K.K Diamond Group OÜ hagi T. T. vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 11 496 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K.K Diamond Group OÜ (registrikood 11444579, asukoht J. Kunderi tn 26-5/6, 10121 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eva Mägi ja advokaat Marko Pikani (Advokaadibüroo Deloitte Legal, e-post [email protected], [email protected]); Kostja: T. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sven Veltmann
Mõista T. T.lt välja viivised määraga 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 9600 eurot K.K Diamond Group OÜ kasuks alates 17.11.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.K.K Diamond Group OÜ laenuandjana ja Grid Group OÜ laenusaajana on sõlminud laenulepingu, mille alusel on laenuandja andnud laenusaajale laenu kokku 120 000 eurot. Laenulepingutest tulenevate laenusaaja kohustuste tagamiseks sõlmisid erinevad isikud (käendajad) laenuandjaga käenduslepingud, muuhulgas sõlmis laenandjaga (hagejaga) käenduslepingu T. T. (kostja), võttes kohustuse vastutada laenuandja ees laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest kokku summas 9 600 eurot.
2.Laenusumma 120 000 eurot on kõnesoleva laenulepingu alusel laenusaajale täies ulatuses välja makstud ja tema kasutusse antud. Laenu tagastamise tähtpäev on saabunud, kuid ühtegi tagasimakset laenusaaja laenuandjale teinud ei ole. Arvestades, et kostja on andnud hagejale käenduse, siis nõuab hageja käesoleva hagiga käendatud kohustuse täitmist kostja kui käendaja poolt ning käenduse summa (lisandub viivis) käendajalt väljamõistmist.
3.Laenulepingu p 1.3.1 järgi maksab laenusaaja laenu tagasi 8 võrdse kvartaalse järjestikuse osamaksena alates 1. jaanuarist 2017 ja sealt edasi järgmise kvartali esimeseks kuupäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laen pidi seega olema tagasi makstud 2018. aata lõpuks. Ühtegi tagasimakset ei ole laenusaaja laenuandjale laenulepingu alusel teinud.
4.Laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja T. T. käenduslepingu, millega T. T. võttis kohustuse tagada käendajana kõiki laenusaaja kui põhivõlgniku rahalisi kohustusi ja nende täitmist, mis tulenevad laenulepingust. Vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 9 600 eurot.
5.Käenduslepingu p-s 1.3 on kirjas, et: „Käendaja vastutab vastutuse maksimumsumma ulatuses Grid Group poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt Grid Groupiga, sealhulgas KK Diamondile laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate laenu tagastamise maksete, intressi- ja viivisemaksete või mis tahes muu Laenulepingust tuleneva summa tasumise eest. Käendaja vastutab Laenulepingu alusel kõigi olemasolevate ja tulevikus tekkivate nõuete eest aga mitte rohkem kui maksimumsummas. Juhul, kui Laenulepingu mistahes tingimusi muudetakse, vastutab Käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides.“
6.Vastavalt käenduslepingu p-le 2.1: „Juhul, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning Grid Group on jätnud nimetatud kohustused KK Diamondi ees täitmata, võib KK Diamond nõuda Laenulepingu täitmist esmajärjekorras
Grid Groupilt ja seejärel kõigilt Lepingu punktis (C) nimetatud käendajatelt ja Käendajalt solidaarselt. Käendaja on kohustatud täitma Grid Groupi poolt KK Diamondi kasuks täitmata rahalised kohustused 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates KK Diamondi sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest.“
7.Kuigi Laenulepingus on kirjas, et laenusumma väljamaksmine toimub 7 kalendripäeva jooksul alates laenulepingu sõlmimisest, siis maksti laen välja tegelikkuses erinevatel aegadel. Laenuandja on teinud laenusaaja kontole makseid järgnevalt: 19. november 2014 makse summas 4000 eurot; 02. juuli 2015 makse summas 7000 eurot; 05. august 2015 makse summas 5000 eurot; 04. september 2015 makse summas 15 000 eurot; 28. jaanuar 2016 makse summas 65 000 eurot; 28. jaanuar 2016 makse summas 23 000 eurot; 19. september 2017 makse summas 4500 eurot.
8.Laenusumma 120 000 eurot on laenusaaja poolt täies ulatuses tagastamata. Kuigi laenuleping on jäänud laenusaaja poolt allkirjastamata, siis vastavasisulised kokkulepped laenusaaja ning laenuandja vahel eksisteerisid ja laenulepingus toodud laenusumma 120 000 eurot on laenusaajale täies ulatuses välja makstud. Seda kinnitab muuhulgas laenusaaja juhatuse liikme poolt allkirjastatud kirjalik kinnitus laenulepingu sõlmimise fakti kohta (selle kehtivuse kohta). Nimelt on kinnitatud, et laenulepingus toodud laen summas 120 000 eurot on laenusaajale täies ulatuses välja makstud, et laenusaaja ei ole laenuandjale laenu tagastanud ja seda isegi mitte osaliselt ning et laenuandja on laenusaajalt korduvalt nõudnud laenusumma tagastamist. Laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmiti teisigi käenduslepinguid (kostjaga sõlmitud käendusleping ei katnud tervet laenusummat). Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-s 1 sätestatust nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist, paludes kohtul välja mõista kostjalt põhivõlg summas 9 600 eurot.
9.Käendajale 6. oktoobril 2020 saadetud e-kirjas nõudis laenuandja käendatava kohustuse täitmist käendajalt hiljemalt 17. oktoobriks 2020, seega muutus laenuandja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 18. oktoobril 2020. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga (16. november 2020) on viivise suurus 144 eurot.
10.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 9 600 eurot, hagi esitamise päevaks (16. november 2020) sissenõutavaks muutunud viivis summas 144 eurot ja viivis määras 0,05% päevas põhinõudelt (põhinõude summa 9600 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast (17. november 2020) kuni põhinõude täitmiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
11.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja oli nõus käenduslepingule alla kirjutama, kuna kostjale lubati firma osakuid. Need osakud on K.K.Diamond Group OÜ-le tagasi andnud samadel tingimustel. T. T. möönab, et on allkirjastanud 30.01.2016 käenduslepingu, kuid see on õiguslikult tagajärjetu. Kostjale teadaolevalt nimetatud käenduslepingute aluseks olevaid põhikohustuse laenulepinguid pole kunagi sõlmitud viisil, et nende alusel oleks laenu antud ja see välja makstud ja sõlmitud laenuleping. Käesoleva asja vaidlusese on, kas käendusleping on kehtiv ja hageja väidetud laenulepingute tingimustel võlasuhte põhikohustus eksisteerib või mitte ning kas üldse sisuliselt esineb lepingute tingimustele vastav käendusjuhtum.
12.Käenduskohustuse osas hagiavalduses ei ole tõendatud, et Grid Group OÜ ja K.K Diamond Group OÜ vahel oleks kehtivalt sõlmitud 01.11.2015 laenuleping. Arusaamatuks jääb, kuidas väidetav laenuleping on sõlmitud. 01.11.2015 laenulepingu sõlmimist tõendavaid allkirjastatud dokumente ja laenulepingutele vastavaid laenuandmist kinnitavaid asjakohaseid ja lepingutele vastavaid maksekorraldusi ei ole hagiavaldusega kaasas. Seega ei ole asjas tõendatud laenulepingu sõlmimine ja
01.11.2015 laenulepingu alusel laenu väljamaksmine. Käendaja väidetava käenduskohustuse tuvastamiseks ei saa esitada seotud isikute (Grid Group OÜ ja K.K.Diamond Group OÜ) mistahes omavaheliste arvelduste maksekorraldusi ja kinnitusi.
13.Hageja väidetavad väited võlasuhete tingimuste osas, mis on nõude alus, on selges vastuolus käenduslepingu punktidega preambula punkt (A), 5.2 ja 5.5. Laenulepingute osas ei ole järgitud lepingu enda tingimusi, mille eksisteerimist hageja väidab. Ei ole selgelt järgitud laenulepingute punkte 1.1.1., 1.2.1, 2.1.1., 3.1, 3.2, 3.3, 4.1., mis tähendab, et isegi, kui saaks rääkida käenduskohustuse olemasolust, siis võlgnik ja võlausaldaja on igal juhul rikkunud käenduskohustuse aluskohustusega seotud tingimusi, mille tõttu ei saa järeldada tegemist oleks üldse kohustusega, mille eest saaks käendajana vastutada T. T..
14.Vale on väide, et Grid Group OÜ vahel ja K.K Diamon Group OÜ vahel oleks kehtivalt sõlmitud 2015 laenuleping summas 120 000 eurot ning see oleks sõlmitud laenulepingu kavandites esitatud tingimustel. Hageja ei saa mõistlikult väita, et käenduslepingu tingimuste kohaselt vastutab käendusdokumendi allkirjastanud T. T. mistahes Grid Groupi kohustuse eest. Tsiviilasjas on väidetava laenulepingu ja selle kinnituseks esitatud maksekorraldused, mis ei loogilises ega ajalises kattuvuses väidetava laenulepingust tulenevate tehingu tingimustega. Samuti ei ole need mõistlikus seoses käenduslepingute punktidega 2.1.
15.Maksekorralduste summad ei kattu laenulepingutes kirjeldatud summadega, kuna kogu laenu maht pidi olema esimese lepingu alusel 120 000 eurot. Maksekorralduste alusel on aga väidetavate maksete kogumaht 123 500 eurot ning need jaotuvad perioodi 2014 kuni 2017. 120 000-eurone laen tuli väljastada 7 päeva jooksul alates laenulepingu sõlmisest pangakontole (objektiivne tingimus, laenulepingu punkti 1.2.1) ja sellel oli määratud kindel otstarve: olemasolevate kohustuste ja tulevase majandustegevuse finantseerimine. Hetkel on selge, et laenu ei ole üldse väljastatud.
16.01.11.2015 laenulepingule vastava laenu võtmine ei kajastu ka 2015. aasta Grid Group OÜ majandusaasta aruandes. Grid Groupi 2018 aasta majandusaasta aruanne tõendab samuti, et äriühingule pole kunagi hageja poolt väidetavaid laene antud. Hageja väitel on ta laenanud 01.11.2015 olematu laenulepingu alusel 120 000 eurot, mille vastuoludele on kostja juba eelnevalt tähelepanu juhtinud. Kostja tugineb ka asjaolule, et KK Diamond ja Grid Group on omavahel seotud isikud, mis tähendab seda, et kõik kahe äriühingu vahelised laenutehingud peavad olema kajastatud majandusaasta aruandes, mis käsitleb tehinguid seotud osapoolte vahel. Hageja pole esitanud ka panga kinnitusega maksekorraldusi, mis oleksid kontrollitavad.
17.Käesoleval juhul on vähemasti mõistlikult võlgnikul kasutada alusel aegumise vastuväide lähtudes esitatud maksekorraldustest ehk kuna nõutakse sisse kohustust, mille tehingust tuleneva nõude 3 aastane aegumistähtaeg on möödunud.
18.Kostja ei nõustu ka asjaoluga, nagu käenduslepingust tuleneva väidetava põhikohustuse analüüsimisel ei omaks tähtsust, kuidas väidetav võlausaldaja on õigusi realiseerib. Kuna nimetatud käenduse osas oli kaaskäendajaid kokku tegelikult väidetava 01.11.2015 laenulepingu osas kokku 5. Nendest ainult üks esitatud nõuete täitnud oma õigusliku teadmatuse tõttu ja J. K. üldse teadmata mis põhjusel. T. T. rõhutab, et asjas ei ole ka käenduslepingu enese alusel tõendatud nõudeõiguse tekkimine käendaja vastu. Puuduvad mistahes tõendid, et käendaja oleks aktiivselt tegeliku sissenõudmisega tegelenud või kasutanud selleks mistahes õiguskaitsevahendeid. See ei vasta mõistliku võlausaldaja käitumisele ja hoolsuskohustusele.
19.T. T. teeb tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et käenduslepingute alusel võiks põhikohustused olemas olla ning nõue käenduslepingu
alusel võiks kuuluda rahuldamisele. Kuigi käenduslepingute punktides 2.6 on sätestatud tasaarvestamise piirang, siis T. T. on seisukohal, et see on tarbijakäenduse sätetest tulenevalt VÕS § 142 lg 6 tühine või see on tühine tulenevalt tüüptingimuse tühisuse regulatsioonist VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 punktist 2. Käesoleval juhul on T. T. võimalik tasaarvestuse avaldus maksma panna VÕS § 14 lg 2 esimese lause ja VÕS § 115 lg 1 koosmõjus. Kuna leping sõlmitakse reeglina võlausaldaja ja käendaja vahel, siis on olulised just andmed põhivõlgniku varalise seisundi ning käendatavate kohustuste sisu ja ulatuse kohta. Üldjuhul peab võlausaldaja teavitama käendajat kõigist põhivõlgnikuga seotud asjaoludest, mille kohta on tal teavet ja mille vastu võib käendajal olla oluline huvi. See kohtustus on sõltumata, kas käendaja seda on nõudnud. Kui võlausaldaja ei teavitanud käendajat käenduslepingu sõlmimisel olulistest asjaoludest ja talle tekkis teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahju, siis on tal õigus esitada võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saab kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi.
20.Eesmärk on tuvastada, kas põhivõlgnik Grid Group OÜ oli üldse suuteline sellise väidetava laenu ka tegelikult tagasi maksma. Kas laenuandmisel Grid Group OÜ võimekust tegelikult analüüsiti. Selliseid andmeid ei ole lepingu sõlmimisel kostjale esitatud, eelkõige laenuvõime analüüsi, mis omakorda kinnitav väiteid põhikohustuse puudumisest. Ilmselt ei ole üldse K.K Diamond Group OÜ analüüsinud Grid Group OÜ võimet laenu teenindada ja tagasi maksta. Kostja ei oleks kindlasti sellistel asjaoludel käenduslepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud, et võlgnikul Grid Group OÜ esineb probleeme oma laenukohustuse teenindamisega. Kui teavitamiskohustuse rikkumine leiab tuvastamist, siis selle poolel kelle suhtes teavitamiskohustust rikuti kõige olulisemaks õiguskaitsevahendiks on kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel. Tasaarvestuse avalduse teeb kostja kõigi hageja nõuete osas. Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
22.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 2016. aastal käenduslepingu, mille kohaselt kostja käendas hageja ja Grid Group OÜ vahel 01.11.2015 sõlminud laenulepingut. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja laenuandjana ja Grid Group OÜ laenusaajana laenulepingu, mille alusel andis laenuandja laenusaajale laenu kokku 120 000 eurot. Laenusaaja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega laenusummast tagastanud.
23.Hageja palub välja mõista kostjalt käenduslepingu alusel põhivõlgnevuse summas 9 600 eurot, hagi esitamise päevaks (16. november 2020) sissenõutavaks muutunud viivised summas 144 eurot ja viivised määras 0,05% päevas põhinõudelt (põhinõude summa 9600 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast (17. november 2020) kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vaidleb hagile vastu.
24.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul on hageja ja
kostja vahel sõlmitud käenduslepingu punktis 1.3 lepitud kokku käendaja solidaarses vastutuses (dtl 2-5). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud.
25.Seoses kostja esitatud vastuväidetaga märgib kohus järgmist. Kostja on muuhulgas asunud seisukohale, et hageja esitatud nõue on aegunud, mistõttu kohus analüüsib, kas hageja on oma nõude esitanud seadudes ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi kostja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, millistest asjaoludest lähtuvalt kostja on jõudnud seisukohale, et hageja nõue on aegunud.
26.Laenuandja ja laenusaaja vahel 2015. aastal sõlmitud laenulepingu p 1.3.1 järgi pidi laenusaaja laenu tagasi maksma 8 võrdse kvartaalse järjestikuse osamaksena alates 1. jaanuarist 2017 ja sealt edasi järgmise kvartali esimeseks kuupäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (dtl 6-8). Seega pidi laenulepingust tulenev kohustus olema täidetud 2018. aasta lõpuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvestades, et laenulepingus sätestatud kohustused tuli täita ositi, siis oli TsÜS § 154 mõistes tegemist korduvate kohustustega. Laenulepingu puhul tuleb hakata aegumistähtaega arvestama alates 01.01.2018 (mis puudutab 2017. aasta makseid) ja 01.01.2019 (mis puudutab 2018. aasta makseid). TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega ei aegunud hageja nõuded laenusaaja vastu enne 1. jaanuari 2021. Hagiavaldus on esitatud 17.11.2020, seega on hageja pöördunud kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning hageja nõue ei ole aegunud.
27.Kostja on esitanud vastuväite, et käenduslepinguga seotud hageja ja Grid Group OÜ vahel 01.11.2015 sõlminud laenuleping ei ole kehtiv ning selle alusel ei ole tegelikkuses laenusummat üle antud. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud, kuna nähtuvalt maksekorraldustest (dtl 9-15) on hageja poolt tehtud Grid Group OÜ-le järgmised ülekanded: 19. november 2014 makse summas 4000 eurot; 2. juuli 2015 makse summas 7000 eurot; 5. august 2015 makse summas 5000 eurot; 4. september 2015 makse summas 15 000 eurot; 28. jaanuar 2016 makse summas 65 000 eurot; 28. jaanuar 2016 makse summas 23 000 eurot; 19. september 2017 makse summas 4500 eurot. Samuti on hageja esitanud nimetatud väljamaksete kohta panga kinnitused (dtl 268-348), mis tõendavad, et kõnealused summad on hageja poolt laenusaajale tegelikkuses üle kantud. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja ja Grid Group OÜ vahel oli laenuleping sõlmitud ja laenusumma üle antud. Kohus leiab, et asjaolu, et 01.11.2015 lepingu kirjalik versioon ei ole Grid Group OÜ poolt allkirjastatud, ei tähenda, et hageja ja Grid Group OÜ vahel ei oleks laenulepingut sõlmitud, kuna pooltel oli võimalik vastav kokkuleppe vormistada ka suuliselt. Samuti on Grid Group OÜ juhatuse liige andud 11.12.2020 kinnituse (dtl 106), et K.K Diamond Group OÜ poolt Grid Group OÜ-le tehtud maksed (19. november 2014 makse summas 4000 eurot; 2. juuli 2015 makse summas 7000 eurot; 5. august 2015 makse summas 5000 eurot; 4. september 2015 makse summas 15 000 eurot; 28. jaanuar 2016 makse summas 65 000 eurot; 28. jaanuar 2016 makse summas 23 000 eurot; 19. september 2017 makse summas 4500 eurot) on tehtud K.K Diamond Group OÜ ja Grid Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingute kuupäevaga 1. november 2015 ja 15. september 2016 katteks, vastavalt millele kohustus K.K Diamond Group OÜ andma Grid Group OÜ-le laenu kokku summas 130 000 eurot. Ülaltoodust esimesed kuus makset on tehtud 1.
novembri 2015 kuupäevaga laenulepingu (laenusumma 120 000 eurot) katteks ja viimane makse summas 1000 eurot on tehtud 1. novembri 2015 laenulepingu katteks ja 3 500 eurot 15. septembri 2016 laenulepingu (laenusumma 10 000 eurot) katteks. Ülejäänud osa 15. septembri 2016 laenulepingus toodud laenusummast ehk 6500 eurot maksis K.K Diamond Group OÜ eest Grid Group OÜ-le välja kolmas isik.
28.Seega on laenulepingu sõlmimine ning selle alusel laenusaajale laenusumma üle andmine tõendamist leidnud. Kohus märgib, et asjaolu, et vastavaid laenusummasid ei ole samal kujul ettevõtete majandusaasta aruannetes kajastatud ei lükka ümber tõendeid selle kohta, et vastavad summad on tegelikkuses laenuandja poolt laenusaajale üle kantud.
29.Täiendavalt on kostja esitanud vastuväite, et kostja oli nõus käenduslepingut alla kirjutama, kuna kostjale lubati firma osakuid. Need osakud on kostja selgituste kohaselt K.K.Diamond Group OÜ-le tagasi andnud samadel tingimustel. Kohus märgib, et ei 30.01.2016 käenduslepingust ega 07.03.2016 osa müügilepingust ei ilmne, et kostja vabaneks 30.01.2016 käenduslepingust tulenevatest kohustusest olukorras, kus kostja 07.03.2016 müügilepingu alusel saadud osakud tagastab. Seega leiab kohus, et kostja vastavasisuline vastuväide on põhjendamatu.
30.Kostja on asunud seisukohale, et sõlmitud käenduslepingu mitmed sätted on oma olemuselt tarbijakäenduse põhimõtetega vastuolus ja seega tulenevalt VÕS § 142 lg 6 (30.01.2016 käenduslepingu punkt 2.6) või vähemasti VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 2 alusel tühised. Kohus märgib, et VÕS § 42 lg-st 6 tulenevalt on kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 42 lg 3 p-st 2 lähtuvalt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu punkti 2.6 kohaselt ei või käendaja käenduslepingust tulenevaid kohustusi tasaarvestada oma nõuete või võimalike nõuetega KK Diamondi vastu. Kohus on seisukohal, et kui lugeda käenduslepingu punktis 2.6 sätestatud tingimus tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 2 alusel, ei muuda see tühiseks kogu käenduslepingut, vaid tühine on üksnes käenduslepingu punkt 2.6. Kostja ei ole välja toonud muid käenduslepingu sätteid, mis oleksid tühised, samuti ei ole kohus neid ise tuvastanud, mistõttu on kohus seisukohal, et käendusleping on muus osas kehtiv ning kostjal tuleb täitsa sellest tulenevad kohustused.
31.Kostja leiab, et kostja on käenduskohustusest vabanenud, kuna teised käendajad on juba sama kohustuse täitnud. K. L.-P. on käenduskohustuse 28.07.2017 täitnud summas 22 668 eurot osas, mis on enam kui 30.01.2016 käenduslepingus toodud summa 9600 eurot. Samuti on käenduskohtuse täiendavalt täitnud J. K., kes on täitnud väidetavalt oma kohustuse 24 468 euro ulatuses. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ilmne kostja sõlmitud käenduslepingust, et kostja näol oleks tegemist kaaskostjaga. Kostja on vastavalt käenduslepingu punktidele 1.2 ja 1.3 võtnud kohustuse vastutada 9600 euro ulatuses Grid Group OÜ poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt Grid Group OÜ-ga. Samuti on käenduslepingu punktis 1.4 sätestatud, et käenduslepingu sõlmimise eesmärk on võimaldada KK Diamondil esitada nõue iga lepingu punktis (C) nimetatud käendaja ja käendaja vastu eraldi vastavalt konkreetse käendaja suhtes kehtiva vastutuse maksimumsumma ulatuses. Seega pidi kostjale olema
käenduslepingu sisust arusaadav, et isegi, kui Grid Group OÜ poolt sõlmitud laenulepingut käendavad ka teised isikud, siis peab kostja igal juhul ainuisikuliselt vastutama kohustuse täitmise eest 9600 euro ulatuses ning kostja ei vabane oma kohustusest juhul, kui mõni teine käendajatest täidab neile langeva kohustuse seni, kuni kogu laenulepingust tulenev võlgnevus ei ole tasutud.
32.Kostja on täiendavalt esitanud väiteid, et hageja ei ole teinud pingutusi, et laenukohustuse täidaks laenusaaja, et laenuandja ja laenusaaja on seotud isikud ning kostjal võlgnevuse tasumise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud vastuväited on põhjendamatud, kuna hagejal puudub kohustus hageda esmajärjekorras laenusaajalt, olukorras, kus kostja on sõlminud käenduslepingu ning kinnitanud oma allkirjaga, et kostja vastutab laenusaajaga solidaarselt. Samuti ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest väide, et hageja ja laenusaaja osanikud ja/või juhatuse liikmed on seotud isikud, kuna käenduskohustuse täitmise eeldus ei ole asjaolu, et laenuandja ja laenusaaja oleksid täielikult võõrad ning üksteisest sõltumatud ettevõtted või isikud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tegevuses ka midagi hea usu vastast, kuna hageja on üksnes kasutanud oma seaduslikku õigust kohtusse pöörduda, et nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja on ise kõnealuse käenduslepingu sõlminud ning allkirjastanud, pidi kostja arvestama võimalusega, et tal tuleb käenduslepingut tulenevad kohustused ka täies mahus täita. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendis nr 2-14-21710 p-s 48 rõhutanud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb kooskõlas VÕS § 76 ja § 145 lõikega 1 välja mõista põhivõlgnevus 9600 eurot.
34.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 9600 eurot lepingujärgses määras, mis on käenduslepingu punkti 2.4 kohaselt 0,05% päevas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 18.10.2020-16.11.2020 summas 144 eurot. Hageja esitas kostjale võlgnevuse tasumise nõude 06.10.2020 kirjas ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 17.10.2020, seega jäi kostja kohustuse täitmisega viivitusse alates 18.10.2020. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 18.10.2020-16.11.2020 (30 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 9600 viivisemääraga 0,05% päevas. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista hagiavalduse esitamise, s.o 16.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 144 eurot (30x9600x0,0005).
35.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis
selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 9600 eurot määraga 0,05% päevas alates 17.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
36.Kostja on esitanud juhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab, tasaarvestuse avalduse samas mahus hageja nõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja leiab, et kostjal on võimalik tasaarvestuse avaldus maksma panna VÕS § 14 lg 2 esimese lause ja VÕS § 115 lg 1 koosmõjus. Kuna leping sõlmitakse reeglina võlausaldaja ja käendaja vahel, siis on olulised just andmed põhivõlgniku varalise seisundi ning käendatavate kohustuste sisu ja ulatuse kohta. Kostja on märkinud, et üldjuhul peab võlausaldaja teavitama käendajat kõigist põhivõlgnikuga seotud asjaoludest, mille kohta on tal teavet ja mille vastu võib käendajal olla oluline huvi. See kohtustus on sõltumata, kas käendaja seda on nõudnud. Kui võlausaldaja ei teavitanud käendajat käenduslepingu sõlmimisel olulistest asjaoludest ja talle tekkis teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahju, siis on tal õigus esitada võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saab kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi. Kostja leiab, et on ilmne, et võlausaldaja on oma kohustusi selgelt rikkunud ja kui tuvastatakse põhikohustuse olemasolu, siis VÕS § 14 lg 2 esimese lause ja VÕS § 115 lg 1 alusel on kostjal vastunõue. Eesmärk on tuvastada, kas põhivõlgnik Grid Group OÜ oli üldse suuteline sellise väidetava laenu ka tegelikult tagasi maksma. Kas laenuandmisel Grid Group OÜ võimekust tegelikult analüüsiti. Selliseid andmeid ei ole lepingu sõlmimisel kostjale esitatud, eelkõige laenuvõime analüüsi, mis omakorda kinnitav väiteid põhikohustuse puudumisest. Ilmselt ei ole üldse hageja analüüsinud Grid Group OÜ võimet laenu teenindada ja tagasi maksta.
37.Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna nähtuvalt käesolevas asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest oli kostjal enne käenduslepingu sõlmimist piisavalt võimalust tutvuda laenusaaja majandusliku olukorra ja finantsvõimekusega. Nimelt on kostja 21.03.2016 allkirjastanud Grid Group OÜ osa müügilepingu (dtl 45-49), millega kostja omandas Grid Group OÜ osa. Vastava müügilepingu allkirjastas kostja enne vaidlusaluse käenduslepingu allkirjastamist, seega pidi kostjale käenduslepingu allkirjastamise ajaks olema teada Grid Group OÜ majanduslik seis, kuna vastasel korral ei oleks kostja kõnealuse ettevõtte osa omandanud. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ise oli käenduslepingu sõlmimise ajaks laenusaaja osa omandanud, ei ole kostjal alust hagejale ette heita laenusaaja kohta täiendavate andmete esitamata jätmist, kuna kostjal endal oli võimalik kõigi relevantsete andmetega kursis olla. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 11 496 eurot.
Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
40.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.