Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-17004
Tsiviilasi
ERGO Insurance SE hagi Boatservice OÜ vastu 11 250,51 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
11 250,51 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Boatservice OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: Boatservice OÜ (kostja) (registrikood: 11569111), lepinguline esindaja Toivo Voit Vastustaja: ERGO Insurance SE (hageja) (registrikood: 10017013), lepinguline esindaja Kairi Freiberg
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 3. novembri 2021 otsus tühistada.
2.Jätta ERGO Insurance SE hagi Boatservice OÜ vastu 11 250,51 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Boatservice OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus ERGO Insurance SE kanda.
5.Välja mõista ERGO Insurance SE-lt menetluskuluna maakohtus 1260 eurot ja ringkonnakohtus 1580 eurot, kokku 2840 eurot Boatservice OÜ kasuks.
6.Boatservice OÜ esitatud uus tõend- T. Uibu mootorpaadi registreerimistunnistuse koopia jätta vastu võtmata ja lugeda esitajale tagastatuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ergo Insurance SE (hageja) esitas 18. novembril 2020 Tartu Maakohtule hagi Boatservice OÜ (kostja) vastu kahju 11 250,51 euro nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt varastati ajavahemikul 2. november 2019 kuni 31. november 2019 Tartumaal X. alevikus XXXXX asuval kostja territooriumil seisnud Tanel Uibule kuuluvalt mootorpaadilt Four Winns Vista 328 reg nr XXXXXXX kaks mootorpaadi jalga ja kaks vinti (sõukruvi). Sündmuse osas on politsei alustanud kriminaalmenetlust. Mootorpaat oli juhtumi toimumise hetkel kindlustatud hageja poolt väikelaevakindlustuse lepinguga ning hageja hüvitas paadiomanikule vargusega tekkinud kahju 11 250, 51 eurot. Kahju hüvitamise nõue kosta vastu on VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle läinud. Mootorpaadiga toimus 2. oktoobril 2019 Kabina kanalil õnnetus, mille tagajärjel sai mootorpaat vigastusi ning transporditi kostja territooriumile tekkinud kahjude tuvastamiseks ning hinnapakkumise koostamiseks. Kostja pidi hakkama teostama või korraldama mootorpaadi taastamist. Hageja leiab, et kostja ja T. Uibu vahel oli sõlmitud töövõtuleping mootorpaadi kahjustuste taastamiseks ja kostja vastutab tekkinud kahju eest VÕS § 642 lg 1 alusel. Alternatiivselt leiab hageja, et T. Uibu ja kostja vahel sõlmiti 2. oktoobril 2019 tasuline hoiuleping mootorpaadi hoiustamiseks. Kostjal oli kohustus asja valvata ja tagada asja säilimine. Varastatud esemed ei ole oma mõõtmetelt väiksed ning nende transpordiks on tarvis sõidukit. Kostja ei ole rakendanud asjade hoidmisel piisavat hoolt. Tegemist ei olnud tasuta hoidmisega, hoiutasu oleks sisaldunud lõplikus remondiarves, mis oleks hagejale esitatud. Hoiutasus lepiti kokku vaikimisi VÕS § 884 lg 2 mõistes. Eeldatakse, et hoiulepingu sõlmimine majandus-ja kutsetegevuses toimub üksnes tasu eest ja kostja vastutab VÕS § 883 alusel.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei olnud varguse toimumise ajal töövõtja ega tasulise hoiusuhte osaline ning ei vastuta mootorpaadi detailide vargusega tekitatud kahju eest. Paadi hoidmine kostja metallaiaga ümbritsetud territooriumil toimus tasuta ning kostja rakendas hoidmisel samasugust hoolt nagu oma vara hoidmisel.
Kostja selgitas, et sattus kindlustusjuhtumisega seotuks seetõttu, et kostja juhatuse liige Lenno Tobreluts on X. Vabatahtliku Jõepääste MTÜ liige ning üks päästjatest, kes paadiomanikule appi läks. Veoauto ning treiler, millega L. Tobreluts veest tühjakspumbatud mootorpaadi kaldale tõmbas, kuulusid kostjale. L. Tobreluts viis paadi treileriga kostja territooriumile ning parkis selle vahetult enne keskööd lukustatud väravaga 2,2 meetri kõrguse raudvõrgust aiaga ümbritsetud platsile. Paat jäi treilerile. Kostjale oli koheselt selge, et paadi remontimine ei saa toimuda tema juures, kuna tegemist oli suure ning keerulise remonditööga. Kostja soovitas T. Uibul pöörduda remondi küsimustes Y-S Kaubanduse OÜ poole Tallinnas, mida T. Uibu ka tegi. Et navigatsioonihooaeg oli lõppenud, ei toimunud kindlustusobjektiga oktoobrikuu jooksul mingeid toiminguid. Oktoobrikuu 2019 lõpul avastas kostja, et lukustatud metallaia sisse on lõigatud ava ning paadi kaks veojalga ning sõukruvid on ära varastatud. Selleks hetkeks ei olnud kostja sõlminud paadi omanikuga töövõtulepingut paadi remontmiseks. Kostja ei astunud T. Uibuga ka tasulisse hoiusuhtesse. Kostja ootas, mil paat Tallinnasse remonti transporditakse ja tema treiler vabastatakse. Vältimaks eriveose transpordikulusid Tallinna ning hoiukulu varuosade saabumiseni ning remondi teostamiseni, jõudis T. Uibu Y-S Kaubanduse OÜ-ga kokkuleppele, et kahjustused proovitakse määrata fotode põhjal. Peale hinnapakkumiste saatmist ning täpsustavat suhtlemist T. Uibu ja kostjaga teatas Y-S Kaubanduse OÜ, et mootor ja muud sõlmed tuleb vahetada tervikuna, mistõttu võib ka kostja nende töödega Y-S Kaubanduse OÜ juhendamisel hakkama saada. Kostja nõustus selle ettepanekuga. Hagejalt garantiikirja saamisega 5. veebruaril 2020 muutus kostja paadi remondi osas töövõtjaks. Kostja ei leppinud paadiomanikuga hoiutasus kokku ei sõnaselgelt (VÕS § 884 lg 1) ega vaikimisi (VÕS § 884 lg 2). Tasu eest hoidmisel oleks kostja esitanud hoiutasu nõude T.Uibule ja/või hagejale. Paati ei toodud kostja juurde seoses kostja majandustegevusega, vaid kostja parkis oma treileri päästetud paadiga talle kuuluvale lukustatud hoiuplatsile.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 250,51 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 600 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 492 lg 1 alusel. Vaidlus on selles, kas kostja vastutab vargusega T. Uibule tekitatud kahju eest ja milline lepinguline suhe oli paadiomaniku T. Uibu ja kostja vahel. Kohtu tuvastatud asjaoludel viidi T. Uibule kuuluv mootorpaat päästetööde järgselt 2. oktoobril 2019 kostja treileriga kostja territooriumile. 3. oktoobril 2019 teavitas paadiomanik hagejat õnnetusjuhtumist, et „paat sai veest väljavõetud ja Boatservise hoovi transporditud, kus talviti ka seisab“ (tlk 11), mille peale hageja töötaja vastas 4. oktoobril 2019, et mootorpaat tuleks toimetada mõnda remondifirmasse, näiteks Boatservice OÜ-sse (tl 11). Eeltoodust nähtub, et paadiomanik on soovinud paati viia kostja territooriumile, kus ta on ka talviti seda hoidnud. Kuna paati hoiti kostja territooriumil ning kostja tegeleb veesõidukite remondiga, on usutav, et kostja asus otsima hinnapakkumisi. 13. detsembril 2019 Y-S Kaubanduse OÜ poolt koostatud ja kostjale saadetud hinnapakkumine tõendab kostja väidet, et toimusid läbirääkimised teise remondifirmaga mootorpaadi taastamiseks. Kui poolte vahel oleks olnud juba sõlmitud töövõtuleping, ei oleks kostjal olnud vajadust edastada teise firma hinnapakkumist paadiomanikule ja hagejale. See, et T. Uibu soovis tuua paadi talvituskohta ja kostja asus T. Uibu eest kahjude kindlakstegemise ja remondi teostamise üle pidama läbirääkimisi teiste isikutega, ei tähenda, et pooltel oli tahe sõlmida töövõtuleping või alltöövõtuleping (VÕS § 635 lg 3). Seega ei leidnud tõendamist, et kahju tekkimise ajal oktoobris 2019 sõlmiti töövõtuleping (TsÜS § 68 lg 3).
Riigikohus on leidnud, et hoiusuhte tekkimiseks peab hoiuleandja hoidjale üle andma asja valduse (nt autovõtmete, dokumentide üleandmise vm viisil tegeliku võimu tagamise kaudu) või peavad pooled lepingus ette nägema hoidja vastutuse asja valvamise või säilimise eest (vt nt Riigikohtu
11.aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-06 p-d 4 ja 9; 16. oktoobri 2003. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03; 14. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-04). Kostja on selgitanud, et ta parkis oma treileri, millel oli mootorpaat peal, oma hoiuplatsile. Mootorpaat jäi õnnetusejärgselt kostja valdusesse metallaiaga ümbritsetud ja lukustatud territooriumile. Sellest, et T. Uibu oli ka varasemalt oma paati kostja juures hoiustanud (tlk 11) ning ka õnnetusejärgselt transporditi T. Uibu soovil mootorpaat talvituskohta, järeldas maakohus, et T. Uibu ja kostja vahel olid lepingulised suhted. Tuvastatud asjaolud, T. Uibu ja kostja tahe ning ka esitatud tõendid kogumis annavad aluse asuda seisukohale, et paadiomaniku ja kostja vaheline lepinguline suhe vastab VÕS § 883 tunnustele. Kuivõrd kostja poolt majandustegevuse raames pakutavad teenused hõlmavad paatide hoiuteenuseid ning ka varasemalt on T. Uibu paati kostja juures hoiustanud, on tegemist tasulise hoiulepinguga VÕS § 884 lg 2 mõistes. Kostja ei ole oma väiteid tasuta lepingu kohta tõendanud. Asjaolu, et kostja ei ole nõudnud tasu, ei tähenda see veel seda, et tegemist võiks olla tasuta lepinguga. Kostja põhikohustuseks VÕS § 883 järgi on kõikide abinõude tarvitusele võtmine, mis tagaks lepingust tuleneva kohustuse tagastada asi samas seisundis, milles see hoiule võeti. Hoidjal lasub kohustus asja valvata ja tagada asja säilimine, mistõttu kannab hoidja vastutust asja säilimise ja kahju tekkimise eest. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kohus on seisukohal, et hoidja rikkus seadusest ja pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust (VÕS § 100), mille tõttu hoiuleandja kandis varalist kahju (VÕS § 128 lg 2, 3). Hoidja vastutab ka juhul, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03). Kostja ei ole tõendanud kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid (VÕS § 103 lg 1, 2). Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3). Vajalikud kulutused vastavalt hinnapakkumisele on 13 235,90 eurot, millest hageja on maha arvestanud kindlustuslepingust tuleneva omavastutuse 15% summas 1985,39 eurot. Kahju suuruse üle vaidlust ei ole. Kostjal tuleb hüvitada kahjuna mootorpaadi varastatud detailide väärtus 11 250,51 eurot (13 235,90-1985,39).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 3. novembri 2021 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jäta hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse normi, sh hinnanud valesti tõendeid. Kostja ei vaidlusta maakohtu seisukohta, et kostjal puudus varguse toimepanemise ajal töövõtusuhe paadi omanikuga. Kohus on kostja hoiusuhet käsitledes jõudnud väärale järeldusele, et hoidja vastutab ka juhul, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel (otsuse p. 27). Kohus pidanuks lähtuma VÕS § 885 tervikregulatsioonist, mille kohaselt tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel. Vaidlust ei ole, et kostja ilmutas paadi hoidmisel samasugust hoolt nagu ta rakendab oma asjade
hoidmisel. Maakohtu poolt TsK § 425 lg 2 regulatsiooni kohaldamine Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 kaudu ja VÕS § 885 kohaldamata jätmine tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Hageja ei ole tõendanud väidet, et hoiusuhe oli tasuline. Kohus jaotas poolte tõendamiskoormuse valesti, leides alusetult, et kostja pidanud tõendama, et hoiusuhe oli tasuta (otsuse p 24). Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kostja ei ole paadiomanikul ega hagejale hoidmise eest tasuarvet esitanud, mistõttu kostjal ei tekkinud menetluslikku vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Kohus lähtus oma tõlgenduses T. Uibu 3. oktoobri 2019 e-kirjast hagejale, kus T. Uibu teatas õnnetusest. Paat seisis 2017/2018 talvel kostja kinnises valvega metallangaaris enne seda, kui T. Uibu selle ostis. T. Uibu omandas paadi 2018 sügisel ning viis selle peale ostmist kohe oma elukohta, kus see seisis 2018/2019 talvel. Kindlustuslepingu sõlmis T. Uibu paadile 25. veebruaril 2019. Hageja ei ole oma haginõudes tuginenud väitele paadi talvisest hoidmisest kostja juures, mistõttu seda asjaolu ei ole menetluse käigus tõstatatud ega käsitletud. Seega ei olnud kostjal põhjust ülaltoodud selgitust varem esitada. Väär on kohtu järeldus, et tasulise hoiulepinguga on tegemist veel seetõttu, et kostja majandustegevuse raames pakutavad teenused hõlmavad ka paatide hoiuteenuseid (otsuse p 24). Kohus on jätnud arvestamata tõendatud ja vastustaja poolt vaidlustamata asjaolu, et kostja ei võtnud paati hoiule oma majandustegevuse raames pakutava hoiuteenusena. Navigatsioonihooajal s.h. oktoobris, on angaar kasutusel töökojana paatide remontimiseks ning paatide tasulist hoiuteenust sel ajal ei osutata. Lukustatud metallaiaga territooriumi osa, kuhu paigutati treilerile jäänud T. Uibu päästetud paat, on kasutusel kostja enda sõidukite ja treilerite hoidmiseks. Seega on talvine tasuline hoiuteenus täiesti erinev vaadeldavast juhtumist. Hageja lähtus nõude esitamisel arusaamast, et mootorpaat viidi kostja territooriumile kahjujuhtumi tagajärjelt tekkinud kahjustuste taastamiseks, mistõttu oleks hoiutasu sisaldunud lõplikus remondiarves peale remonttööde teostamist ning sellisel juhul on hoiutasus kokkulepitud vaikimisi VÕS § 884 lg 2 mõistes. Kuna kohus leidis, et töövõtulepingu sõlmimine ei leidnud tõendamist, on sellega välistatud ka hoiutasus vaikimisi kokkulepe. Tasuta hoidmine tähendab, et apellant ei ole vastutav paadi detailide vargusega tekitatud kahju eest.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustu väitega, et kohus on otsuse punktis 27 lähtunud ENSV Tsiviilkoodeksi sätetest ja sellest tulenevatest vastutusest vabanemise alustest. Kohus on selgelt väljendanud seisukohta, et kostja ei ole tõendanud kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 järgi. Maakohus asus õigele järeldusele, et tegemist on tasulise hoiulepinguga. Eeldatakse, et hoiulepingu sõlmimisel majandus- ja kutsetegevuses toimub hoidmine üksnes tasu eest ja seega tekib hoidjal eelduslikult ka kohustus tasu maksta. Hoiutasu oleks sisaldunud lõplikus remondiarves peale remonttööde teostamist, mis oleks hagejale esitatud tasumiseks. Selline praktika on kindlustusseltsidel remonditöökodadega. Seega on hoiutasus vaikimisi kokkulepitud. T. Uibu ütluste kohaselt on paat kostja hoovis talviti seisnud. Kostja esitatud selgitused on vastuolus tõenditega. Kostja selgitustest saab üheselt järeldada, et tegemist on tasulise hoiuteenusega, kuna remonttöid teostati siseruumides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asja esimesele astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11.Hageja on esitanud nõude kostja vastu T. Uibu kindlustusandjana VÕS § 492 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja on hüvitanud T. Uibule kahju 11 250, 51 eurot seoses mootorpaadi osade vargusega. Varguse hetkel asus mootorpaat kostja territooriumil.
12.Pooled ei vaidlusta apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatut, et kostjal puudus varguse ajal oktoobris 2019 töövõtusuhe paadi omanikuga. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus hageja väiteid, mis käsitlevad kostja vastutust VÕS § 642 lg 1 alusel. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kui töövõtulepingu sõlmimine oktoobris 2019 ei leidnud tõendamist, ei saanud kostja selle lepingu raames kokku leppida ka tasulises hoiusuhtes. Kostja esitatud remondiarve hoiutasu ei sisalda.
13.Kostja vastutus T. Uibule oktoobris 2019 vargusega tekkinud kahju eest saaks tuleneda nende vahel sõlmitud lepingu rikkumisest, kui lepingu pooled oleksid kostja vastutuses paadi hoidmise (sh valvamise) eest kokku leppinud. Kostja ei eita hoiusuhet T. Uiboga paadi hoidmiseks perioodil 2. oktoobri 2019 südaöö kuni töövõtulepingu sõlmimiseni 5. veebruaril 2020. Pooled vaidlevad selles, kas tegemist oli tasulise või tasuta hoiusuhtega. Riigikohus on 8. juuni 2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-43-16 p-s 15 selgitanud, et VÕS § 883 järgi kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üle antud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Arvestades VÕS § 9 lg- s 1 sätestatut, saaks kostja tasulist hoiukohustust jaatada juhul, kui pooled oleksid vahetanud tahteavaldusi, millest järeldub soov sõlmida tasuline hoiuleping. Maakohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud tasuline hoiuleping VÕS § 833 ja § 844 lg 2 alusel. Tasuliseks luges maakohus lepingu eelkõige seetõttu, et kostja pakub muuhulgas ka paatide hoiuteenust ning T. Uibo on paati varasemalt kostja juures talveperioodil hoidnud. Maakohus leidis, et tasuta hoiulepingut peab tõendama kostja, kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning kostja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Ringkonnakohus selgitas pooltele 8. märtsi 2022 kirjaga, et olukorras, kus kostja avaldas, et ta ei ole paadi hoidmise eest tasu nõudnud ega saanud, pöördub tõendamiskoormis ümber ning hagejal tuleb esitada tõendid selle kohta, et tegemist oli tasulise hoiulepinguga, sh selle kohta, et kostjale on paadi hoidmise eest vaidlusalusel perioodil oktoobris 2019 tasu makstud. Samuti peab hageja tõendama, et kostjal oli kohustus kokkuleppel paadiomanikuga tagada paadi turvalisus ja ta oli vastavat tahet väljendanud. Hageja teatas ringkonnakohtule 21. märtsil 2022, et tal puuduvad tõendid tasulise hoiulepingu sõlmimise kohta T. Uibu ja kostja vahel. Kostja kodulehelt on võimalik tuvastada, et ettevõtte üheks tegevuseks on veesõidukite hoiustamine.
14.VÕS § 884 lg 2 järgi loetakse hoiutasu vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saaks eeldada hoidmist üksnes tasu eest, eelkõige siis, kui hoidja sõlmib hoiulepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 884 lg 2 tagab tõendamiseelise hoidjale, kes võib sõnaselge kokkuleppe puudumisel tugineda vaikivale kokkuleppele (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne III osa, lk 488). Samas kui hoidja sellist kokkulepet eitab ning on andnud kinnituse, et ta ei ole tasu nõudnud ega saanud, ei saa hageja enam sellele eeldusele tugineda. Kostja esitatud hinnapakkumistest (tl 31-32) ei nähtu, et kostja oleks soovinud saada tasu hoiuteenuse osutamise eest enne töövõtulepingu sõlmimist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hoiulepingu tasulisuse tuvastamisel jätnud osa kostja vastuväiteid hindamata, samuti on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Asjas ei vaielda selle üle, et T. Uibu mootorpaat sattus kostja territooriumile seoses vabatahtliku jõepääste tegevusega, mida korraldas sama isik, kes on ka kostja juhatuse liige. Samuti ei vaidle
pooled selles, et paat jäi kostjale kuuluvale treilerile ja kostja territooriumile algselt seetõttu, et eeldatavaks remondipaigaks oleks saanud Tallinn, kuhu paat oleks tulnud transportida sama treileriga. Tegemist oli suuregabariidilise veosega, mistõttu läbirääkimised teenuse pakkujaga venisid. Oktoobris 2019 ei toimunud ka lepingueelseid läbirääkimisi kostjaga töövõtulepingu sõlmimiseks ega olnud tegemist tavapärase olukorraga, kus paadiomanik soovis oma paati hoiustada talveperioodiks majandus- ja kutsetegevuses seda teenust pakkuva ettevõtja juures. Maakohus jättis nimetatud asjaoludega arvestamata. Seetõttu ei oma õigussuhte kvalifitseerimisel ka tähtsust, kas T. Uibu oli varasemalt paati talveperioodil hoiustanud kostja juures. Kostja seda asjaolu eitab. T. Uibu 3. oktoobri 2019 e-kirjas hagejale avaldatu, et „.. paat sai transporditud Boatservice hoovi, kus talviti ka seisab“ ei tõenda millal ja millistel tingimustel (väliterritooriumil või angaaris) T. Uibu paati kostja juures varasemalt hoiustas. Hageja muid tõendeid selle asjaolu kohta vaatamata ringkonnakohtu ettepanekule ei esitanud. Päästetööde järel abi pakkumisel ei pea eeldama abi pakkuja tahet sõlmida abi vajava isikuga tasuline hoiuleping ja vastutada vara säilimise eest ka siis, kui kostja peamiseks tegevusalaks on paatide remont ja hooldus. Seega ei esine käesolevas asjas neid asjaolusid, mille alusel saaks eeldada hoiulepingu tasulisust VÕS § 884 lg 2 mõttes. Kuna asjas puudub vaidlus, et T. Uibu ja kostja vahel oli hoiusuhe, siis ei ole asjakohane hageja väide, et tasulise hoiulepingu alternatiiv T. Uibule oli jätta paat ilma valveta jõekaldale seisma. T. Uibu tahe transportida vigastatud paat 2. oktoobri 2019 hilisõhtul jõepääste abiga kostja territooriumile ei ole samastatav tema tahtega sõlmida samal hetkel tasuline hoiuleping.
15.Hageja saaks tõendada hoiulepingu tasulisust eelkõige T. Uibu tunnistajaütluste või kirjaliku kinnitusega. Hageja ei ole sellist tõendit esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et T. Uibu tahe sõlmida kostjaga tasuline hoiuleping nähtub T. Uibu 3. oktoobri 2019 e-kirjast hagejale. Tegemist on T. Uibu teatega hagejale kindlustusjuhtumi ja paadi asukoha kohta. Hageja ei pidanud vastates T. Uibule vajalikuks küsida, millistel tingimustel ja kui kauaks ta paadi kostja juures hoiustas ega anda selles osas juhtnööre. Hageja väited tavapärase kindlustuspraktika ja selle praktika seoste kohta kostjaga on samuti tõendamata. Hoiutasu ei nähtu ka kostja poolt T. Uibule esitatud hinnapakkumistest (tl 31 ja 32).
16.Eelnevast tulenevalt tuleb T. Uibu ja kostja vaheline suhe paadi hoidmisel enne töövõtulepingu sõlmimist lugeda tasuta hoiulepinguks VÕS § 883 ja 885 mõttes. VÕS § 885 kohaselt ei vastuta tasuta hoidmise puhul hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel. Hageja ei ole esitanud väiteid, et kostja ei ole paadi hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt nagu ta rakendas oma asjade hoidmisel. Tõendatud ei ole poolte kokkulepe treileril asuva remondiootel paadi paigutamiseks suletud ruumi. T. Uibu paat seisis kostja aiaga piiratud ja lukustatud territooriumil nagu ka kostja enda paadid. Seega on kostja rakendanud T. Uibu paadi hoidmisel samasugust hoolt kui enda asjade puhul.
17.Kostja väited apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tsiviilkoodeksi sätete kohaldamise osas ei ole asjakohased. Maakohus ei tuginenud asja lahendamisel tsiviilkoodeksi sätetele.
18.Kostja esitas ringkonnakohtule uue tõendina T. Uibu mootorpaadi registreerimistunnistuse koopia, et tõendada paadi ostu aega 14. detsembril 2018. Nimetatud asjaolu üle ei ole vaidlust, tõend on esitatud ka hilinenult, mistõttu ringkonnakohus jätab tõendi vastuvõtmata ja loeb selle kostjale tagastatuks.
19.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.
Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks maakohtus õigusabikulud 16, 14 h ulatuses hinnaga 140 eurot/h, kokku 2260 eurot ja ringkonnakohtus kokku 3420 eurot (õigusabikulud 20, 14 h ulatuses hinnaga 140 eurot/h ja riigilõiv 600 eurot). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole õigusabikulud teiselt poolelt välja üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Käesolev tsiviilasi on keskmise keerukuse ja mahukusega. Asja menetleti mõlemas kohtuastmes kirjalikus menetluses. Kostja esindaja koostas maakohtus vastuse hagile (3, 25 lk), 28. jaanuari 2021 seisukoha hageja vastusele (1 lk), 25. mai 2021 seisukoha (0, 75 lk), 17. septembri 2021 seisukoha (0, 75 lk, milles jäi varasemate seisukohtade juurde), 1. oktoobri 2021 seisukoht (0,25 lk). Ringkonnakohus leiab, et arvestades osutatud õigusabi mahtu on kostja õigusabikulude suurus ülepaisutatud ning vajalik ja põhjendatud õigusabikulu maakohtus on 1260 eurot 9 h õigusabi eest, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Ringkonnakohtus koostas kostja esindaja apellatsioonkaebuse (3 lk), menetluskulude nimekirja ja
23.märtsi 2022 seisukoha (0, 75 lk), mille koostamise vajalikuks ning põhjendatud õigusabikuluks hindab ringkonnakohus kokku 7h hinnaga kokku 980 eurot. Lisandub riigilõiv 600 eurot. Kokku 1580 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.