Luminor Liising AS-i hagi OÜ Peremaakler ja T N vastu rahalises nõudes
Hagihind
5 253,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Luminor Liising AS (rk 10237140, endise nimega Nordea Finance Estonia AS) Hageja lepinguline esindaja: M M, e-post xxx Kostja I: OÜ Peremaakler (rk 11523072, e-post [email protected]) Kostja II: T N (ik xxx, e-post xxx ) Kirjalikus menetluses
Asja läbi vaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada hagi kostja II osas.
2.Välja mõista T Nlt tasumata liisingu-ja kindlustusmaksete võlgnevus 925,45 eurot, liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõue 868,04 eurot, liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue 2 280,99 eurot ja viivised 988,38 eurot Luminor Liising AS-i kasuks.
3.Välja mõista T Nlt viivis põhinõudelt 4007,42 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni Luminor Liising ASi kasuks. Menetluskulud
Määrata kindlaks, et Luminor Liising AS-i hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 425 eurot.
6.Välja mõista T Nlt menetluskulud 425 eurot Luminor Liising AS-i kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T Nl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Luminor Liising AS-i kasuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.15.10.2021 esitas Luminor Liising AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T N ja OÜ Peremaakler vastu 5 049,99 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 19.10.2021 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku. Seoses vastuväidete esitamisega lõpetati 04.11.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.22.11.2021 esitas Luminor Liising AS Harju Maakohtule hagi OÜ Peremaakler ja T N vastu rahalises nõudes. 01.12.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
3.25.01.2022 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi kostja I, so OÜ Peremaakler osas. Menetlus kostja II, so T N osas jätkus. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Liising AS (endine Nordea Finance Estonia AS) ehk hageja ja Peremaakler OÜ ehk kostja I 21.12.2013 liisingulepingu nr xxx (edaspidi ka Liisinguleping), mille alusel omandas hageja kostja I poolt määratud müüjalt kostja I huvides ja ülesandel sõiduki xxx tehasetähisega xxx, väljalaskeaastaga 2013 (edaspidi ka liisinguese) ning andis selle kostja I kasutusse. Liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja T N ehk kostja II 21.12.2013 käenduslepingu nr xxx, mille p 1 järgi vastutab kostja II liisinguandja ees kõigi kostja I kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr xxx. Käenduslepingu p 2 järgi on kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 17 172,00 eurot. Hageja ja kostja I sõlmisid 08.05.2020 liisingulepingu nr xxx muudatuse nr 1, millega muudeti maksegraafikut ning pikendati liisingulepingu ja käenduslepingu tähtaega. Hageja on sõlminud kindlustusvõtjana liisinguesemele: a. liikluskindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2017-18.12.2018 kohta, poliis nr xxx; b. liikluskindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2018-18.12.2019 kohta, poliis nr xxx; c. kaskokindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2017-18.12.2018 kohta, poliis nr xxx; d. kaskokindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2018-18.12.2019 kohta, poliis nr xxx. Kuna kostja I ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, edastas hageja 24.01.2019 kostjale I ja kostjale II teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles hageja teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 30.08.2019 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse koos lisandunud viivistega kokku summas 1171,75 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme hageja esindajale tagastamist. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga olid osaliselt või täielikult tasumata arved nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 5614,34 eurot (hind km-ta). Hageja müüs liisingueseme hinnaga 3 333,33 eurot (hind km-ta). Hageja arvestas sõiduki müügist hagejale laekunud rahaliste vahendite arvelt osaliselt, so 3333,33 euro ulatuses, hüvitatuks liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude. Seega on hagejal liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue 5 614,34 – 3 333,33 = 2 281,01 eurot. Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Hagejal tuli pärast
ülesütlemist perioodil 18.01.2019 – 29.07.2019 tasuda kaskokindlustuse kulu summas 204,04 eurot ja liikluskindlustuse kulu summas 84,70 eurot. Kuivõrd kostja I ei tagastanud peale ülesütlemist liisingueset õigeaegselt tuli hagejal kasutada koostööpartneri xxx tagastusteenust, mille eest on hageja pidanud tasuma lisakulusid kokku summas 191,75 eurot. Hageja on pidanud kandma liisingueseme müügikorda seamise ja müügi vahendamisega seotud kulusid kokku summas 387,55 eurot. Kokkuvõtlikult on hageja peale liisingulepingu ülesütlemist pidanud kandma lisakulusid kokku summas 868,04 eurot. Hageja edastas kostjatele nõudekirja, milles nõudis liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 05.09.2019, kuid kostjad võlga ei tasunud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 4 932,87 eurot, mis koosneb tasumata liisingu- ja kindlustusmaksete võlgnevusest summas 925,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste nõudest summas 858,39 eurot, liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudest summas 2280,99 eurot ja ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõudest summas 868,04 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostjate poolt tasumata põhivõla summalt, so 4 007,42 eurolt, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Kostja II seisukohad
5.Kostja II hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja II märgib, et ta pole nõus hagi hinnaga, sest arvab, et hind oli väga madal. Firma, mis tegeles selle auto müügiga tõendas, et hageja pole huvitatud heast müügist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb kostja II osas rahuldada.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
9.Puudub vaidlus ja kohus on esitatud tõenditega tuvastanud, et hageja ja kostja I sõlmisid 21.12.2013 liisingulepingu nr xxx (edaspidi ka Liisinguleping), mille alusel omandas hageja kostja I poolt määratud müüjalt kostja I huvides ja ülesandel sõiduki xxx, tehasetähisega xxx, väljalaskeaastaga 2013 (edaspidi ka liisinguese) hinnaga 15 900 eurot käibemaksuta ning andis selle kostja I kasutusse (dtl 37-39, dtl 42). Kostja I kohustus tasuma liisingumakseid ja intressi vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksgraafikule (dtl 40). Liisingulepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 38-39). Pooled vormistasid 21.12.2013 auto üleandmiseks vara vastuvõtuakti nr xxx (dtl 43). Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 08.05.2020 liisingulepingu nr xxx muudatuse nr 1, millega muudeti maksegraafikut ning pikendati liisingulepingu ja käenduslepingu tähtaega (dtl 24-25). Pooled ei vaidle ja kohus on esitatud tõenditega tuvastanud, et hageja sõlmis
kindlustusvõtjana liisinguesemele: 1. liikluskindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2017-18.12.2018 kohta, poliis nr xxx (dtl 50); 2. liikluskindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2018-18.12.2019 kohta, poliis nr xxx (dtl 51); 3. kaskokindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2017-18.12.2018 kohta, poliis nr xxx (dtl 52-53); 4. kaskokindlustuse xxx-ga perioodi 19.12.2018-18.12.2019 kohta, poliis nr xxx (dtl 54-55).
10.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
11.Puudub vaidlus, et 21.12.2013 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja II tagama solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja II vastutuse piirmääraks lepiti kokku 17 172 eurot (dtl 44-46).
12.Kostja I osas on kohus 25.01.2022 tagaseljaotsusega hagi rahuldanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus tagaseljaotsus 17.03.2022. Kostja II on hagile vastu vaielnud, kuid ei ole oma vastuväiteid täpsemalt põhjendanud. Kostja II vastusest on arusaadav, et kostja II hinnangul müüdi liisinguese liiga madala hinnaga.
13.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 alusel kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Liisingulepingu üldtingimuste punkti 6.4 kohaselt on liisinguandjal õigus leping üles öelda, kui liisinguvõtja jätab kahekümne päeva jooksul maksetähtpäevast tasumata või ei tasu täielikult lepingumakseid. Üldtingimust punkti 6.5 kohaselt on liisinguandja kohustatud lepingu ülesütlemisest liisinguvõtjale kirjalikult teatama (dtl 38-39). Hagi kohaselt tekkis kostjal I liisingumaksete (põhiosa, intress, kindlustus) võlg alates 04.09.2018 arvest nr 14812857 maksetähtajaga 16.09.2018 (dtl 61). Kostja II ei ole sellele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist. Pooled ei vaidle, et hageja ütles Liisingulepingu üles 24.01.2019, saates vastava teate lepingu ülesütlemiseks (dtl 56-60). 29.08.2019 saatis hageja kostjatele nõude Liisingulepingu ülesütlemisega seotud nõude täitmiseks (dtl 71). Kohus leiab, et hageja oli õigustatud Liisingulepingu ennetähtaegselt lõpetama ning kostja II ei ole seda ka vaidlustanud.
14.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Üldtingimuste p 4.4. järgi liisinguvõtja oli kohustatud tähtaegselt ja täielikult tasuma liisinguandjale lepingumaksed ja muud lepingust tulenevad maksed ning kandma lepingus ning liisinguandja hinnakirjas sätestatud tasud ja kulud (dtl 38). Kostjal I oli lepingust tulenevalt kohustus tasuda igakuiseid liisingumakseid iga kuu 16-ndaks kuupäevaks vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (dtl 40). Liisinguleping üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt kohustus kostja I sõlmima vara vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja poliisid. Üldtingimuste punkti 5.5 kohaselt kui
kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja poliisid sõlmib liisinguandja, siis esitab ta liisinguvõtjale poliisi vara kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohta. Liisinguvõtja on kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arve alusel. Punkti 5.7 kohaselt vara vabatahtliku kindlustuse poliisi tähtaegsel esitamata jätmisel või kehtiva liikluskindlustuse puudumisel on liisinguandjal õigus sõlmida kindlustusleping vastavalt lepingu sätetele ja liisinguvõtja on kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arve alusel (dtl 38). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ütles liisingulepingu ennetähtaegselt üles 24.01.2019. Kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani oli kostja I kui liisinguvõtja kohustuseks tasuda liisingulepingu alusel maksegraafiku järgi makseid (põhiosa ja intress) täies ulatuses ja tasuda vara kindlustamise eest liisinguandja esitatud arvete alusel (üldtingimuste p-d 5.5 ja 5.7). Hagi kohaselt jäid kostjal I tasumata järgmised liisingumaksete igakuised arved koos kindlustusmaksetega kogusummas 925,45 eurot: arve nr xxx maksetähtajaga 16.09.2018 summas 122,71 eurot, arve nr xxx maksetähtajaga 16.10.2018 summas 209,65 eurot, arve nr xxx maksetähtajaga 16.11.2018 summas 197,70 eurot, arve nr xxx maksetähtajaga 16.12.2018 summas 197,75 eurot ja arve nr xxx maksetähtajaga 16.01.2019 summas 197,64 eurot (dtl 61-66). Kostja II ei ole arvate tasumata jätmisele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist. Kohus leiab, et hageja nõue enne Liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud lepingu- ja kindlustusmaksete osas summas 925,45 eurot on põhjendatud.
15.Hageja nõuab täiendavalt Liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamist summas 868,04 eurot. Hageja märgib, et tal tuli pärast ülesütlemist perioodil 18.01.2019 – 29.07.2019 tasuda kaskokindlustuse kulu summas 204,04 eurot ja liikluskindlustuse kulu summas 84,70 eurot. Kuivõrd kostja I ei tagastanud peale ülesütlemist liisingueset õigeaegselt tuli hagejal kasutada koostööpartneri xxx tagastusteenust, mille eest on hageja pidanud tasuma lisakulusid kokku summas 191,75 eurot. Hageja on pidanud kandma liisingueseme müügikorda seamise ja müügi vahendamisega seotud kulusid kokku summas 387,55 eurot. Kostja II ei ole nimetatud kulutuste põhjendatuse ega suuruse osas vastuväiteid esitanud. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Riigikohus on otsuse 3-2-1-112-06 punktis 10 märkinud, et ka sõiduauto puhastusteenuse kulud on lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kuna sõiduauto puhastamist enne selle müümist tuleb tavapäraselt lugeda sõiduauto müügiprotsessi üheks osaks, on ka puhastusteenuse mõistlikud kulud käsitatavad võõrandamiskuludena. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud lisakulud seoses Liisingulepingu ülesütlemisega hageja poolt esitatud tõenditega tõendatud ja tegemist põhjendatud kuludega. Hageja on esitanud vastavad kindlustuspoliisid (dtl 51 ja 54-55), koostööpartner xxx tagastusteenuse arve sõiduki tagastamise kohta summas 191,75 eurot (dtl 68), xxx-i arve summas 187,55 eurot seoses erinevate toimingutega sõiduki müügikorda seadmiseks (dtl 69) ja xxx-i arve auto müügi vahendamisega seoses summas 200 eurot (dtl 70). Kohus leiab, et hageja nõue hageja poolt nõutud kulude hüvitamiseks kogusummas 868,04 eurot põhjendatud.
16.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
Hageja nõuab liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 2 280,99 eurot. Hageja märgib, et Liisingulepingu ülesütlemisel muutus sissenõutavaks lepinguline jääkmaksumus (põhimaksed arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni ja vara jääkväärtuse summa) summas 5 614,32 eurot (km-ta). Hageja müüs liisingueseme hinnaga, mis oli ühtlasi ka liisingueseme turuväärtus selle tagastamise hetkel. Liisingueseme müügist laekus 3 333,33 eurot (km-ta). Eelnevaga tasaarveldas hageja osaliselt liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude, mistõttu võlgneb kostja I hagejale lepingulise jääkmaksumuse tasumata osa summas 2 280,99 eurot (5 614,32 3 333,33), mis tuleb VÕS § 367 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista. Kostja II vastuväidetest on arusaadav, et kostja II hinnangul oleks liisinguese tulnud müüa kõrgema hinnaga. Kostja II ei ole enda väiteid millegagi tõendanud, et liisingueseme turuväärtus võis olla müügi hetkel kõrgem. Seetõttu lähtub kohus turuväärtuse hindamisel sellest, millise hinnaga hageja liisingueseme müüs. 26.07.2019 müügiarvest nähtuvalt müüdi liisinguese hinnaga 3 333,33 eurot käibemaksuta (dtl 67). Vara jääkväärtus vastavalt maksegraafikule oli Liisingulepingu ülesütlemise seisuga, so 24.01.2019 summas 5 614,32 eurot km-ta (dtl 48). Seega on hageja nõue liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 2 280,99 eurot, so 5 614,32 – 3 333,33 põhjendatud.
17.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Liisingulepingu üldtingimuste p 8.3 järgi rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt viivist lepingu põhitingimustes sätestatud määras päevas (0,25%) võlgnetavast summast kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 39). Hageja on arvestanud tähtajaks tasumata lepingu- ja kindlustusmaksetelt (välja arvatud intressidelt ja sissenõudekuludelt) viiviseid liisingulepingus sätestatud suuruses alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 22.11.2021 ning vähendanud viivisenõuet põhivõlgnevuse suuruseni, so 858,39 euroni (dtl 32). Kostja II ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud õigustatult viivist ning viivisenõue on põhjendatud. Olles liisingumaksete tasumisega viivituses, pidid kostjad arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes lepingust. Hageja palub lisaks välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumise nõude täitmiseni hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostjate poolt tasumata põhivõla summalt, s.o. 4 007,42 eurolt (858,39 lepingulised maksed + 2 280,99 eurot liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue + 868,04 eurot ülesütlemisega tekkinud lisakulude hüvitamise nõue). Kuivõrd kohus pidas eelnevalt hagi nn põhinõude 4 007,42 euro ulatuses põhjendatuks, on hageja õigustatud nõudma viivist alates 22.11.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 19.04.2022 (v.a) viivist summas 129,99 eurot, so 8/365/100x4 007,42x148. Lisaks on põhjendatud viivisenõue põhinõudelt (4 007,42 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2022, so kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni.
18.Kohus märgib, et kostja II vastutab käenduslepingu alusel kostjaga I solidaarselt Liisingulepingust tulenevate nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt II hageja kasuks välja tasumata liisingu-ja kindlustusmaksete võlgnevuse summas 925,45 eurot, Liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõude summas 868,04 eurot, liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude summas 2 280,99 eurot, viivised summas 988,38 eurot, so 858,39+129,99 ja edasi viivised põhinõudelt 4 007,42 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
19.Kohus märgib, et kostja I ja kostja II vastutavad 25.01.2022 tagaseljaotsusega ja käesoleva otsusega väljamõistetud summade, sh menetluskulude tasumise eest hageja ees solidaarselt vastavalt võlaõigusseaduse §-le 65, § 142 lg-le 1, § 145 lg-le 1. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja II kanda.
21.Hageja esitas 02.03.2022 menetluskulude nimekirja, paludes kostjalt välja mõista riigilõivu 425 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind oli 5 253,46 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli kuni 31.12.2021 kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 425 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 425 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal II tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.