K.K Diamond Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
11 496 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: K.K Diamond Group OÜ (registrikood 11444579), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eva Mägi ja vandeadvokaadi abi Marko Pikani Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.04.2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-16898 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.K.K Diamond Group OÜ (hageja) esitas 17.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 9600 eurot, hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 144 eurot ja viivise määras 0,05% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja laenuandjana ja Grid Group OÜ laenusaajana 01.11.2015 sõlminud laenulepingu, mille alusel on laenuandja andnud laenusaajale laenu kokku 120 000 eurot. Laenusumma on laenusaajale täies ulatuses välja makstud. Laenulepingu p-i 1.3.1 järgi maksab laenusaaja laenu tagasi 8 võrdse kvartaalse järjestikuse osamaksena alates 01.01.2017 ja sealt edasi järgmise kvartali esimeseks kuupäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laen pidi seega olema tagasi makstud 2018. a lõpuks. Ühtegi tagasimakset ei ole laenusaaja teinud.
3.Laenulepingutest tulenevate laenusaaja kohustuste tagamiseks sõlmisid erinevad isikud laenuandjaga käenduslepingud, muuhulgas sõlmis hagejaga käenduslepingu kostja, võttes kohustuse vastutada laenuandja ees laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest summas 9600 eurot (p 1.2). Käenduslepingu p-s 1.3 on sõnastatud järgmiselt: „Käendaja vastutab vastutuse maksimumsumma ulatuses Grid Group poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt Grid Groupiga, sealhulgas KK Diamondile laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate laenu tagastamise maksete, intressi- ja viivisemaksete või mis tahes muu Laenulepingust tuleneva summa tasumise eest. Käendaja vastutab Laenulepingu alusel kõigi olemasolevate ja tulevikus tekkivate nõuete eest aga mitte rohkem kui maksimumsummas. Juhul, kui Laenulepingu mistahes tingimusi muudetakse, vastutab Käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides.“
4.Vastavalt käenduslepingu p-le 2.1: „Juhul, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning Grid Group on jätnud nimetatud kohustused KK Diamondi ees täitmata, võib KK Diamond nõuda Laenulepingu täitmist esmajärjekorras Grid Groupilt ja seejärel kõigilt Lepingu punktis (C) nimetatud käendajatelt ja Käendajalt solidaarselt. Käendaja on kohustatud täitma Grid Groupi poolt KK Diamondi kasuks täitmata rahalised kohustused 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates KK Diamondi sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest.“
5.Kuigi laenulepingus on kirjas, et laenusumma väljamaksmine toimub 7 kalendripäeva jooksul alates laenulepingu sõlmimisest, siis maksti laen välja tegelikkuses erinevatel aegadel. Laenuandja on teinud laenusaaja kontole makseid järgnevalt: 19.11.2014 4000 eurot; 02.07.2015 7000 eurot; 05.08.2015 5000 eurot; 04.09.2015 15 000 eurot; 28.01.2016 65 000 eurot; 28.01.2016 23 000 eurot; 19.09.2017 4500 eurot.
6.Kuigi laenuleping on jäänud laenusaaja poolt allkirjastamata, siis vastavasisulised kokkulepped laenusaaja ning laenuandja vahel eksisteerisid ja laenulepingus toodud laenusumma 120 000 eurot on laenusaajale täies ulatuses välja makstud. Seda kinnitab muuhulgas laenusaaja juhatuse liikme poolt allkirjastatud kirjalik kinnitus laenulepingu sõlmimise fakti kohta (selle kehtivuse kohta).
2-20-16898
7.Kostjale 06.10.2020 saadetud e-kirjas nõudis laenuandja käendatava kohustuse täitmist hiljemalt 17.10.2020, seega muutus laenuandja nõue sissenõutavaks 18.10.2020.
8.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, ta on hagi lisana esitanud maksekorraldused 123 500 euro väljamaksmise kohta (ehk 3500 eurot on maksekorraldustest nähtuvalt välja makstud rohkem kui laenusumma). Eelnev on selgitatav asjaoluga, et laenusaaja ja laenuandja vahel oli ka teine laenuleping (15.09.2016 laenuleping). Maksekorraldustel toodud kogusummast on tehtud 3500 eurot 15.09.2016 laenulepingu katteks, mida kostja ei käendanud.
9.Ebaõige on kostja eeldus, et kui ta Grid Group OÜ osa tagasi võõrandas, siis sellega läks üle ka käenduskohustus, midagi sellist pooltevahelisest kokkuleppest ei tulene.
10.Majandusaasta aruandes kajastatu ei mõjuta käenduskohustuse sisu ega kehtivust. Laenukohustust on Grid Group OÜ 2018. a majandusaasta aruandes kajastatud.
11.Hageja nõue käendaja vastu ei ole aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 154, § 146 lg 1).
12.Asjaolu, et mõned käendajad on käenduskohustuse ära täinud, ei mõjuta kostja poolt võetud käenduskohustuse sisu ega kehtivust. Käenduslepingus toodud käenduse maksimumsumma osas ei ole tegemist kaaskäendusega. Laenusumma oli erinevate käendajate vahel ära jaotatud. Kostja vastutab iseseisvalt ja ainuisikuliselt hageja ees käenduslepingu alusel 9600 euro ulatuses. Solidaarvastutus eksisteerib käendaja ja põhivõlgniku vahel, mitte erinevate käendajate vahel.
13.Kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendamatu. Tõele ei vasta kostja väide, et ta ei olnud käenduslepingu sõlmimise ajal teadlik laenusaaja majanduslikust olukorrast. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Kostja oli nõus käenduslepingule alla kirjutama, kuna kostjale lubati ettevõtte osakuid. Need osakud on kostja hagejale tagasi andnud samadel tingimustel. Kui kostja äriühingu osa tagasi võõrandas, siis kostjale teadaolevalt läks üle ka käenduskohustus.
16.Käendusel põhineva nõude eeldused ei ole täidetud (võlaõigusseadus (VÕS) § 145 lg 1). Kostja on allkirjastanud 30.01.2016 käenduslepingu, kuid see on õiguslikult tagajärjetu. Käendusleping vormistati konkreetse 01.11.2015 laenukohustuse tarbeks, kuid laenulepingut kunagi selle käenduslepingu aluskohustuse osas ei sõlmitud. Laenulepingu p-s 3.1 on kokku lepitud, et leping jõustub üksnes selle mõlema poole poolt allkirjastamisest ehk konkreetses vorminõudes VÕS § 11 lg-te 2 ja 4 mõttes. Lepingu p-i 4.1 järgi võib lepingut muuta ainult kirjalikus vormis.
17.Laenulepingu alusel laenu väljamaksmine ei ole tõendatud. Ainuüksi rahasummade ülekandmine Grid Group OÜ arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepinguid sõlmituks (RKTKm nr 3-2-1-109-11, p 11). Käendaja väidetava käenduskohustuse tuvastamiseks ei saa esitada seotud isikute (Grid Group OÜ ja hageja) mistahes omavaheliste arvelduste maksekorraldusi ja kinnitusi. Laenulepingu kinnituseks esitatud maksekorraldused ei ole loogilises ega ajalises kattuvuses väidetava laenulepingust tulenevate tehingu tingimustega. Lepingu järgi tuli laen väljastada 7 päeva jooksul alates laenulepingu sõlmisest. Maksekorralduste summad ei kattu laenulepingutes kirjeldatud summadega.
18.On arusaamatu, miks põhivõlgnik laenu tagasi ei maksnud. Hageja ei ole teinud pingutusi, et laenukohustuse täidaks laenusaaja. Laenuandja ja laenusaaja on seotud isikud. Kostjalt võlgnevuse tasumise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega.
19.Zi 16.11.2020 ja 11.12.2020 kinnitused laenukohustuse olemasolu kohta on ebausaldusväärsed tõendid (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 238 lg 5). Z kontrollis ja juhtis hageja ja Grid Group OÜ tegevust.
2-20-16898
20.01.11.2015 laenulepingule vastava laenu võtmine ei kajastu 2015. aasta Grid Group OÜ majandusaasta aruandes.
21.Kostja esitas aegumise vastuväite, kuna nõutakse sisse kohustust, mille tehingust tuleneva nõude 3-aastane aegumistähtaeg on möödunud (TsÜS § 146 lg 1).
22.Käenduslepingu mitmed sätted on oma olemuselt tarbijakäenduse põhimõtetega vastuolus ja seega tulenevalt VÕS § 142 lg 6 (30.01.2016 käenduslepingu punkt 2.6) või VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel tühised.
23.Kostjale teadaolevalt on laenu käendajaid kokku 5. Kuna tegemist on kaaskäendajatega (solidaarne vastutus), siis on kostja käenduskohustusest vabanenud, kuna teised käendajad on juba sama kohustuse täitnud. C on käenduskohustuse 28.07.2017 täitnud summas 22 668 eurot osas, mis on enam kui 30.01.2016 käenduslepingus toodud summa 9600 eurot. Samuti on käenduskohtuse täiendavalt täitnud Q, kes on täitnud väidetavalt oma kohustuse 24 468 euro ulatuses. Käendajad vastutavad piiratud maksimummääraga summa eest ühiselt (VÕS § 150, RKTKo nr 3-2-1-136-12, p 17). Kostja hinnangul ei ole tegemist osakäendusega.
24.Kostja esitas 05.04.2021 tasaarvestuse avalduse. Kostjal on hageja vastu teavitamiskohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue samas mahus hageja nõudega (VÕS § 14 lg 2 esimene lause ja § 115 lg 1). Kuna leping sõlmitakse reeglina võlausaldaja ja käendaja vahel, siis on olulised just andmed põhivõlgniku varalise seisundi ning käendatavate kohustuste sisu ja ulatuse kohta. Üldjuhul peab võlausaldaja teavitama käendajat kõigist põhivõlgnikuga seotud asjaoludest, mille kohta on tal teavet ja mille vastu võib käendajal olla oluline huvi. Lepingu sõlmimisel ei ole kostjale esitatud andmeid selle kohta, kas põhivõlgnik oli üldse suuteline laenu tagasi maksma ning kas laenu andmisel Grid Group OÜ võimekust tegelikult analüüsiti. Kostja viitas ka VÕS § 146 lg-le 3. Käenduslepingu p-s 2.6 sätestatud tasaarvestuse piirang on tühine (VÕS § 142 lg 6, § 42 lg 1, lg 3 p 2). Maakohtu otsus ja põhjendused
25.Harju Maakohtu 19.04.2021 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 9600 eurot, 16.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 144 eurot ja viivis määraga 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 9600 eurot alates 17.11.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
26.Hageja nõue ei ole aegunud. Laenulepingu p-i 1.3.1 järgi pidi laenusaaja laenu tagasi maksma 8 võrdse kvartaalse järjestikuse osamaksena alates 01.01.2017 ja sealt edasi järgmise kvartali esimeseks kuupäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (dtl 68). Seega pidi laenulepingust tulenev kohustus olema täidetud 2018. aasta lõpuks. Arvestades, et laenulepingus sätestatud kohustused tuli täita ositi, siis oli TsÜS § 154 mõistes tegemist korduvate kohustustega ning laenulepingu puhul tuleb hakata aegumistähtaega arvestama alates 01.01.2018 (2017. aasta maksed) ja 01.01.2019 (2018. aasta maksed). Seega ei aegunud hageja nõuded laenusaaja vastu enne 01.01.2021 (TsÜS § 146 lg 1). Hagiavaldus on esitatud 17.11.2020.
27.Hageja nõue on põhjendatud (VÕS § 76 lg 1, § 145 lg 1). Laenulepingu sõlmimine ning selle alusel laenusaajale laenusumma üle andmine on tõendamist leidnud. Nähtuvalt maksekorraldustest (dtl 9-15, 268-348) on hageja poolt tehtud Grid Group OÜ-le perioodil 19.11.2014 kuni 19.09.2017 kokku ülekandeid summas 123 500 eurot. Asjaolu, et 01.11.2015 lepingu kirjalik versioon ei ole Grid Group OÜ poolt allkirjastatud, ei tähenda, et hageja ja Grid Group OÜ vahel ei oleks laenulepingut sõlmitud, kuna pooltel oli võimalik vastav kokkuleppe vormistada ka suuliselt. Samuti on Grid Group OÜ juhatuse liige andnud 11.12.2020 kinnituse (dtl 106), et hageja poolt Grid Group OÜ-le tehtud maksed (19.11.2014 summas 4000 eurot; 02.07.2015 summas
2-20-16898 7000 eurot; 05.08.2015 summas 5000 eurot; 04.09.2015 summas 15 000 eurot; 28.01.2016 summas 65 000 eurot; 28.01.2016 summas 23 000 eurot; 19.09.2017 summas 4500 eurot) on tehtud hageja ja Grid Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingute kuupäevaga 01.11.2015 ja 15.09.2016 katteks, vastavalt millele kohustus hageja andma Grid Group OÜ-le laenu kokku summas 130 000 eurot. Ülaltoodust esimesed kuus makset on tehtud 01.11.2015 kuupäevaga laenulepingu (laenusumma 120 000 eurot) katteks ja viimane makse summas 1000 eurot on tehtud 01.11.2015 laenulepingu katteks ja 3500 eurot 15.09.2016 laenulepingu (laenusumma 10 000 eurot) katteks. Ülejäänud osa 15.09.2016 laenulepingus toodud laenusummast ehk 6500 eurot maksis hageja eest Grid Group OÜ-le välja kolmas isik.
28.Asjaolu, et vastavaid laenusummasid ei ole samal kujul ettevõtete majandusaasta aruannetes kajastatud ei lükka ümber tõendeid selle kohta, et vastavad summad on tegelikkuses laenuandja poolt laenusaajale üle kantud.
29.30.01.2016 käenduslepingust ega 07.03.2016 osa müügilepingust ei ilmne, et kostja vabaneks 30.01.2016 käenduslepingust tulenevatest kohustusest olukorras, kus kostja 07.03.2016 müügilepingu alusel saadud osakud tagastab.
30.Kui lugeda käenduslepingu p-s 2.6 sätestatud tingimus tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 2 alusel, ei muuda see tühiseks kogu käenduslepingut. Kostja ei ole välja toonud muid käenduslepingu sätteid, mis oleksid tühised, samuti ei ole kohus neid ise tuvastanud, mistõttu on käendusleping muus osas kehtiv.
31.Kostja on vastavalt käenduslepingu p-dele 1.2 ja 1.3 võtnud kohustuse vastutada 9600 euro ulatuses Grid Group OÜ poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt Grid Group OÜ-ga. Samuti on käenduslepingu p-s 1.4 sätestatud, et käenduslepingu sõlmimise eesmärk on võimaldada hagejal esitada nõue iga lepingu punktis (C) nimetatud käendaja ja käendaja vastu eraldi vastavalt konkreetse käendaja suhtes kehtiva vastutuse maksimumsumma ulatuses. Seega pidi kostjale olema käenduslepingu sisust arusaadav, et isegi, kui Grid Group OÜ poolt sõlmitud laenulepingut käendavad ka teised isikud, siis peab kostja igal juhul ainuisikuliselt vastutama kohustuse täitmise eest 9600 euro ulatuses ning kostja ei vabane oma kohustusest juhul, kui mõni teine käendajatest täidab neile langeva kohustuse seni, kuni kogu laenulepingust tulenev võlgnevus ei ole tasutud.
32.Hagejal puudub kohustus hageda esmajärjekorras laenusaajalt, olukorras, kus kostja on sõlminud käenduslepingu ning kinnitanud oma allkirjaga, et kostja vastutab laenusaajaga solidaarselt. Samuti ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest väide, et hageja ja laenusaaja osanikud ja/või juhatuse liikmed on seotud isikud. Hageja tegevus ei ole hea usu põhimõtte vastane, kuna hageja on üksnes kasutanud oma seaduslikku õigust kohtusse pöörduda, et nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja pidi arvestama võimalusega, et tal tuleb käenduslepingut tulenevad kohustused täies mahus täita. Riigikohus on lahendi nr 2-14-21710 p-s 48 rõhutanud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma.
33.Kostja tasaarvestuse avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna nähtuvalt käesolevas asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest oli kostjal enne käenduslepingu sõlmimist piisavalt võimalust tutvuda laenusaaja majandusliku olukorra ja finantsvõimekusega. Grid Group OÜ osa müügilepingu allkirjastas (allkirjastatud 21.03.2016, dtl 45-49) kostja enne käenduslepingu allkirjastamist, seega pidi kostjale käenduslepingu allkirjastamise ajaks olema teada Grid Group OÜ majanduslik seis, kuna vastasel korral ei oleks kostja kõnealuse ettevõtte osa omandanud. Olukorras, kus kostja ise oli käenduslepingu sõlmimise ajaks laenusaaja osa omandanud, ei ole kostjal alust hagejale ette heita
2-20-16898 laenusaaja kohta täiendavate andmete esitamata jätmist, kuna kostjal endal oli võimalik kõigi relevantsete andmetega kursis olla. Apellatsioonkaebus
34.Kostja esitas 17.05.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
35.Maakohus jättis välja selgitamata lahendi sisuliseks tegemiseks vajalikud asjaolud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja faktiväited ja tõendid. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis. Arusaamatu on, kuidas maakohus tuvastas käenduskohustuse aluskohustuse. Kohtu seisukoht on üllatuslik.
36.Hageja esitas 13.04.2021 asjas uued tõendid, kuigi eelmenetlust lõpetav tähtaeg oli 05.04.2021. Kostja ei saanud tõendite osas seisukohta esitada.
37.Käendusel põhineva nõude eeldused ei ole täidetud. Käenduslepingu osas ei eksisteeri väidetavast laenulepingust tulenevat põhikohustust. Tõendatud ei ole 120 000 euro laenamine vastavalt 01.11.2015 laenulepingule. Lepingut ei ole täidetud selle tingimuste kohaselt. Hageja poolt esitatud maksekorraldused ei tõenda laenulepingust tulenevat põhikohustust. Maksekorraldused on väga erinevast ajaperioodist ning ei ole seostatavad väidetava aluskohustusega. Eksisteerib põhjendatud kahtlus, et tegelikult on hageja andnud omanikuna Grid Group OÜ-le laenu muude laenusuhete raames.
38.Hageja majandusaasta aruanded ei kinnita laenu olemasolu. Hageja ei ole esitanud sisulisi raamatupidamise dokumente, mille alusel oleks võimalik kohustuse olemasolu kontrollida.
39.Hageja nõue on aegunud. Arvestades maksete tegemise aega ja mitteseotust käenduslepinguga, siis on põhjendatud eeldada, et need maksed ei ole kostjaga seotud ja on ilmselt eraldiseisva nõudena aegunud (TsÜS § 146 lg 1).
40.Kostjal on kaaskäendajana õigus käenduskohustuse täitmisest keelduda 9600 osas, kuna see on juba täidetud C ja Q poolt. Maakohtu käsitlus kaaskäendajatega seonduvalt ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt RKTKo 3-2-1-136-12, p 17). Riigikohtu juhistest lähtuvalt ei ole isikute osakäendust sisuliselt lepingus määratletud, mis tähendab, et kohaldub jätkuvalt kaaskäendajate režiim. Väiteid osakäendusel põhinevaks käsitluseks ei ole seega asjakohased.
41.Käendus oli lahutamatult seotud äriühingu osalusega, puudub mõistlik põhjendus, miks selline käendus sai jääda kehtima pärast äriühingu osaluse samadel tingimustel tagasi võõrandamist. Kostjat eksitati teadlikult selles osas (võrdle Grid Group OÜ osaluse omandamise leping vs Grid Group OÜ osaluse tagasimüügileping hagejale).
42.Kohus ei saa rajada lahendit tõendile, mille on andnud Grid Group OÜ ja hageja juhatuse liige Z. Z kirjaliku kinnituse puhul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga TsMS § 238 lg 5 tähenduses.
43.Hageja ja Grid Group OÜ on ühe isiku (Z) omanduses, kes on sisuliselt huvitatud kohustuse käendajate kanda jätmisest. Tõendatud ei ole, et hageja oleks Grid Group OÜ vastu esitanud nõudeid või püüdnud nõudeid sisse nõuda enne käendajatele nõuete esitamist. Hageja ei teosta oma õigusi heas usus.
44.Tasaarvestuse avaldus oleks tulnud rahuldada. Kohtul oleks tulnud täiendavalt välja selgitada tasaarvestamisega seotud asjaolud. Kostjale ei ole tutvustatud Grid Group OÜ raamatupidamise dokumente ning hageja on 13.04.2021 avaldanud, et majandusaasta aruandes on väidetavalt ebaõige teave. Üldsõnalised kinnitused osa ostumüügilepingus ei tähenda, et vastavasisuline kohustus sisuliselt täideti, kuna kasutati hageja poolt koostatud tüüplepingut.
2-20-16898 Vastustaja seisukoht
45.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
47.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
48.Alusetud on kaebuse menetluslikud etteheited, et maakohus jättis vajalikud asjaolud välja selgitamata, kostja faktiväited ja tõendid hindamata ning pole hinnanud tõendeid kogumis. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti arusaadavalt. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu põhjendused poleks piisavad. Seega ei rikkunud maakohus TsMS § 436 ega § 442 lg 8.
49.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu poolt tuvastanud asjaoludest.
50.Maakohus tuvastas õigesti, et käendusel põhineva nõude eeldused on täidetud. Laenusaaja Grid Group OÜ on sõlminud hagejaga laenulepingu, mille alusel on hageja andnud laenusaajale laenu kokku 120 000 eurot. Summa on põhivõlgnikule üle kantud. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja võttis kohustuse tagada käendajana põhivõlgniku rahalisi kohustuste täitmist, mis tulenevad nimetatud laenulepingust. Põhivõlgnik ei ole kohustust täitnud.
51.Kostja ei vaidlusta hageja poolt põhivõlgnikule 120 000 euro ülekandmist, kuid märgib, et eksisteerib põhjendatud kahtlus, et tegelikult on hageja andnud omanikuna Grid Group OÜ-le laenu muude laenusuhete raames. Maakohus ei saanud lähtuda kostja paljasõnalisest kahtlusest. Kostja ei ole esile toonud ega põhistanud muude võimalike laenusuhete olemasolu. Maakohus lähtus põhjendatult kohtule esitatud maksekorraldustest laenu väljastamise kohta ja laenusaaja kirjalikust kinnitusest, et 120 000 eurot on saadud 01.11.2015 käenduslepingu alusel. Ükski kostja esitatud tõend ei kinnita vastupidist. Z kirjalikku kinnitust pole põhjust pidada ebausaldusväärseks pelgalt seetõttu, et Z oli seotud nii laenuandja kui laenusaajaga. Kinnitus on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjaolu, et vastavaid laenusummasid ei ole samal kujul ettevõtete majandusaasta aruandes kajastatud, ei lükka ümber tõendeid selle kohta, et vastavad summad on tegelikkuses laenuandja poolt laenusaajale üle kantud. TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise. Ainuüksi raamatupidamiskanded ei tekita tsiviilõigusi- ja kohustusi.
52.Kostja ei vabane käenduskohustuse täitmisest selle tõttu, et laenulepingu kirjalikul dokumendil ei ole laenusaaja allkirja. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei näe ette laenulepingule kohustuslikku vorminõuet. Seetõttu võisid laenusaaja ja hageja sõlmida laenulepingu ka suuliselt. Pooled leppisid suuliselt kokku laenulepingu tingimustes, milliseid kajastab antud juhul laenulepingu kirjalik dokument. Laenusaaja ja hageja kinnitasid laenulepingut täitma asudes, et
2-20-16898 kirjaliku nõude järgimine ei ole laenulepingu kehtimiseks vajalik. Seega kui ka laenulepingu dokumenti ei oleks üldse koostatud, ei mõjutaks see hageja nõudeõigust laenusaaja ega käendaja vastu, arvestades, et laenusumma on laenusaajale välja makstud ning seda ei ole laenusaaja poolt tagastatud.
53.Käenduslepingu sõlmimist ja seda, et laenusaaja ei ole vaidlusalust summat tagasi maksnud, ei ole kostja vaidlustanud.
54.Kostja aegumise vastuväide ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud hageja nõude ja kontrollinud selle võimalikku aegumist. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu sellekohaseid põhjendusi ümber lükanud. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et laenusaajale tehtud maksed ei ole seotud käenduslepinguga. Kostja ei vaidlusta, et ta allkirjastas 30.01.2016 käenduslepingu, milles on välja toodud, et hageja ja Grid Group OÜ on 01.11.2015 sõlminud laenulepingu, millega hageja andis ja Grid Group võttis laenu summas 120 000 eurot ning kostja kohustus käendaja tagama kõiki sellest laenulepingust tulenevaid põhivõlgniku rahalisi kohustusi maksimumsumma 9 600 euro ulatuses.
55.Ebaõige on kostja seisukoht, et tal on kaaskäendajana õigus käenduskohustuse täitmisest keelduda 9600 osas, kuna see on juba täidetud C ja Q poolt. Kostja poolt viidatud Riigikohtu otsus ei ole asjakohane. Kostja ei ole kaaskäendaja. Käesolevas asjas on laenulepingu summa erinevate käendajate vahel ära jaotatud, kusjuures ka kõik summad kokku ei katnud kogu laenusummat. Kostja poolt allkirjastatud käenduslepingu p-s 1.4. on selgelt välja toodud, et käenduslepingu sõlmimise eesmärgiks on võimaldada KK Diamondil esitada nõue iga käendaja vastu eraldi vastavalt konkreetse käendaja suhtes kehtiva vastutuse maksimumsumma ulatuses. Lisaks sellele sätestab käenduslepingu p 1.3, et käendaja vastutab vastutuse maksimumsumma ulatuses Grid Group poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt Grid Groupiga. Käenduskohustuse ulatus on käenduslepingus selgelt esile toodud ja piiritletud. Iga käendaja vastutab ainuisikuliselt oma käendussumma ulatuses. Seega asjaolu, et mõni käendajatest on oma käenduskohustuse ära täitnud, ei vabasta kostjat oma kohustuse täitmisest.
56.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning kostja tasaarvestuse vastuväide on selgelt põhjendamatu. Kostja oli ise käenduslepingu sõlmimise ajal laenusaaja osanik ning pidi seetõttu olema teadlik laenusaaja majanduslikust olukorrast. Hageja väidetel oli tegu äriprojektiga, millest osanikud lootsid kasu saada ning ühtlasi võtsid osanikud vastutuse projekti ebaõnnestumisel võetud laenu tagastamise osas. Kostja ei ole neid hageja väiteid ümber lükanud ega selgitanud, milles seisnes tema eksitamine. Käenduslepingu kehtivust ei ole pooled sidunud Grid Group OÜ osa omamisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
58.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
2-20-16898
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.