Osaühing Artego Kivi hagi X vastu võlgnevuse 1998 euro, kahju hüvitamise 60 euro ja viivise nõudes X vastuhagi Osaühing Artego Kivi vastu 1560 euro ja viivise nõudes Hageja (vastuhagis kostja): Osaühing Artego Kivi (registrikood 11208241, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: Aleksandr Nauts (e-post xxx) Kostja (vastuhagis hageja): X (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Värvimann (epost xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind
2244,20 eurot
Vastuhagi hind
1830,80 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.01.2022.a, edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Aleksandr Nauts Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Rahuldada vastuhagi.
3.Välja mõista Osaühingult Artego Kivi X kasuks 1706,23 eurot, millest põhivõlgnevus 1560 eurot ja viivis 146,23 eurot.
Välja mõista Osaühingult Artego Kivi X kasuks viivis põhivõlgnevuselt (1560 eurot) alates 01.05.2020.a kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Menetluskulud jätta hageja Osaühing Artego Kivi kanda.
6.Välja mõista Osaühingult Artego Kivi X kasuks menetluskulu summas 4131 eurot.
7.Välja mõista Osaühingult Artego Kivi X kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4131 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 13.08.2019.a hagi kostja vastu kohustuse täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 25.02.2019.a hagejalt hauakivi. Tööhinnaks oli tellimuse arve nr LHK01250219 kohaselt 3498 eurot. Kostja kinnitas arve nr LHK01250219 alusel tellimuse eskiisid. Kostja tasus 27.02.2019.a 1500 eurot. Kostja soovis, et tööd oleks valmis hiljemalt 08.06.2019.a. 08.05.2019.a teatas kostja, et soovib muuta hauakivil joonist. Hageja selgitas kostjale, et tegemist on suuremahulise tööga ning kivi ei ole võimalik täielikult ümber lihvida. Kostja nõudis jätkuvalt joonise muutmist ning 03.06.2019.a e-kirjaga nõustus kostja uue hauakivi joonisega. 05.06.2019.a teavitas hageja, et töö on valmis ning alustatakse hauakivi paigaldustööd. Korduv teavitus saadeti ka 06.06.2019.a ja 07.06.2019.a. Kostja vastuväiteid ja pretensioone tööde valmimise osas ei esitanud ja ülejäänud arvet ei tasutud. Sellest tulenevalt hageja demonteeris hauakivi pandiõiguse alusel ning hoiustas selle kolmanda isiku laos. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1998 eurot, kahju kahe kuu ladustamise kulu 60 eurot ning viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja on esitanud vastuhagi. Kostja tellis hagejalt hauakivi ja hauapiirde. Kostja soovis hauakivi mustast kivimist, mustal pinnal, täielikult poleerituna. Kivi esipinnale soovis kostja oma poja portreed, epitaafi, küünalt, autot, kaske, nime ja kuupäeva. Hauakivi tagumisele küljele soovis kostja ingli pilti ja tsitaati. Kostja edastas selleks hagejale foto oma pojast, autost, küünlast, inglist, tsitaadist ja kasest. Hauakivi ei vastanud kostja tellimusele. Sellel olid üleliigsed elemendid, kostja ei soovinud hauakivile merd ega metsa, samuti oli portree
mittesobiv. Hageja ütles, et kivi saab ümber lihvida ja seda ka tehti. Hageja ei hoiatanud kostjat, et hauakivi poleerimise tagajärjel jääb hauakivi peale silmaga nähtav defekt, et pind jääb ebatasaseks, ribiliseks ja defekt näeb välja plekina. Hageja ei arutanud poleerimismeetodit kostjaga. Kostja märkas hauakivi tagakülje defekte alles füüsilisel vaatlusel, kui hauakivi oli juba paigaldatud, hageja poolt saadetud fotolt ei olnud seda aru saada. Kostja teatas hagejale, et soovib tellida ekspertiisi hauakivile ning demontaaž ei ole soovituslik, kuna pretensioonid on ka hauakivi püstitamise kohta. Kostja taganes lepingust 26.07.2019.a avaldusega tarbijavaidluste komisjonile. Seega on kostja lepingust taganenud. Kostja palub vastuhagis tagastada tema poolt tasutud ettemaks 1500 eurot koos viivistega ja eskiisi tasu 60 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu, vastuhagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 21.08.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 33-34).
5.Käesoleva asja hind on 2244,20 eurot ja vastuhagi hind on 1830,80 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
6.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
7.Vaidlust ei ole, et kostja tellis hagejalt hauakivi ja aluse koos paigaldusega maksumusega 3498 eurot (I köide t/l 7, 8) ning kostja on hagejale tasunud ettemaksuna 1500 eurot ning eskiisi tasu 60 eurot (t/l 19, 142).
8.Pooled on erimeelt selles, kas hageja on töö teostanud nõuetekohaselt ning kas töö on kostjale üle antud. Kostja on arvamusel, et ta on lepingust taganenud põhjusel, et kostja tellitud töö ei vasta lepingutingimustele. Ka ei ole hageja tellitud tööd kostjale üle andnud ning kostja ei ole tööd vastu võtnud. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635
lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.
10.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
11.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
12.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lgd 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu
14.oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
13.VÕS § 636 lg 1 kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise.
14.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt tellis kostja hagejalt 25.02.2019.a hauakivi ja graniitaluse koos paigaldusega vastavalt tellimuse kirjeldusele (I köide t/l 7, 8).
15.Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud Y selgitas, et algne hauakivi variant valmis maikuus. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et pabereskiisis oli täiendusi, isegi kolm varianti (II köide t/l 15-16). Tunnistaja ütlused on kooskõlas kohtule esitatud 08.05.2019.a e-kirjaga, millise kohaselt on kostja selgitanud, milliseid detaile hauakivil näha soovitakse. Ka nähtub sellest, et kostja on koheselt toonud välja puuduse töös, nimelt selle, et algselt on tellitud kivile kask, mitte mets (I köide t/l 10).
16.VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
17.Kostja on terve menetluse vältel tuginenud asjaolule, et hageja ei võimaldanud tal tööga tutvuda ning tööd üle antud talle ei ole. Kostja väidete kohaselt paigaldas hageja hauakivi hauale, kuid tegi seda defektselt ning kohe pärast pretensioonide saamist
demonteeris ja eemaldas hauakivi võimaldamata kostjal tellida selle hindamiseks ekspertiisi.
18.Kohtule esitatud hageja 18.06.2019.a e-kirjast tuleneb, et hageja on teavitanud kostjat, et alustab hauakivi demonteerimistöödega ning need teostatakse 3-4 päeva jooksul (I köide t/l 20, 21).
19.Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud C selgitas, et kostja soovis suurt kivi, siledat ja läikivat ning et kivil oleks teatud elemendid: portree, nimetähed, kuupäevad, sõiduauto, kask, hauakivi tagaosal ingel ja lause „pea mind sellisena meeles“. Kostja ei tellinud taevast, metsa ega merd. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et esimest varianti kivist näidati neile mais, kui hageja saatis info e-postile. Hauakivi nägid nad fotolt. Kui saadeti hauakivist saadetud foto e-postile, siis läks tunnistaja koos emaga arutama kontorisse, sest hauakivil olid ülearused elemendid. Hauakivi neile näidata ei soovitud. Peale 1,5 tundi veenmist, nõustus hageja neile hauakivi näitama. Hauakivi ei sobinud absoluutselt. Hageja lubas puudused eemaldada (II köide t/l 18-19).
20.Kohtule esitatud 07.05.2019.a e-kirjast hagejale on kostja abikaasa avaldanud, et miski on valesti ning avaldanud soovi hauakivi vaadata päriselus (I köide t/l 65). 22.05.2019.a hagejale saadetud e-kirjas on kostja selgitanud, et enne kui asuda edasiste tööde juurde, soovib ta portree parandamist (I köide t/l 66, 67).
21.Ka on 05.06.2019.a ja 06.06.2019.a kostja abikaasa saatnud hagejale etteheited töö osas, samuti palunud võimalust hauakivi näha (I köide t/l 56, 57, 58, 60, 61, 62). Seega ei ole õige hageja seisukoht, et kostja töö osas etteheiteid ei esitanud. Asjaolu, et kostja abikaasa on saatnud 03.06.2019.a hagejale e-kirja, et praegu pretensioone ei ole, ei tähenda, et kostjale on antud võimalus töö üle vaadata ning vastu võtta (I köide t/l 11, 12).
22.05.06.2019.a e-kirjast nähtub, et hageja on edastanud kostjale e-kirjaga hauakivist foto koos märkega, et hauakivi on valmis ning alustatakse paigaldamistöödega (I köide t/l 13, 14). Kohus on seisukohal, et tööga tutvumiseks ei saa pidada üksnes tööst tehtud foto e-kirjaga saatmist (I köide t/l 13, 14). Samuti ei saa lugeda töö üleandmiseks ning vastuvõtmiseks foto tellijale edastamist (I köide t/l 15, 16, 17, 18).
23.Kostja on kohtu ette toonud asjaolu, et hauakivil esinesid defektid: lihvimise tulemusel olid valged laigud, esinesid nõgusad kohad, kivi tagumisel kohal olid mitmed kriimustused ning heledad laigud. Lisaks oli hauakivi ebakvaliteetselt paigaldatud (I köide t/l 122, 123, 124, 125, 194).
24.Kohtule on esitatud hageja poolt 08.04.2020.a asjatundja arvamus, millise kohaselt on poleerimistööd tehtud kvaliteetselt ja hoolikalt (I köide t/l 104-108). Tunnistaja Maksim Smõslovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli hauakivi suurepärases seisundis (II köide t/l 14).
25.Asjatundja arvamusele lisatud fotod erinevad aga kostja poolt kohtule esitatud fotodest. Asjatundja arvamus on üldsõnaline ning lakooniline. Kostja on toonud töö mittevastavuse osas välja konkreetsed puudused, millistele asjatundja vastanud pole. Kostja etteheiteid hageja ümberlükanud ei ole. Seega on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et töös esinesid puudused ning kostja on neile koheselt ka hageja tähelepanu juhtinud.
26.28.06.2019.a ja 08.07.2019.a on kostja abikaasa palunud hauakivis esinevad defektid kõrvaldada (I köide t/l 127-128, 130-131) ning pöördunud 26.07.2019.a avaldusega Tarbijavaidluste komisjoni poole vaidluse lahendamiseks (I köide t/l 132-141). Lisaks on kostja abikaasa palunud nii 04.07.2019.a ja 05.07.2019.a hagejal teatada aadress, kus asuvad hauakivi ja hauapiirded, kuivõrd kostja soovib tehtud töö osas läbi viia ekspertiisi (I köide t/l 70, 71). Hageja on reageerinud sellele üksnes tasu nõudmisega (I köide t/l 22). Ekspertiisi tegemist kostjale ei võimaldatud.
27.Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd tööd ei ole kostja poolt vastu võetud, sest töös esinesid puudused, mida hageja ei kõrvaldanud, pole ka tasu nõue sissenõutavaks muutunud. Sellest tulenevalt jääb hageja nõue võlgnevuse 1998 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, jäävad ka hageja kõrvalnõuded kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
28.VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
29.Kooskõlas VÕS § 647 lg 3 võimaldab tellijal lepingust taganeda. Kostja on lepingust taganenud 26.07.2019.a.
30.Kostja on esitanud vastuhagi ning palub hagejalt välja mõista tema poolt tasutud eskiisi tasu 60 eurot ning hauakivi ettemaksu 1500 eurot.
31.VÕS § 189 lg 1 alusel võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
32.Kuivõrd asja kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et kostja on lepingust taganenud, tuleb rahuldada kostja poolt kohtule esitatud vastuhagi ning välja mõista lepingu alusel üleantu. Kostja taotleb ettemaksu 1500 euro ja eskiisi tasu 60 euro hagejalt väljamõistmist. Kooskõlas VÕS § 189 lg 1 kuulub kostja nõue rahuldamisele.
33.Kostja palub hagejalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
34.Hageja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul kostja viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
35.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu ning rahuldada tuleb vastuhagi. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele lepingu alusel üleantu summas 1560 eurot. Samuti tuleb rahuldada kostja viivise nõue summas 146,23 eurot (I köide t/l 153).
36.Kooskõlas TsMS § 367 tuleb rahuldada kostja taotlus viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (1560) alates 01.05.2020.a kuni nõude täitmiseni.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
38.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 2244,20 ja vastuhagi hinnaks 1830,80 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
39.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
40.Kostja palub hagejalt välja mõista riigilõivu summas 225 eurot ja esindajakulu summas 3906 eurot (km-ga). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on koos käibemaksuga 168 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: 28.04.2020.a vastuhagi koostamine (3 tundi x 168€), 29.04.2020.a vastuhagi koostamine, lisade komplekteerimine, suhtlemine kliendiga (3,5 tundi x 168€), 30.04.2020.a vastuhagi täiendamine ja viimistlemine, lisade täiendamine, kohtule esitamine (1,25 tundi x 168€), 21.05.2020.a kliendiga suhtlemine, kohtuasjade liitmise taotluse koostamine ja esitamine kohtule (1,25 tundi x 168€), 10.03.2021.a menetluse kiirendamise taotluse esitamine (0,5 tundi x 168€), 09.11.2021.a materjalide analüüs, hageja seisukohtadega tutvumine ja sellele vastuse koostamine, lisade komplekteerimine (2,75 tundi x 168€), kohtuistungiks ettevalmistamine (1,5 tundi x 168€), menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi x 168€), 30.11.2021.a kohtuistungil esindamine (1,5 tundi x 168€), 24.11.2022.a kohtuistungiks ja tunnistajate ülekuulamiseks valmistumine (1,25 tundi x 168€), 25.11.2021.a nõupidamine kliendiga (0,5 tundi x 168€), 25.11.2021.a kohtuistungil esindamine (3,5 tundi x 168€), 08.02.2022.a kohtuteeside koostamine 2,75 tundi (2,75 tundi x 168€). Kokku 23,25 tundi.
41.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
42.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 168 eurot (km-ga). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et vandeadvokaadi tunnitasu määr 168 eurot (km-ga) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14 ja 26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17 p 15).
43.Kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 23,25 tundi. Hageja esitas 10.02.2022.a kostja esindajakulude osas vastuväite. Hageja leiab, et kostja esindajakulud on liiga suured, kuna tegemist on vandeadvokaadiga, kes peaks mõtlema kiiresti ja kellel peaks kuluma vähem aega
seisukohtade esitamiseks ning hageja aktsepteerib kostja esindajakulusid kokku 14 tundi. Samas on hageja esindajal endal kulunud esindamiseks 18 töötundi (II köide t/l 27).
44.Hageja leiab, et kostja esindaja toimingud ajavahemikul 28.04.2020.a-09.11.2020.a on üldsõnalised, puudub põhjalik kirjeldus ning töömaht. Seega on need põhjendamatult suuremad kui on tegelikult kulutatud aeg. Hageja leiab, et vajalik ei olnud ka 29.11.2021.a kohtuistungiks ettevalmistamine, kuna kostja esindaja koostas 09.11.2021.a seisukoha ja sellega teostas ta juba ettevalmistustööd istungiks. Hagejale jääb arusaamatuks kuupäev 24.11.2021.a ja teenus - kohtuistungiks ja tunnistajate ülekuulamiseks ettevalmistamine. Hagejale jääb arusaamatuks, miks esindaja kaks korda ennast kohtuistungiks ette valmistas, kui ta tegi seda ka 29.11.2021.a.
45.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 23,25 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Hageja väited selle kohta, et menetluskulude nimekirjas pole välja toodud toimingute kirjeldusi ning töömahtu, ei ole õiged. Kostja esindaja on nii 25.01.2022.a, kui ka 10.02.2022.a esitatud menetluskulude nimekirjas kuupäevaliselt välja toonud, mis toiminguid tehtud on, samuti on nimekirjas välja toodud töömahud tundides. Seega leiab kohus, et arvestades asja sisu ja kostja poolt esitatud menetlusdokumente, on kostja esindaja toimingud ajavahemikul 28.04.2020.a09.11.2020.a põhjendatud.
46.Kohus leiab, et põhjendatud on ka 29.11.2021.a kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg. Igati mõistetav on, et esindaja päev enne kohtuistungit valmistub istungiks ning töötab materjalid uuesti läbi, olenemata sellest, kas tegemist on juristi või vandeadvokaadiga. Hageja esindaja viide sellele, et esindajale pidi kohtuistungi ettevalmistamiseks piisama 3 nädalat enne so 09.11.2021.a koostatud seisukohast, ei ole mõistlik. Seda enam, et kostja esindaja oli valmistunud põhiistungiks, mida kinnitab ka asjaolu, et istungile ilmus kostja kutsutud tunnistaja. Samas palus hageja esindaja eelmenetlust mitte lõpetada. Kostja esindaja viitas ka 30.11.2021.a istungil, et see suurendab kostja menetluskulusid ning palus võtta seda arvesse kohtulahendis menetluskulude jaotamisel (I köide t/l 201, protokoll 01:12:29).
47.Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud kuupäevadel 24.11.2021.a kohtuistungiks ja tunnistajate ülekuulamiseks valmistumine, 25.11.2021.a nõupidamine kliendiga ja 25.11.2021.a kohtuistungil esindamine. Ilmselgelt on nimetud kuupäevad kogemata märgitud vale kuu ja aastaga ning mõeldud on kuupäevi 24.01.2022.a ja 25.01.2022.a. Kohus leiab, et tegemist on kuupäevaliste eksimustega ning tõendatud on, et kostja esindaja 25.11.2022.a kohtuistungil osales, samuti osales kohtuistungil kostja tunnistaja (II köide t/l 13-20).
48.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 23,25 tundi ehk 3906 eurot (23,25 tundi x 168 eurot) koos käibemaksuga.
49.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele vastuhagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 225 eurot.
50.Eeltoodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 4131 eurot, millest riigilõiv 225 eurot ja esindajakulu 3906 eurot.
51.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.