Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused GelvoraSergel OÜ esitas 23.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Š. K.lt (võlgnikult) 1888,52 euro saamiseks. Š. K. esitas 11.01.2022 nõudele vastuväite. 11.01.2022 vastuväites tunnistas võlgnik põhinõuet summas 1163,90 eurot, märkides seejuures, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses 21.02.2021-01.01.2024 ja võlgnikul puudub sissetulek ja tal ei ole võimalik kohustusi täita enne 2024. aastat. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-142923 14.02.2022 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.02.2022 tegi Viru Maakohus asjas osalise maksekäsu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17.07.2019 laenulepingu nr xxxxxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse summas 1163,90 eurot. 14.02.2022 kohtumäärusega jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõude (so viivise- ja menetluskulude nõuded) Š. K. vastu Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagiavaldusena ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, sh menetluskulude nimekiri ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 02.03.2022 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega ning tasus hagilt täiendava riigilõivu. Hageja kõrvaldas 14.02.2022 kohtumääruses näidatult puudused.

2(4)

03.03.2022 kohtumäärusega võttis kohus GelvoraSergel OÜ hagi Š. K. vastu intressivõlgnevuse 135,81 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 591,58 euro nõuetes menetlusse. 03.03.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagiavaldus koos lisadega on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.03.2022. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 22.03.2022 kostja hagile vastanud ei ole. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista intressivõlgnevus 135,81 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 591,58 eurot. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja XXX AS vahel 17.07.2019 järelmaksulepingu nr xxxxxxxx alusel tekkinud intressivõlgnevuse 135,81 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 591,58 eurot (periood 19.01.2020 kuni 02.03.2022, viivisemäär 24% aastas, päevas 0,066%, põhinõudelt 1163,90 eurolt). TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 265 eurot (riigilõiv 245 eurot, 3(4)

esindaja tasu 20 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 265 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.