Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
vastu võla
Kostja: H.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. novembri 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt H.B kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 400 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-24-119534 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.B-lt (kostja) 6078,02 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Hageja esitas 02.07.2024 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5392,18 eurot, intressi 229,16 eurot, haldustasu 9,31 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise 421,65 eurot, samuti viivise 18% aastas alates 03.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 03.02.2023 tarbijakrediidilepingu nr C85011330933, mille alusel sai kostja 5400 eurot krediiti. Lepingu kohaselt oli krediidikulukuse määr 21,18% ja intressimäär 18% aastas. Võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja tuvastas et kostja igakuised kohustused olid tema sissetulekutest väiksemad.
4.Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis võlausaldaja 04.01.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud ja võlausaldaja saatis kostjale 25.01.2024 lepingu lõpetamise teate. 31.01.2024 loovutas võlausaldaja oma nõude hagejale. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja vastuväidete kohaselt on lepingu sõlmimine ja laenu väljamaksmine ning tagasimaksed tõendamata. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja ettevõttes töötanud raamatupidaja kasutas lepingu sõlmimiseks kostja andmeid.
7.Kostja ei ole saanud võlausaldajalt hoiatust ega teatist nõude ülesütlemise kohta. Samuti on ebaselge, kuidas toimus isikusamasuse tuvastamine.
8.Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohaselt järginud ega seda, et ta esitas tarbijakrediidi standardinfo teabelehe enne lepingu sõlmimist. Kuna leping võib olla tühine, ei pruugi hagejal nõuet olla, sest alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid ei ole hagejale loovutatud.
9.Kui hageja põhinõue tuleb rahuldada, tuleb viivist vähendada ja piirata selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks põhivõlga.
10.Kuna kostja ei ole hageja kirju kätte saanud, ei ole põhjendatud ka sissenõudmiskulude nõue. Kostjal ei ole e-posti aadressi, kuhu hageja meeldetuletuskirjad saatis. Kuna kostja ei 2
2-24-119534 ole lepingu ülesütlemise teateid saanud, ei ole laenuleping kehtivalt üles öeldud ja võlg ei ole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 550 eurot.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt allkirjastas kostja 22.02.2023 digitaalselt krediidilepingu nr C85011330933. Kostja väide, et tema ei ole laenulepingut sõlminud, ei anna alust jätta nõue rahuldamata. Kostja andis oma elukaaslasele piiramatu volituse ja võimalused (sh riikliku autentimis- ja allkirjastamisvahendid) teha pangatoiminguid tema nimel ja kannab ise sellega kaasnevat riski.
13.Hageja esitas tõendina faili „C85011330933 H.B Billing History koopia“, mida nimetab krediidikonto väljavõtteks. Esitatud tõenditest jääb arusaamatuks, kuidas sai kostja kasutada krediiti, kui 03.02.2023 lepingu järgi (st kuni hagi aluseks oleva lepingu sõlmimiseni 22.02.2023) oli krediidilimiit 0 eurot. Krediidikonto fail ei sisalda väidetavat võlasummat 5392,18 eurot ega intressivõlga 229,16 eurot. Fail ei tõenda ka hageja väidet, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku 11 484,61 eurot. Samas kinnitab fail hageja väidet, et kostja on teinud tagasimakseid 6983,57 eurot. Ühe tagasimaksega on hageja aga jätnud arvestamata. Seega ei toonud hageja selgelt ega kontrollitavalt välja ega tõendanud, mis summa mis ajavahemikus ja millisel viisil laenusaaja kasutusse anti. Arusaadav ei ole ka intressiarvestus. Faili ei seo hagi aluseks oleva lepingu või kostjaga miski peale selle pealkirja. Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
15.Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus üllatuslik. Maakohus tugines asjaoludele, mille kohta ei olnud hagejal võimalust enne otsuse tegemist seisukohta ega selgitusi esitada. Maakohus rikkus sellega selgitamiskohustust.
16.Maakohus ei viidanud, et krediitkaardi kasutamise väljavõte „C85011330933 H.B Billing History koopia“ ei ole piisav tõend. Hageja selgitas täpselt, kust on fail saadud ning võlausaldaja selgitused faili loomise ja loomise aluseks olevate andmete kohta. Maakohus ei esitanud hagejale pärast 18.11.2024 täpsustatud nõude menetlusse võtmist ühtegi nõuet ega selgitanud, et esitatud väljavõte ei ole piisav tõend. Kui võlausaldaja saab krediitkaarditehingud enda andmebaasist välja võtta antud formaadis, ei saa seda kahtluse alla seada. Hageja ei ole faili ise loonud.
17.Kui kohtule jäi tõend arusaamatuks, tulnuks küsida hagejalt selgitust. Asjaolu, et kostjal võimaldati krediiti kohe alates 03.02.2023 kasutada, ei tähenda, et kostja ei ole krediiti saanud. Tõendid kinnitavad, et kostjal võimaldati krediiti kasutada ja ta kasutas seda 20.02.2023. Raha kostjale ei väljastatud, limiidi kasutamiseks väljastati kaart. Asjaolu, et tagastamata krediidi jääk on 5392,18 eurot ja intress 229,16 eurot nähtub sama väljavõtte lõpust. Kui kohtule jäi see arusaamatuks, tulnuks anda hagejale võimalus seda selgitada.
18.Samuti ei andnud maakohus võimalust esitatud ümberarvestust täpsustada. Ümberarvestuse tegemine, eriti krediitkaardilepingute puhul, on keeruline ja on võimalik, et ka hagejal tekivad vead. 3
2-24-119534 Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt peab hageja märkima hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi aluse) ja tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad. Maakohus selgitas hagejale põhjalikult juba 31.07.2024 määruses, millistele nõuete hagiavaldus peab vastama, sh kohustust tuua selgelt välja faktiväited ja neid kinnitavad tõendid, samuti tarbijakrediidilepingule kohalduva õiguse sisu (dtl 122–131). Maakohus selgitas hagejale ka vajadust tuua esile, et poolte vahel oli kehtiv krediidileping ja et raha on välja makstud. Samuti on maakohus selgitanud, et hagejal tuleb krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral teha nõude ümberarvestus ning juhul, kui lepingu tähtaeg ei ole saabunud, tagasimaksed uuesti määrata. Selleks tuli hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Lisaks selgitas maakohus hagejale, et kui hageja oma väiteid ei tõenda (ning kostja neid omaks ei võta), ei saa kohus nõuet rahuldada. Kui hageja kostja passiivsuse korral oma faktiväiteid piisava detailsusega ei esita, ei saa kohus hagi rahuldada.
22.Pärast hagejalt täiendavate selgituste ja tõendite, sh apellatsioonkaebuses viidatud krediitkaardi kasutamise väljavõtte saamist andis maakohus hagejale 10.09.2024 kirjaga (dtl 195) võimaluse selgelt esile tuua ka see, kust fail pärineb, mis on krediidikonto number, kellele see kuulub ja mismoodi see fail on loodud. Samuti tuli hagejal selgitada faili sisu, et mida kohus peaks sellest välja lugema ning kuidas, sh millisel viisil krediiti sai kasutusse üldse võtta ning millisel viisil seda tegelikult kasutusse võeti. Lisaks tuli hagejal esile tuua, kes ja milliselt kontolt tagasimakseid tegi. Maakohus pööras seejuures tähelepanu ebakõlale hageja esile toodud asjaolude ja esitatud arvestuse vahel. Hageja nendele kohtu küsimustele ei vastanud.
23.Kohtu selgitamiskohustus ei hõlma nõuet selgitada hagejale korduvalt, millistele nõuetele hagi vastama peab. Hagi ettevalmistamine ja nõude aluseks olevate asjaolude selgelt esile toomine on hageja ülesanne. Siinsel juhul on hageja esindatud õigusalaste teadmistega isiku poolt. Siiski ei toonud hageja hoolimata kohtu juhistest esile oma nõude kujunemist. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohtu otsus üllatuslik, ei ole, arvestades kohtu poolt hagejale antud selgitusi, õige.
24.Hageja etteheide, et maakohus ei selgitanud hagejale, et tema esitatud tõend ei ole piisav, ei ole asjakohane. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid ja otsustab mis asjaolud on tuvastatud, alles otsuse tegemisel. TsMS § 230 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Seejuures määrab pool ise, mis asjaolu ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Seega on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab oma nõude rahuldamiseks piisavad tõendid. Konkreetsel juhul ei ole hageja etteheide ka sisuliselt õige, arvestades maakohtu 10.09.2024 kirjas esitatud 4
2-24-119534 küsimusi hageja esitatud arvestuse kohta. Hageja arvamus, nagu tuleks hagi rahuldada ainuüksi põhjusel, et arvestus on välja võetud krediidiandja andmebaasist, ei ole õige. Hageja ei vabane oma nõude aluseks olevate asjaolude esile toomise, sh nõude kujunemise selgitamise kohustusest väitega, et tema ise ei ole nõude arvestust koostanud.
25.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et maakohus eksis asjaolude ja hageja esitatud arvestuse hindamisel. Maakohus kontrollis nõuetekohase hoolsusega hageja väidet selle kohta, et kostja võlgneb talle põhivõlana 5392,18 eurot ja intressina 229,16 eurot ning järeldas õigesti, et hageja esitatud arvestus seda ei kinnita. Seda ei kinnita ka hageja apellatsioonkaebuse väited. Apellatsioonkaebuses selgitab hageja, et seisuga 25.01.2024 oli kostja tagastamata krediidijääk 5392,18 eurot ja viitab arvestuse väljavõttele, millest nähtub kuupäeva 24.01.2024 järel hoopis summa -5310,91. Samuti selgitab hageja, et intressi summad koosnevad intressiarvestustest, mis on kokku 229,16 eurot ja viitab arvestuse väljavõttele, milles on markeeritud summad -79,66; -1,22; -87,63; -1,34; -0,89 ja -58,42. Nende arvude summa on küll -229,16 eurot, kuid hageja ei ole siiski selgitanud, kuidas need summad on kujunenud ja miks ta 40-leheküljelisest tabelist summeerib nõude esitamisel just need intressile viitavad arvud. Maakohtu osundatut nõude kujunemise ebaselguse kohta, samuti maksekäsu kiirmenetluses esitatud põhivõla nõude ja hagimenetluses esitatud põhivõla nõude erinevust ei ole hageja selgitanud.
26.Eeltoodu tõttu on õige maakohtu järeldus, et hageja ei ole selgelt ega kontrollitavalt oma nõude kujunemist esile toonud ega tõendanud. Hagi rahuldamiseks ei ole piisav ka väide, et krediiti on kasutatud 11 484,61 eurot ja tagasimakseid tehtud 6983,57 eurot. Seejuures tuvastas maakohus, et hageja esitatud nõude arvestus ei kinnita ka tema väidetud tagasimaksete suurust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses seda maakohtu järeldust ümber lükanud.
27.Kuna hageja ei toonud hoolimata maakohtu korduvatest selgitustest esile ega tõendanud asjaolusid, mis oleksid võimaldanud maakohtul tuvastada hageja esitatud nõude põhjendatus, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Hageja selgitus, et tal võisid tekkida arvestusse sisse vead, selleks alust ei anna. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub määrata menetluskulude rahaliseks suurseks 400 eurot. 02.10.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostjale õigusabi TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja, tunnihinnaga 100 eurot. Kokku osutati kostjale õigusabi 4 tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendi nõustamine ja vastuse koostamine 3 tundi ning apellandi seisukohaga tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund.
30.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Kostja esindaja toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu 5
2-24-119534 ja mahtu, põhjendatud. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr on, arvestades tsiviilasja olemust, sh asja keerukust, lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja turuhinda, mõistlik. Ringkonnakohus mõistab seega hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 400 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.