele.

Menetluskulude jaotus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxx Rxxxxxxxxx esitas 31.12.2021. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Jxxxx Rxxxxxxxx vastu lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2500 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuva viivis VÕS § 113 lg 1 lauses II sätestatud määras põhivõlalt hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, samuti kahju hüvitise 1317,60 eurot ja sellelt summalt seadusejärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni kohutuse täitmiseni. Kxxxx Rxxxxxxxxx esindaja advokaat Birje Kalmus ja Jxxxx Rxxxxxxxx sõlmisid 20.04.2022. a tsiviilasjas nr 2-21-138106 kompromisslepingu, mille esitasid 21.04.2022. a allkirjastatult kohtule.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kompromissi sõlmimisele eelnenud kohtumenetluses avaldanud oma seisukohad ja vastuväited vastaspoole seisukohtadele. Pooled on jõudnud ühisele arusaamale olulistes küsimustes ja vormistanud need kompromissina. Seega vastab kompromiss sellele esitatavatele nõuetele- see ei ole vastuolus heade kommetega ja pooltel on võimalik kompromiss täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

2-21-138106 seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt TsMS § 630 lg-le 2. Kohus leiab, et TsMs § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et käesoleva asja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Kxxxx Rxxxxxxxxx maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 350 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot hageja arvelduskontole nr EE717700771005319821.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.