Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
20. aprill 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi
CarMasters OÜ hagi KavilTran OÜ ja K Ki vastu 4176,76 euro ja viivise nõudes
Hagihind
4637,68 eurot
2-19-9982
nende Hageja: CarMasters OÜ (registrikood 11242611) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Leppik (e- post [email protected]) Kostja I: KavilTran OÜ (registrikood 11878119), seaduslik esindaja juhatuse liige: K K (isikukood xxx) Kostja II: K K (isikukood xxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Kais (epost [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 15.02.2022.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja V E Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II K K Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais
Resolutsioon
1.Jätta läbivaatamata CarMasters OÜ hagi solidaarselt KavilTran OÜ ja K K vastu nõude summas 229,36 euro ja sellele osale vastavas viivise nõudes.
2.Jätta CarMasters OÜ hagi kostja K K vastu rahuldamata.
3.Rahuldada CarMasters OÜ hagi KavilTran OÜ vastu osaliselt.
4.Välja mõista KavilTran OÜ-lt CarMasters OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 2609,77 eurot.
5.Välja mõista KavilTran OÜ-lt CarMasters OÜ kasuks viivis võlgnevuselt 2609,77 eurolt alates 15.02.2019.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa.
6.Jätta kostja K K menetluskulud hageja CarMasters OÜ kanda.
7.Jätta hageja CarMasters OÜ menetluskulud 57 % ulatuses kostja KavilTran OÜ kanda ning kostja KavilTran OÜ menetluskulud jätta 43 % ulatuses hageja CarMasters OÜ kanda.
8.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas kostjate vastu hagi võlgnevuse 4406,12 euro ja viivise solidaarselt väljamõistmiseks. Harju Maakohtule 02.07.2019.a. esitatud hagiavalduse kohaselt tõi kostja I seaduslik esindaja kostja II 29.01.2019.a hageja töökotta remonti sõiduki XXX xxx reg.numbriga xxx xxx. Kostja sõnade kohaselt oli sõidukil probleeme liigse õlikulu ning jahutusvedeliku ja õliseguga jahutussüsteemis. Kostja palus tuvastada probleemide põhjuse. Hageja tuvastas ja teavitas kostjat, et probleemi algeks on purunenud mootor. Pooled leppisid kokku mootori demontaažis ning vahetuses teise mootori vastu, mille kostja II ise ostis ja kohale toimetas. Kuna kostja toodud mootor ei olnud komplektne ega pärinenud kolmanda seeria XXX kere pealt, tuli mootori kohandamiseks teha lisatöid. Kostja I ja hageja vahel sõlmiti 01.02.2019.a töövõtuleping nr 5269. Kostja II toodud mootori kohandamiseks tuli teha lisatöid ning vaja oli soetada uued varuosad. Kostja I teavitati sellest koheselt töökojas. Osa töödest hõlmas ka eelmises remonditöökojas tekitatud puuduste kõrvaldamist. Nimetatud tööde kohta esitas hageja eraldi pakkumise, millega kostja I oli nõus. Tööde käigus helistas kostja I hagejale ja palus veel mõned osad sõidukil ära vahetada. Hageja teatas, et pakkumisel olevale summale lisandub sel juhul veel ca paar sada eurot. Kostja I oli sellega nõus. Sõiduki remonditööd valmisid 13.02.2019.a ning samal päeval oli kostjatel kohustus tasuda ka arved nr 9800 ja nr 9801, mis on käesoleva ajani tasumata. 14.02.2019.a teostati sõidukile komplekspesu ning sõiduk pargiti töökoja ette parklasse. Umbes 15 minutit hiljem sõideti remonditud sõiduautoga hageja töökoja parklast minema. Hageja teavitas sellest koheselt lühinumbril
110.Politsei helistas hagejale ning teavitas, et sõiduk on kostja II valduses. Selgus, et kostjal II oli varuvõti, mida kasutades lahkus kostja II töökojast. Hageja proovis kostjaga II ühendust saada, kuid tulutult. Sõidukis oli ka poolte vahel sõlmitud kirjalik töövõtuleping. Sõidukiga lahkumine on teinud võimatuks hagejal uute varuosade tagasi vahetamise. 09.11.2020.a vähendas hageja oma nõuet, millise kohaselt moodustab põhinõue summas 4176,76 eurot. Hageja nõuab kostjatelt võlga solidaarselt. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjal II puudub hagis kirjeldatud väidetava õigussuhtega igasugune seos, kuna ta ei ole lepingu pooleks ega vastuta isiklikult lepingu täitmise eest. Seega taotleb kostja II enda osas jätta hagi läbivaatamata. Kostja I ei tellinud hagejalt sellises mahus remonttöid nagu hagis väidetakse. Kostja II nõustus enda toodud mootoril ainult otsakaane vahetamisega. Teistest töödest ja varuosadest hageja kostjaid ei teavitanud. Hageja väide, et ta helistas kostjale II on vale. Kostjad ei pea hagejale tasuma tööde eest, mida ei ole tellinud ning mille tegemise vajadusest ei ole kostjaid enne tööde tegemist teavitatud ega nende nõusolekut küsitud. Kostjate hinnangul ei ole kõik toodud tööd töövõtulepingu eesmärki silmas pidades vajalikud ja põhjendatud.
Lisaks puudub kostjatel ka teadmine, kas kõik loetletud tööd on üldse teostatud ja tarvikud paigaldatud. Hageja ei ole kostjatele arvetel kajastatud töid ja nende maksumusi tänase päevani selgitanud, kuigi kostjad seda palusid. Pooltel polnud kokkulepet, et arve tuleks enne sõiduki kättesaamist tasuda, seega oli kostjal II õigus sellega minema sõita. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Kostjad paluvad, sõltumata asjas tehtavast lahendist hageja alles jäänud nõude osas, jätta tagasi võetud nõude proportsiooni arvestades (s.o vähemalt 5,3% ulatuses) kostjate menetluskuludest hageja kanda. Lisaks tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada ka seda, et hageja on menetlust paisutanud, käsitades menetlusdokumentides sõiduki kui pandieseme valduse tagastamise nõuet, asudes hiljem siiski seisukohale, et tegemist ei ole aktuaalse nõudega. Samuti paluvad kostjad hagejalt välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, poole vande all antud seletuse, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt kostja I vastu põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada, kostja II osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 16.08.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 40-41).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
6.Vaidlust pole, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti töövõtuleping, millise kohaselt teostas hageja kostja II sõidukile remonttöid (I köide t/l 20 pöördel, 48).
7.Ka kohtule esitatud 30.01.2019.a pakkumisest nr. 5677 nähtub, et hageja on esitanud kostjale I hinnakalkulatsiooni erinevate remontööde teostamiseks sõidukile XXX xxx xxx (I köide t/l 7).
8.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
9.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
10.Pooled ei vaidle, et leping on kehtiv. Ka pole vaidlust, et tööd on teostatud ning etteheiteid töö kvaliteedile esitatud pole. Kostja I on nõuet summas 2609,77 eurot tunnistanud.
11.Pooltel on vaidlus järgmises: millistes töödes on kokku leppitud; kas ja millises summas on tasus kokku lepitud; kostja II osas on täitmata solidaarvastutuse eeldused.
12.Kohus annab esmalt hinnangu sellele, kas pooled leppisid kokku töövõtjale makstavas lõplikus tasus (siduv eelarve) või sõltus töövõtjale makstav tasu tegelikust tööde mahust ja
kulukusest (mittesiduv eelarve). Seejärel analüüsib kohus, kas hagejal kui töövõtjal on antud juhtumil õigus nõuda tasumist väidetavate lisatööde eest. Ka käsitleb kohus kostja II solidaarvastutust.
13.VÕS § 639 lg 1 esimese lause järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. VÕS § 639 lg 1 teise lause järgi on eelarve eelduslikult siduv. VÕS § 639 lg 2 sätestab, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.
14.Kohtule esitatud 30.01.2019.a pakkumise nr 5677 järgi on hageja hinnanud remonttööde kogumaksumuseks 656 eurot (I köide t/l 7).
15.Kohtule esitatud 13.02.2019.a arve nr 9800 ja 13.02.2019.a arve nr 9801 kohaselt on kostjale I esitatud tasumiseks tasunõue kogusummas 4406,12 eurot (I köide t/l 8-9, 10).
16.Asjas on läbiviidud ekspertiis ja eksperdi 10.10.2020.a arvamuse kohaselt on loetletud varuosad ja teenustööd üldjoontes põhjendatud. Detailide vahetuse vajadus on selgusetu ja mille vahetust ei pea ekspert põhjendatuks moodustab summas 229,36 eurot (I köide t/l 160-198).
17.Hageja on 09.11.2020.a vähendanud oma nõuet kostjate vastu 4176,76 euroni ning palub ülejäänud summas menetlus lõpetada hagi osalise tagasivõtmisega (II köide t/l 10-11, 2627, 64-64 pöördel). Kostjad ei vaidle hagi osalise tagasivõtmisele vastu (II köide t/l 29-30).
18.Kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2, § 424 lg 1 ja § 442 lg 5 jätab kohus hageja nõude summas 229,36 eurot ja vastavas osas viivise nõudes läbivaatmata.
19.Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud M S selgitas, et seoses mootori remondiga sai kostjale selgitatud, et kuna mootor pärines teiselt mudelilt, tuli teha lisatöid muuhulgas vahetada mootorikett. Ka andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et hageja seaduslik esindaja ja kostja rääkisid omavahel hindadest, samuti lepib hageja seaduslik esindaja kokku klientidega mis töid tehakse ja mida mitte (II köide t/l 51-52).
20.Kohtuistungil vande all seletuse andnud kostja K K selgitas, et remonttööde käigus ilmnesid sõidukil veel vead. Kõikide tööde kohta küsiti hageja seaduslikult esindajalt üle tööde maksumus. Üle küsiti kõik tööd, öeldi konkreetne summa. Tööde maksumuseks jäi ca 1200-1400 eurot ning sinna võis veel lisanduda õlikulu ning käibemaks. Kostja seletuse kohaselt ei oleks ta autot remontima hakanud teades, et maksumus on umbes 4500 eurot (II köide t/l 53-55).
21.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – kostja 15.02.2019.a e-kirjast hagejale nähtub, et kostja on koheselt reageerinud ning selgitanud, et kostja on nõus arveid tasuma, kuid siiski ainult summa piires, millest juttu oli (I köide t/l 11). Samuti on kostja viidatud ekirjas märkinud, et miks pole hageja kostjale teada andnud, et arve tuleb kordades suurem. Ka 11.03.2019.a e-kirjas hagejale on kostja selgitanud, et arved tasutakse, kui need sisaldavad tellitud töid ja maksumusi (I köide t/l 54). Seega järeldab kohus, et pooltel oli tööde maksumuse osas kokkulepitud kindel suurus. Vastupidist hageja tõendanud ei ole.
22.Hageja ei ole ka millegagi põhistanud, et pooled olid saavutanud kokkuleppe hinna muutmiseks hagetavas summas. Samuti ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid kelle poolt, millal ja missuguses summas hinda muudeti. Hageja ei ole tõendanud, et sellises mahus (4406,12 eurot) on kostjale eelnevalt tutvumiseks saadetud lisatööde maksumuse kalkulatsioon või on olemas nõustumus kostjalt sellises maksumuses remonttööde tegemiseks. Vastupidi, kohtu ette toodud asjaolud ning tõendid kinnitavad, et tööde maksumus ületab kokkulepitut (vaata ka Riigikohtu 17.11.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-72-15 p 11).
23.Vaatamata sellele, et ekspert on asunud seisukohale, et enamuses loetletud tööd ja teenustööd on üldjoontes põhjendatud, siis on kohus seisukohal, et põhjendatuks ei saa lugeda olukorda, et töövõtja ei pea töö maksumuse suurenemist sellises ulatuses eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Seda enam, et kooskõlas VÕS § 639 lg 2 peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Hageja selliselt toiminud ei ole.
24.Ka ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolu, et eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Riigikohus on 12.11.2014.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-102-14 p 20 selgitanud, et töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal.
25.Kuivõrd kostja I on avaldanud, et töid on tellitud ning tuginedes eksperdi arvamusega heaks kiidetud maksumusega 2609,77 eurot, siis tuleb sellises summas hagi kosja I vastu rahuldada. Ülejäänud osas summas 1566,99 eurot jääb hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu käesoleva kohtuotsuse p 22- 24 põhjendustel.
26.Hageja on palunud hagi kostjate vastu rahuldada solidaarselt. Hageja arvamusel on tal kostja II vastu nõue ÄS § 187 lg 2, lg 4 ning alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel (I köide t/l 21). Lisaks on vastutuse aluseks asjaolu, et kostja II on sõiduki omanik (II köide t/l 15-16).
27.Esmalt selgitab kohus, et asjaolu, et kostja II on sõiduki omanik ei tähenda, et ta automaatselt vastutab hageja ja kostja I lepingulisest suhtest tuleneva kohustuse eest. Kostja II ei ole lepingu pooleks ning sellele hageja oma hagis ei tugine.
28.ÄS § 187 lg 2 sätestab osaühingule tekitatud kahju eest vastutust ning ÄS § 187 lg 4 reguleerib juhatuse liikme otsevastutust deliktilise kahju tekitamise eest osaühingu võlausaldajale. ÄS § 187 lg 4 eelduseks on muuhulgas asjaolu, et võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Sellist olukorda antud juhtumil ei esine.
29.Lisaks on hageja asunud seisukohale, et kuivõrd kostja II olles nii sõiduki omanik kui ka kostja I juhatuse liige ja ainuosanik on rikkunud töövõtulepingust tulenevast õigussuhtest hageja seadusest tulenevat (VÕS § 654) pandiõigust, mis toob kaasa kostja II kaasvastutuse.
30.Kohus nõustub kostjaga II selles, et antud juhul ei ole hageja pandiõigust teostanud ega ole nõudnud pandiõiguse teostamiseks valduse taastamist. Seega on hageja vastavad viited asjakohatud. Sellest tulenevalt tuleb jätta hagi kostja II vastu rahuldamata.
31.Hageja palub viivise väljamõistmist alates 15.02.2019.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
32.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
33.Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kohus on asunud seisukohale, et hagi on osaliselt kostja I vastu põhjendatud ning kostja on viivitanud hageja nõude tasumisega vaatamata sellele, et kostja on osaliselt hageja nõuet aktsepteerinud, siis tuleb hageja viivise nõue vastavalt rahuldada.
34.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on kostja I vastu osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt I kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 2609,77 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.02.2019.a kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa. Hageja nõue kostja II vastu põhjendatud ei ole ning jääb seetõttu rahuldamata.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse
läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
36.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4637,68 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
37.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse.
38.Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude kostja KavilTran OÜ vastu osaliselt ning kohus arvestab ka sellega, et hageja võttis osaliselt hagi tagasi, siis tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et hageja menetluskulud jäävad 57 % ulatuses kostja KavilTran OÜ kanda ning kostja KavilTran OÜ menetluskulud jäävad 43 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
39.Kuna kohus jätab hagi kostja K K vastu rahuldamata, tuleb kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jätta antud kostja menetluskulud hageja kanda.
40.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.