Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
T. E. O. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Tsiviilasja number
2-22-4858
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik T. E. O. (registrikood XXX; asukoht XXX); seaduslik esindaja M. L. (isikukood XXX; e-post
A. P.(isikukood XXX; e-post XXX)
T. E. O. juhatuse liige, M. L. ja A. P. esitasid 02.04.2022 Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Viru Maakohtu 04.04.2022 määrusega edastati esitatud avaldus kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule. Avalduse kohaselt on T. E. O. maksejõuetu ja seaduslikud esindajad soovivad ettevõtte tegevuse lõpetada. Esitatud avalduselt ei ole riigilõivu tasutud.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
§ 371 lg 1 p 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb esitatud avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Kohtule esitatud avaldus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagiavalduse vormi- ja sisu nõuetele. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 338 ja 363. TsMS § 334 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. TsMS § 338 lg 1 kohaselt menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse: menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed; kohtu nimetus; asja põhisisu; menetluses olevas asjas tsiviilasja number; menetlusosalise esitatav taotlus; taotlust põhjendavad asjaolud; menetlusdokumendi lisade nimekiri; menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt käesoleva seadustiku §-s 336 sätestatule. TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluse menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Esitatud avaldus ei ole vormistatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud avalduse vormi- ja sisu nõuetele. Kohtule ei ole esitatud nõuetekohast võlanimekirja. PankrS § 13 lg 2 kohaselt lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Kohus selgitab, et võlgnevuste ja võlausaldajate kohta andmete esitamise kohustus on võlgnikul. Avaldajal tuleb võlanimekirjas välja tuua kõik avaldaja vastu suunatud nõuded koos põhi- ja kõrvalnõuetega ning nõude esitajad (sissenõudjad) ja märkida seejuures sissenõudjate isiku- või registrikoodid ja elu- või asukohad. Oluline on ära märkida kohustuse tekkimise alus ja aeg (nt lepingust tulenev kohustus). Kohtule esitatud andmed peavad olema üheselt mõistetavad. Avaldajal tuleb esitada kohtule andmed enda vara kohta. Avaldajal tuleb selgitada, kas ettevõte on omanud või omab kinnisvara, vallasvara (sh mootorsõidukid), väärtpabereid, osalusi äriühingutes, rahalisi vahendid pankades ja kassas, seadmed ja inventar, laovarud jms. Seejuures tuua vastava vara olemasolul välja vara asukoht ja selle eeldatav väärtus. Juhul, kui võlgnikul on nõudeid kolmandate isikute vastu, siis tuleb isiku- või registrikoodid ning kontaktandmed märkida ka isikute kohta, kelle vastu avaldajal nõuded on, et tuvastada võlgniku teadaolev vara, s.h anda esialgne hinnang nõuete sissenõudmise perspektiivi kohta. Tulenevalt PankrS § 1 lg-st 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustusena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohtul peab olema võimalik tuvastada, kas pankrotimenetlus on edukas ja kas võlgnik on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt maksejõuetu ja see ei ole ajutine.
Avalduses ei ole selgitatud makseraskuste tekkimise asjaolusid ja põhjuseid (kuidas ja millal on avaldaja kohustused iga võlausaldaja ees tekkinud) ning mida on ettevõtte juhatus teinud, et ettevõtte majanduslikku olukorda parandada. Esitatud avalduselt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 8 kohaselt tasutakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS), EE062200221059223099 (Swedbank AS) või EE221700017003510302 (Luminor Bank AS). Selgitusse märgitakse menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest raha tasuti. Viitenumbrit märkida ei ole vaja. Tartu Maakohtule tuleb teatada raha tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või esitada raha tasumist tõendav dokument. Eeltoodust nähtuvalt, on esitatud pankrotiavaldus sedalaadi ulatuslike puudustega, et kohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Antud avalduse tagastamine ei takista avaldajat nõuetekohase avaldusega kohtu poole pöördumast. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu lõpetamist ja lõpetamisel osaühingu likvideerimist reguleerivad äriseadustiku (ÄS) §-d 201-220. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab antud asjas TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei ole esitatud avalduselt riigilõivu tasunud ning kuna käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.