Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 11.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-11613/46
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 11.04.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 9337

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi

Menetlustoiming Menetluse liik Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetlusosalised ja nende esindajad

2-20-11613 11. aprill 2022, Narva kohtumaja Tamara Šabarova V S’i avaldus Narva linn, X mnt x korteriühistu 03.08.2020 kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks A R, J P, J J, G I’i, N V, A S’i, L K avaldus Narva linn, X mnt x korteriühistu 15.-22.02.2021 läbi viidud üldkoosoleku alusel 24.02.2021 protokollis vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks Avalduse lahendamine Hagita menetlus Kirjalik menetlus Avaldaja: V S (isikukood x), lepinguline esindaja M S Avaldajad/puudutatud isikud; 1) A R (isikukood x) 2) J P (isikukood x) 3) J J (isikukood x) 4) G I (isikukood x) 5) N V (isikukood x) 6) A S (isikukood x) 7) L K (isikukood x) Lepinguline esindaja A T Puudutatud isikud: 1) Narva linn, X mnt x korteriühistu (registrikood x) 2) juhatuse liige N G (isikukood xxx), lepinguline esindaja O S

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada V S’i avaldus osaliselt.

2.Tuvastada korteriühistu Narva linn, X mnt x korteriüh0istu 03.08.2020 kordusüldkoosoleku otsuste p-de 3, 4, 5 ja 6 tühisus.

3.Jätta rahuldamata V S`i nõue Narva linn, X mnt x korteriühistu 03.08.2020 kordusüldkoosoleku otsuste p-de 1, 2, 7, 8 ja 9 kehtetuks või tühiseks tunnistamiseks.

4.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

nõuavad. Seega 1/10 liikmete üldkoosoleku nõue peab olema põhjendatud ühingu huvide nõudmistega ning ainult siis tekib juhatusel kohustust kutsuda kokku üldkoosoleku 1/10 liikmete avaldusel. Vastasel juhul on juhatusel õigus jätta liikmete nõue rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et initsiatiivgruppi vaidlustava üldkoosoleku 16.06.2020 kokkukutsumise nõue 65 allkirjaga oli korteriühistu huvide ja hea usu põhimõttega vastuolus. Initsiatiivgrupp põhjendas oma üldkoosoleku nõuet sellega, et omanikud soovivad arutada korteriühistu majandusplaani. Avaldaja pöörab kohtu tähelepanu, et 22.06.2020 korteriühistu juba otsustas kinnitada 2020. a majandusplaani 133 häältega üldkoosoleku kokku kutsumata, hääletamisel osalesid 184 korteriomanike 360-st. Kõikidele korteriomanikele oli esitatud majandusplaani eelnõu ning nendel oli kaks nädalat, et majandusplaan uurida, arutada ja esitada oma seisukohad. Seejuures initsiatiivgruppi pooldajad jäid otsuste vastuvõtmisel vähemusesse. Avaldaja leiab, et otsusega mitterahuldanud omanikud ei tohi nõuda otsuse ümberhääletamist ainult põhjusel, et need jäid vähemusse. Vastasel juhul oleks rikutud KrtS § 35 lg-s 1 sätestatud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustamise häälteenamuse säte ning korteriühistu tegevus saaks võimatu. Initsiatiivgruppi omanike käitumine ei ole korteriühistu huvides. Avaldaja leiab, et nad ei täitnud TsÜS §-s x sätestatud kohustust järgima hea usu põhimõtet ning ei arvestanud teiste korteriomanike õigustatud huve. Tegelikult 65 korteriomanike avaldasid, et nad ei tunnista enamuse otsused ja huvisid. Avaldaja pöörab tähelepanu, et initsiatiivgruppi poolt nõutud 1 kuni 4 päevakorra punktid: 1) Luua komisjon maikuus korraldatud hääletamise sedelite kontrollimiseks 2) KÜ X mnt x juhatuse valimised ja kinnitamine 3) KÜ X mnt x revisjonikomisjoni valimised ja kinnitamine 4) KÜ Tallinn mnt x trepikodade volinike valimised ja kinnitamine ei olnud põhjendatud, need küsimused ei kuulu majandusplaani arutamise hulka ning seega initsiatiivgrupp on rikkunud MTÜS § 20 lg 3 sätestatud korda, et tuleb oma nõudes näidata ära põhjust. Korteriühistu juhatus jättis õigesti initsiatiivgruppi 16.06.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise nõude rahuldamata ning seega ei saanud initsiatiivgrupp õigust kutsuda üldkoosoleku kokku samas korras juhatusega MTÜS § 20 lg 4 alusel. Initsiatiivgrupp ei täitnud seaduses ettenähtud üldkoosoleku ettenähtud korda, ei järginud koosoleku kokkukutsumisel korteriühistu huve ning on rikkunud hea usu põhimõtet. Muud vaidlustava üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise rikkumised: Üldkoosolekul otsustati majandustegevuse plaani küsimused (otsused 3, 4, 5, 6). Initsiatiivgrupp ei esitanud kellegi korteriomanikest majanduskava enne koosolekut ei e-postiga ega paberkandjal ning ei määranud kutses koht, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga. Avaldaja e-posti aadress on korteriühistule teadlik kuid initsiatiivgrupp ei saatnud temale majanduskavat. Sellega on oluliselt rikutud seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda KrtS § 20 lg 3 ja 4 järgi. Avaldaja palub tuvastada Narva linn, X mnt x korteriühistu 03.08.2020 kordusüldkoosoleku kõigi otsuste tühisus. Alternatiivselt palub avaldaja 24.05.2021 esitatud avalduse täienduses (dtl 578-580) tühistada Narva linn, X mnt x korteriühistu 03.08.2020 kordusüldkoosoleku otsused. Sisuliselt esitab avaldaja alternatiivse nõude põhjenduseks samad asjaolud, mis on esitatud otsuste tühisuse tunnistamise nõudele. Alternatiivse nõude õiguslik alus on KrtS § 29 lg 1, mille kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks 3(19)

ei kiida. Avaldaja leiab alternatiivselt, et 03.08.2020 kordusüldkoosolekul on oluliselt rikutud MTÜS § 20 lg 2 ja lg 3, mille sätete koosmõjus kehtib regulatsioon nii juhatusele kui liikmetele, et korteriühistu üldkoosolekud kutsutakse kokku kas seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel või kui ühingu huvid seda nõuavad. Teiste sõnadega 1/10 liikmete üldkoosoleku nõue peab olema põhjendatud ühingu huvide nõudmistega ning ainult siis tekib juhatusel kohustust kutsuda kokku üldkoosoleku 1/10 liikmete avaldusel. Vastasel juhul on juhatusel õigus jätta liikmete nõue rahuldamata. 06.10.2020 esitatud kirjalikus seisukohas puudutatud isikute vastustele (dtl 317-319) leiab avaldaja, et P jmt seisukohad/vastused on asjakohatud, paljasõnalised, tõendamata ja põhjendamatud. Avaldaja märgib, et juunis 2020. a hääletamisel oli juhatuse poolt kõikidele korteriomanikele esitatud nõutavad dokumendid, mis võimaldasid kujundada tahteavaldust. Kui P jmt ei olnud nõus murukivi fondiga ja teiste punktidega, sest nendel oli võimalus selle vastu hääletama. Uue juhatuse seisukohast aga tuleneb, et 62 neist lihtsal boikoteeriti hääletamist. Aga kui nad osaleksid, siis osalemise kvoorum oleks 184+62=x ning hääletamise kvoorum 124 häält. Juunis murukivi poolt antud 115 häält, see tähendaks, et otsus ei oleks võetud vastu. P aktivistid ignoreerisid elamu hoovis kutsutud koosolekul sanitaarnorme, seetõttu etteheited avaldajale, et ta ei osalenud initsiatiivgruppi poolt korraldatud üldkoosolekutel on asjakohatud. Üldkoosolekutel osalemine on korteriühistu liikme õigus, mitte kohustus, samuti ei pea liige osalema alguses peale õigustühiseks tehingutes, lõpuks ei soovinud avaldaja oma tervisega riskida. Avaldaja osales juhatuse poolt korraldatud seaduslikutes hääletamistes ning leiab, et selline otsuste vastuvõtmise viis oli õige veel ühel põhjusel, et ühistu 360-st liikmest üle poole inimest andsid oma tahteavaldust isiklikult, mitte volikirjade kaudu. Ei vasta tõele, et vaidlustatud 03.08.2020 üldkoosolekul arutati läbi põhjalikumalt majandusplaani. Üldkoosoleku protokollist on näha, et arutamist üldse ei toimunud. Küsimused lihtsalt pani hääletamisele ja võeti vastu enamusega/volikirjadega. Üheksa päevakorra punkte otsustati ühe tunni jooksul. Avaldaja pöörab kohtu tähelepanu, et majanduskava ei olnud kellelgi üldse esitatud. Otsustati ainult murukivi fondi küsimus, esimehe palk ning trepikodade remont (summa ja maht on nimetamata). Otsustai peaküsimus, st juhatuse ümbervalimine. Avaldaja hindab P jmt käitumist pahauskseks käitumiseks. P oli 2016. aastast revisjonkomisjoni liikmeks ning aastaid andis oma allkirja revisjonkomisjoni aktidele, et juhatuse töö on korras. Nüüd aga väidab, et juhatus kardab oma töö kontrolli sõltumatu revidendi või audiitori pool. Avaldaja pöörab kohtu tähelepanu, et revidentideks valiti 03.08.2020. a I L, S T, T S, vaid keegi neist ei oska raamatupidamist. Vandeaudiitori määramise küsimust ei olnud tõstetud vaidlustaval üldkoosolekul. J P pretensioonid tegutseva juhatuse vastu oli konstrueeritud kunstlikult, et viia korteriomanikke eksitusse ning eesmärgiga vahetada juhatuse koosseisu ning valida iseenda juhatusse. Avaldaja on nõus juhatuse esimehe N G poolt esitatud seisukohtadega.

4.Vaidlustatud kordusüldkoosolekul valitud juhatus J P ja A R isikus (edaspidi määruses uus juhatus) esitas ajavahemikul 18.08.–20.08.2020 avaldused ja taotlused. Uus juhatus selgitas olukorda seoses otsuse vastuvõtmisega, esitas vastuväite juhatuse liikme N G esindusõiguse osas ning esitas taotluse otsustada 03.08.2020 üldkoosolekul valitud juhatuse kehtivuse üle (dtl 49, 52, 66). 02.09.2020 esitas uus juhatus kirjaliku vastuse avaldusele (dtl 78-82), milles palub jätta V S`i avaldus rahuldamata. KÜ X mnt x juhatuse liikme poolt oli läbiviidud mai 2020. a korteriühistu üldkoosolekud vastavalt KrtS § 21 ehk võeti vastu otsused koosolekut kokku kutsumata. Korteriomanikel on tekkinud kahtlus, et midagi on valesti, eriti kui tuvastati, et otsuse eest on hääletanud inimesed, kes on ammu surnud, osa inimesi on andnud kirjaliku kinnituse, et nad ei ole hääletanud ja mingeid dokumente täitnud, kuid nende nimed on sees. Samuti tekkis kahtlus, et juhatuse liige N G ei täida oma juhatuse liikme ametikohustused nõuetekohaselt. Juhatuse liige kaotas korteriühistu liikmete poolt usaldust. Korteriomanike grupp nõudis füüsilise üldkoosoleku läbiviimist. Avalduse esitasid juhatusele 85 korteriühistu liiget (23,61% ühistu liikmetest). Juhatus põhjendamatult keeldus üldkoosoleku kokku kutsuma. Vastusest nähtuvalt on vastuse koostanud M S, kes on samal ajal nii avaldaja kui arvatavasti endise korteriühistu juhatuse liikme poolt palgatud esindaja. Seega on kindlaks tehtud, et Korteriühistu X mnt x endine juhatuse liige N G pahatahtlikult kuritarvitab KÜ X mnt x raha ning palkab juristi, kes teeb näiliku avalduse, eesmärgiga jääda oma juhatuse liikme positsioonile. Korteriühistu liikmed soovivad reformid ehk välja vahetada juhatuse liikmed. KÜ liikmed on kõrgem organ, juhatuse liige on täidesaatevvõim, kes on kohustatud lähtuma KÜ osanike huvidest ja keda vahetavad osanikud vastavalt enda soovile. Korteriühistu liikmed otsustasid üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Antud juhul ei oma tähtsust, kas oli koosolekute piirangud või mitte, oli võimalik suvel teha üldkoosoleku vabas õhus, samuti avalduse esitamise hetkeks enamus piiranguid olid lõpetatu. Korteriühistu liikmed on soovinud arutada majaga seotud asju. Üldkoosolekul sooviti läbi vaadata mitmeid küsimused, majandusplaan ehk majanduskava, mille sees on korteriühistu aastane tegevus tulud, kuulud, remondid jne. Tegelikult 03.08.2020 arutati läbi järgmise aasta korteriühistu maandusplaani, kes mida teeb, kui palju see hakkab maksma jne. Seega Korteriühistu X mnt x osanikud, võttes arvesse MTÜS § 20 lg 4 sätestatud, kutsunud kokku üldkoosoleku teatega kust nähtub millal ja millist üldkoosoleku kutsuti esimest korda. Majast vähemalt 23,6% soovinud erakorralise ehk täitsa uue ja sõltumatu üldkoosoleku läbiviimist. Seega korteriomanikel on olnud seaduslik alus üldkoosoleku läbiviimiseks.

Esimene üldkoosolek polnud otsustusvõimeline, kuna ei ole tulnud vajalik kvoorum. Kohal oli 100 inimest kuhu oli lisatud 43 volitust. Kuna majas on 360 korterid, siis kvoorum oleks 181 korterit. Seega vastavalt KrtS § 23 sätestatule otsustati kokku kutsuda uue üldkoosoleku. Kui korteriomanike üldkoosolek on KrtS § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. 25.07.2020 avaldati uue kuulutuse, kus teavitati, et 03.08.2020 toimub erakorraline koosolek, kus otsus võetakse vastu sõltumata osalete arvust. Uus üldkoosolek toimus 03.08.2020, kus vastavalt KrtS § 23 sätestatule on võetud vastu otsused osalejatest sõltumata, ehk häälteenamusega. 08.09.2020 esitas uus juhatus täiendava kirjaliku arvamuse, et avaldaja tegutseb kolmanda isiku palvel, tal endal puuduvad nõuded või vastuväited. Endine juhatuse liige, keda 03.08.2020. a kutsuti tagasi, tegutseb ja laimab korteriühistuliikmed, esitab vale informatsiooni. Endine juhatus ei vaidlustanud oma tagasikutsumist, vaid seda on teinud inimene, kes tahtlikult eiras kõik üldkoosolekud. (dtl 203). 17.09.2020 esitas uus juhatus kohtule vastuse seoses N G 14.09.2021 seisukohaga (dtl 297-300). Avaldaja ja N G ei ole tõendatud, milles seisneb üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumised. N G esitatud vastus on emotsionaalne solvamine, ei ole selge seisukoht, kas koosolek oli õiguslik või mitte. N G vastuses ei ole ühtegi sõna sellest, et korteriomanikute grupp soovis kutsuda erakorralist üldkoosoleku ning oli täidetud KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 3 ja 4 sätestatud nõuded. Korteriühistu liikmete algatus oli põhjendatud ja seaduslik. N G oli teadlik, et toimub erakorraline koosolek ning ta oli teadlik päevakorrast, kus oli punktis 2 märgitud juhatuse valimise punkt. N G koos teiste juhatuse liikmetega on seda ignoreerinud. Vastavalt 03.08.2020 üldkoosoleku protokollile kohal oli 129 osalejad, nendest 44 volitust. Seega on kindlaks tehtud, et kõik korteriühistu X mnt x osanikud olid teadlikud, et toimub korduv üldkoosolek ja päevakorrast. Vastupidist ei ole tõendatud. Hiljem esitatud dokumendid, kus isikud kutsuvad oma hääled tagasi kuidagi ei saa mõjutada toimud üldkoosoleku, kuna kõik otsused oli võetud suurema ehk vähemalt 98% üldkoosolekul osalenud isiku otsusega. 51% seal on igati täidetud. 03.08.2020 toimus korduvüldkoosolek, kus võeti vastu otsused häälteenamustega. Sellel koosolekul ei ole osalenud avaldaja ega N G koos oma tugigrupiga. 03.08.2020 üldkoosolek ning talle eelnevad toimingud on toimunud õigeaegselt ning vastavalt seadusele sätestatutule. Ei ole rikutud kokkukutsumise korda, ei ole lõhki läinud etteteavitamise ajad, ei ole rikutud otsuse vastuvõtmise korda. Kõik mis toimus peale 03.08.2020 ei ole seotud käesoleva menetlusega. Avaldaja toob välja hea usu põhimõtte, kuid anud asjas on oluline fakt, et nõuetekohane ühistu liikmete arv oli õigustatud üldkoosoleku kokku kutsuma, siis viidi läbi nii erakorralise kuid erakorraliselt korduva üldkoosolekud, kõik seaduses sätestatud nõuded olid täidetud nõuetekohaselt. Nüüd isikud, kes on teadvalt eiranud osavõttu ei taha uutele juhatusele võimu üle anda. Seoses V Si poolt esitatud alternatiivne nõudega märgib puudutatud isik (uus juhatus) 30.11.2021 arvamuses, et alternatiivne nõue sisuliselt ei erine põhinõudest. Uus juhatus jääb 2.09.2020 vastusele, kus on selgelt ja täpselt ümberlükatud kõik avaldaja väited. Aga sama vastusega täiendab ja selgitab uus juhatus mõned faktid. 1) Vastavalt MTÜS § 20 lg 1-3 - üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Seega, kui juhatusele esitati taotluse, mille alla kirjutas 85 korterid, mida moodustab 23,61% liikmetest, ehk kaks korda suurem, kui MTÜS § 20 lg 3 nõuab ning kus oli nõue uute liikmete valimiseks, ehk tegelikult selle paberiga esitati juhatusele 6(19)

umbusaldamise avalduse. Liisaks ühistu liikmed soovinud saada selgus mõnedes küsimustes, mida neil ei olnud selge ennem läbiviidud kahtlase kirjaliku üldkoosoleku alusel. Juhatus sai aru, et tegelikult tema aeg on läbi, siis otsustas lükata tagasi. Kas initsiatiiv gruppi poolt esitatud küsimused on aktuaalsed või mitte ei ole juhatuse pädevuses otsustada. Üldkoosolek on kõrgem võim ühistul, siis juhatus oli kohustatud vastavalt seadusele üldkoosoleku läbi viima. Juhatus on alusetult keeldunud. Juhatusele esitati kindlad küsimused ja kindla päevakorda, mida 23,6% elanikutest/liikmetest on sooviinud arutada. 2) Juhul, kui juhatus ei täida MTÜS § 20 lg 3 sätestatud nõuded, siis taotlejatel vastavalt MTÜS § 20 lg 4 alusel on õigus üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Seda liikmed on teinud. On olemas kõik vajalikud tõendid, ehk pöördumine juhatusele, keeldumine, vajalikute liikmete kvoorum ning üldkoosoleku kokkukutsumise kuulutused. Kõik formaalsed koosoleku kokkukutsumise nõuded on täidetud. 3) Täiendavalt soovib rõhutada ja teavitada avaldajale, et juhatuse positsioon ei ole eluaegne koht ning juhul, kui juhatus teadlikult ja tahtlikult ei kuula ühistu liikmeid, siis neil peab olema seaduslik mehhanism selliste juhatuste kõrvaldamiseks, see on MTÜS § 20 lg 3 ja 4. Liikmed ei pea nii põhjendama oma soovi nagu avaldaja leiab. Samuti esitatud avalduses selgelt öeldud, et liikmed soovivad arutada, liikmed soovinud muutused, see on põhjendus. Väidetav etteheide, et avaldajale ei ole edastatud majanduskava ei oma antud juhul tähendust. Avaldaja on ignoreerinud kahe üldkoosoleku teatised, mida on igas trepikojas oli üles riputatud, miks ta ei ole käinud ja ei palunud oma seisukohad ja vastuväited protokollida jne. Seega antud juhul 1/10 liikmete poolt esitatud üldkoosoleku läbiviimise nõue oli aktsepteeritav nagu umbusalduse avaldus juhatusele ja nõue üldkoosoleku läbiviimiseks. Tõendatud on, et nõutav arv liikmeid taotles juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist. Põhjendus ehk päevakord oli samuti esitatud. Juhatus ei kutsunud üldkoosolekut kokku. Seega oli ühistu liikmetel endal õigus üldkoosolek kokku kutsuda. Samuti on tõendatud, et üldkoosolekust teatati õigel ajal. Seega ei ole üldkoosoleku otsused tühised. 4) Täiendavalt soovib välja tuua fakti, et vastavalt KrtS § 29 lg 1 kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Eeltoodust ei ole ühtegi alust, et saaks tühistada 03.08.2020. a toimunud üldkoosoleku. Hageja viide MTÜS § 20 lg 3 sätestatule ei ole põhjendatud ega ka tõendatud. Üldkoosoleku kvoorum oli täidetud, seega puuduvad igasugused alused üldkoosoleku tühiseks tunnistamiseks.

vastama N G, S O, I P, G V, Y K, I S, E S, O G, kes on tänasel päeval on äriregistri väljavõtte järgi esindusõigus olevad isikud. Endised juhatuse liikmed N G, S O, I P, G V, Y K, I S, E S, O G ei ole enda volituste lõpetamise otsuse vaidlustanud ehk vaikimisi nad olid nõus sellega, et majas on uus juhatus. Vana juhatus ei võimalda 03.08.2020. a valitud juhatusel juhtida ühistu, ei a dokumente jne. Seega avaldajad esindavad korraga nii Korteriühistu X mnt x uut 03.08.2020. a valitud juhatust, kui ise ennast olles ühistu liikmed, kes ei ole nõus sellega, millised sammud võtab ja kuidas juhib korteriühistu tagasikutsutud juhatuse liikmed. Avaldajad esitavad põhjenduseks 03.08.2020. a kordusüldkoosolekul otsuste vastuvõtmise asjaolud ja väited, mis on esitatud tsiviilasjas nr 2-20-11613. 03.08.2020. a on valitud uus juhatus, seega vanal juhatusel puuduvad igasugused õigused ja alused korteriühistut esindama, vaatamata sellele, et äriregistris B kardil on veel sisse kirjutatud vanad juhatuse liikmed ning uued juhatuse liikmed ootavad kandmist, ehk 2-20-11613 lahendi tegemist. Riigikohtu praktika järgi KÜS § 13 lg 1 sätestas, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast (vt mh Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-116-11, 32-1-1x-05, 3-2-1-53-10, kus Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik. Kehtiva KrtS § 20 lg 2 järgi koosoleku otsus on vastuvõetud, kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 21 lg 3 kohaselt otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KrtS § 23 lg 1 Kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Ajavahemikul 15.02.-22.02.2021.a kutsuti kokku endised Korteriühistu X mnt x juhatuse liikmed N G, S O, I P, G V, Y K, I S, E S, O G poolt KrtS § 21 alusel üldkoosoleku. Nimetatud juhatusel puudus õiguslik alus ja volitus seda teha, kuna nende volitused on lõppenud alates 03.08.2020. a. Õigus kutsuda kokku üldkoosoleku vastavalt KrtS § 21 lg 2 on juhatusel. Alates 03.08.2020. a KÜ X mnt x pädevust omav juhatus on A R, J P, J J, G I, N V, A S, K L. Endise juhatuse kokku kutsutud veebruaris 2021. a üldkoosolek on õigustühine, kuna seda on teinud pädevust mitteomav organ/isik. Avaldajad viitavad ka sellele, et neile ei esitatud hääletusprotokolli, mis on KrtS § 31 lg 4 alusel peab olema koostatud ja korteriomanikele saadetud.

Avaldajate nõude tuvastada Narva linn, X mnt x korteriühistu 15.-22.02.2021 üldkoosoleku otsuste õigustühisust on arusaamatu. Korteriühistul ei toimunud 15.-22.02.2021 üldkoosolekut, mille otsuseid saaks vaidlustada. Narva linn, X mnt x korteriühistus korraldati perioodil 15.22.02.2021 otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata, s.t kirjalikku hääletamist. Hääletamisest võtsid osa 185 korteriomanikke 360-st, seega korterühistu oli otsustusvõimeline teha otsuseid koosoleku kokku kutsumata vastavalt KrtS § 21 lg 2 ja KÜ põhikirja p-le 6.7. On võeti vastu otsused (häälte arv poolt): 1. Kutsuda tagasi kõike 2020. a valitud juhatuse koosseise 158 häält; 2. Valida üheksaliikmeline juhatus järgmiseks kaheks aastaks 169 häält; 3. Valida juhatusse: N G 170 häält, S O 167 häält; O G 164 häält; I P 165 häält; Y K 165 häält; E S 165 häält; I S 168 häält; S A 161 häält; V S 159 häält. Riigikohus on rõhutanud, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-116-11, 3-2-1-1x-05, 3-2-1-53-10), seega 24.02.2021 korteriühistu otsused on jõustunud. Seega kõike 2020. a valitud juhatuse koosseisud on tagasi kutsustud ja valitud uued juhatuse liikmed. Samuti avaldajate lepingulise esindaja loogika järgides kuna keegi korteriomanikest peale A R, J J, G I, N V, A S, J P L K ei vaidlustanud korteriühistu 24.02.2021 otsused, see tähendab, et vaikimisi on nõus ülejäänud 357 (360-3) korteriomanikku sellega, et avaldajad on juhatusest kutsutud tagasi ning korteriühistu juhatuse koosseisu kuuluvad nüüd N G, S O, O G, I P, Y K, E S, I S, S A, V S. Arusaamatu on avaldajate etteheide, et 24.02.2021 protokoll ei olnud neile edastatud. Avaldajad on esitanud kohtusse trepikodades riputatud 24.02.2021 otsused ning hääletamissedeli näite. Sellest tuleneb, et avaldajad on 24.02.2021 otsustest teadlikud ning peavad olema teadlikud ka sedelil olevast infost, et vastuvõetud otsused saadetakse/edastatakse kõigele korteriühistu liikmetele, protokoll aga esitatakse liikmetele tutvumiseks kirjalikul taotlusel. Keegi avaldajatelt ei esitanud juhatusse kirjalikku taotlust 24.02.2021 protokolliga tutvumiseks, seega nende pretensioonid on alusetud. J P on küll esitanud 22.03.-29.03.2021 toimikusse I Aa taotluse ja juhatuse vastuse sellele. Kuid Aa ei kuulu käesoleva asja avaldajate hulka ning ei nõudnud 24.02.2021 protokolli esitamist kohtu korras. Juhatuse vastuses on põhjendatud I Aa avalduse rahuldamata jätmise põhjust. Avaldajate nõude aluseks on asjaolu, et 24.02.2021 otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata on korraldanud puudutatud isiku juhatuse koosseis, kelle volitused avaldajad ei tunnista. Puudutatud isik pöörab tähelepanu, et 24.02.2021 otsuste vastuvõtmist korraldati 1/10 korteriomanike taotluse alusel, millest avaldajad pidid olema teadlikud. Nii avaldajate esindaja A T on esitanud 18.11.2020 toimikusse menetlusdokument, millele oli lisatud KÜ juhatuse 17.11.2020 otsused infotahvlilt. Otsuste sisu on: 1) Rahuldada 1/10 korteriomanike avaldust juhatuse liikmete valimiste korraldamisest üldkoosoleku kokku kutsumata detsembris 2020. 2) Kinnitada KÜ X mnt x juhatuse liikmete valimiste üldkoosolekut kokku kutsumata kord ning avalikustada korteriomanikele tutvumiseks (aadress võrgus on https://issuu.com/agentuurketa/docs/porjadok) või saab tutvuda ühistu kontoris tööajal. 3) Määrata O V (revisjonkomisjoni esimees), T K (KÜ volinik), I P (Juhatuse liige). Olles teadlikud otsusest, avaldajad KÜ juhatuse 17.11.2020 otsuseid ei vaidlustanud, seega otsused on kehtivad. Avaldajad ei nõudnud ka korteriomanike taotluse valimiste korraldamise kohta edastamist, seega ignoreerinud korteriomanike avaldust. Korteriühistul on kohustus koosoleku kokkukutsumise taotlusele reageerida MTÜS § 20 lg 3 kohaselt. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad (MTÜS § 20 lg 2). Valimised võimaldaks teha kindlaks keda korteriomanikud toetavad juhatusse ning lõpetada kohtuvaidlusi juhatuse volituste üle, samuti tegutseva juhatuse volitused lõpetatakse 31.12.2020. Seega ühingu huvid nõudsid juhatuse valimiste korraldamist ning polnud vahet kas neid korraldab juhatus või korteriomanikud ise. 9(19)

Ülaltoodust võttis juhatus 23.11.2020 otsuseid juhatuse valimiste korraldamisest perioodil 4.12 kuni 10.12.2020. Kõikidele, sh avaldajatele, oli antud võimalust valimistel osaleda ning saada kätte kandidaadi avalduse blanketti KÜ kontoris. Juhatuse 23.11.2020 otsused oli riputatud trepikodade infotahvlidele, avaldajad pidi olema sellest teadlikud, kuna avaldajad juhatuse 23.11.2020 otsused ei vaidlustanud, seega otsused on kehtivad. Avaldajad aga hakkasid nõuda kohtus otsuste juhatusse valimisest vastuvõtmist keelata. Kuna maakohus tegi 26.11.2020 määruse, millega keelati ühistule võtma vastu otsused juhatuse valimisest, sest polnud võimalik valimised korraldada detsembris 2020. Pärast maakohtu 26.11.2020 määruse tühistamist sai juhatus 1/10 korteriomanike avaldust juhatuse liikmete valimiste korraldamisest üldkoosoleku kokku kutsumata ellu viia veebruaris 2021. Korteriühistu huvid seda nõudsid, sest veebruaris 2020. a P-R avalduse alusel olid blokeeritud ühistu pangakontod ning sellega tekkis oht, et elamu jääb ilma soojuse- ja veevarustamiseta arvete tasumata jätmisel. Puudutatud isik leiab, et kuna 1/10 korteriomanikest ja juhatus ei saanud avaldust juhatuse liikmete valimiste korraldamisest realiseeruda nendest mitteoleneval põhjusel, siis nendel jäi õigust seda teha esimesel võimalusel. Tegevjuhatus võttis vastu 04.02.2021 otsused, mille kohaselt 1) Määrati KÜ juhatusse valimised kirjaliku hääletamise teel perioodil 15.02.2021-st kuni 22.02.2021-ni. Alus on korteriomanike taotlus. 2) Kandidaadi avalduse blanketti saab kätte saama kontoris. Juhatusse liikmete kandidaate algab 05.02.2021 kell 10 ning lõpeb 11.02.2021 kell 18. Juhatuse otsused riputati infotahvlitele trepikodades. 04.03.2021 esitati avaldajad hääletussedelit, mille pöördel on info selle kohta, et kõikidel korteriomanikel oli võimalust kandideerida juhatusse. Avaldajad seda ei vaidlusta. Ülaltoodust pidid avaldajad olema juhatuse 04.02.2021 otsusest teadlikud. Avaldajad juhatuse 04.02.2021 otsuseid ei vaidlustanud ja otsused on kehtivad. Puudutatud isik leiab, et avaldajate pretensioonid ühistu 24.02.2021 otsuste vastuvõtmise vastu on põhjendamatud, tõendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Avaldajad on äärmiselt pahausksed, sel põhjusel palub puudutatud isik rakendada avaldusele seaduse sätted selle kohta. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Sellest tuleneb, et riik ei kaitse pahausksete isikute huvisid ning seega tuleb avaldus jätta rahuldamata.

puudutavad otsused, sest polnud enne koosolekut majanduskava eelnõu korteriühistu liikmetele tutvumisele esitatud. Kohus märgib, et hagita menetluses rakenduv uurimispõhimõte ei vabasta avaldajaid kohustusest selgelt esile tuua asjaolud, mis tema hinnangul viitavad otsuse tühisusele. Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei a selleks alust (vt RKTKm 2-16-3663 p 23). Avaldaja väljatoodud asjaoludel kontrollib kohus koosoleku kokkukutsumise korda, majanduskavaga tutvumist käsitlevate sätete väidetavat rikkumist ning võtab ka seisukoha korteriühistu huvide ja hea usu põhimõtte järgmise suhtes. Puudutatud isik (03.08.2020 kordusüldkoosolekul tagasi kutsutud juhatus, vana juhatus) leiab, et korteriühistu liikmete initsiatiivgrupp tegutses korteriühistu huvide kahjuks valides juhatusse mittekompetentseid ja maja elanike teadmata isikuid, kellel puuduvad mingisugused teadmised ja oskused elamu korrashoiu ja korteriühistu juhtimise korraldamiseks. Juhatuse ümbervalimise küsimus ei olnud põhjendatud. Juhatuse usalduse kaotamise teema polnud kajastatud initsiatiivgruppi taotluses, puudub see ka koosolekute kutses ega 03.08.2020 kordusüldkoosoleku protokollis. Osa korteriomanikke esitasid juhatusele oma häälte annulleerimise avaldused: korter nr 146 S A, korter nr 148 T T, korter x6 T M. Puudutatud isik (03.08.2020 kordusüldkoosolekul valitud juhatus, uus juhatus) vaidleb avaldajale vastu, et kõik formaalsed koosoleku kokkukutsumise nõuded on täidetud. Nõutav arv korteriühistu liikmeid taotles juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist, põhjendus ehk päevakord oli ka esitatud. Korteriühistu juhatus ei kutsunud üldkoosolekut kokku. Seega oli ühistu liimetel endal õigus üldkoosolek kokku kutsuda. Üldkoosolekust teatati liikmetele õigel ajal. Kvoorumi nõuded olid täidetud. Asjas on vaidlus selle üle, kas 03.08.2020 korduva üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel oli õigus üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja kas oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Riigikohus 03.03.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-13391 on märkinud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-6-03, p 13), aga ka see, kui päevkord on puudulik või ebaselge (vt Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 11). Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010/36, p 11; 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub. MTÜS § 20 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. 12(19)

Narva linn, X mnt x korteriühistu põhikirja (dtl 270-281) p 6.2 kohaselt juhatus on kohustatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma kui seda nõuavad ühistu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku sätestatud korras ühistu liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku päevakord pakutakse juhatuse poolt. Juhul, kui üldkoosolek kutsutakse kokku ühistu liikmete poolt, siis üldkoosoleku päevakorra pakkuvad ka nemad. Ühistu juhatus peab vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist esitama igale liikmele tutvumiseks järgmise aasta majandustegevuse aastakava eelnõu, möödunud majandusaasta aruande koos bilansi ja revisjonikomisjoni aktiga. Ühistu liikmetele peab üldkoosoleku toimumisest ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Vaidlus puudub, et 03.08.2020 üldkoosoleku puhul oli tegemist korduskoosolekuga KrtS § 23 mõttes. Esimene korteriühistu liikmete poolt (initsiatiivgrupp) kokku kutsutud üldkoosolek toimus 21.07.2020, kuid polnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu. Kohtul tuleb hinnata, kas ühistu liikmed said kokku kutsuda 21.07.2020 üldkoosoleku (esimene üldkoosolek). Nii MTÜS sätetest kui ka korteriühistu põhikirjast tuleneb, et üldjuhul kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel. Juhatus peab koosoleku kokku kutsuma ka siis, seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu eelmises lauses nimetatud asjaoludel üldkoosoleku kokku, siis võivad üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud ühistu liikmed ise kokku kutsuda üldkoosoleku samas korras juhatusega. Seega kui ühistu liikmed soovivad kokku kutsuda üldkoosoleku, peab olema täidetud sellele eelnev tingimus - taotlejad peavad esitama juhatusele kirjalikult ja põhjust ära näidates avalduse koosoleku kokkukutsumiseks. Asjas puudub vaidlus, et initsiatiivgrupp esitas korteriühistu juhatusele kirjaliku avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Initsiatiivgruppi teatel anti nõude juhatuse liikme I Sile kätte 16.06.2020 (dtl 97-98), juhatuse vastuse kohaselt on nõude kättesaamise kuupäevaks 17.06.2020 (dtl 43-44, vene keeles 46-47). Seisuga 16.06.2020 oli korteriühistus 360 liiget, seega MTÜS § 20 lg 3 ja põhikirja p 6.2 kohaselt koosoleku kokkukutsumist pidid taotlema vähemalt 36 korteriühistu liiget. Avaldusele allkirjastasid 85 korteriühistu liiget (dtl 83-88, tõlge 194-195). Seega on täidetud MTÜS § 20 lg 3 sätestatud nõue. Korteriühistu liikmed on oma avalduses üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks ära näidatud järgmist: „Seoses sellega, et korteriomanikud soovivad arutada majandusplaani, palume kokku kutsuda avaliku üldkoosoleku ajavahemikul 29.06.2020-10.07.2020. a valitsuse poolt kehtestatud sotsiaalnormidele vastavuses järgmise päevakorraga:

riputatud maja iga trepikoja infotahvlile (kümme trepikoda) 10.07.2020 (dtl 99-107, koos tõlkega). Nimetatud asjaolu polnud keegi menetluses vaidlustanud. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu põhikirjas p 6.2 ei ole pikemat aega sätestatud. Põhikirja p 6.2 näeb ka ette, et kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord, mis on kooskõlas MTÜS § 20 lg 6 sätestatuga. 21.07.2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud MTÜS § 20 lg 5 sätestatud tähtaega. Teates oli märgitud kes kutsub üldkoosoleku, selle toimumise koht ja päevakord. Üldkoosolekule ilmunud isikute kvoorumi puudumise (protokoll dtl 61-62) tõttu kutsus korteriühistu liikmete initsiatiivgrupp kordusüldkoosoleku 03.08.2020, mis on kokku kutsutud sama päevakorraga nagu 21.07.2020 üldkoosolek. Korteriühistu põhikirja p 6.7. sätestab, et kui üldkoosolekule ei ilmunud vajalik arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga, kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. KrtS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. 03.08.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise teates on viide, et tegemist on korduva üldkoosolekuga ning et üldkoosolek toimub sõltumata osalejate arvust. Korteriühistu liikmeid teavitati korduva üldkoosoleku toimumisest ette 8 päeva ette kordusüldkoosoleku toimimise päevast. Teated on riputatud kõigis trepikodades infotahvlile 25.07.2020 (dtl 124-135). Seega on kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud KrtS § 23 ja korteriühistu põhikirja p 6.7 sätteid. Korteriühistu liikmed olid informeeritud mõlema koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast. Üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud tähtaegasid ja korda. Üldkoosoleku kokkukutsumise rikkumiseks toob avaldaja välja, et üldkoosolekul arutati ja võeti vastu majanduskava. Enne üldkoosolekut polnud majanduskava korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. 03.08.2020 kordusüldkoosolekul võeti vastu majanduskava koosseisu kuuluvad otsused punktid 3-6. Kordusüldkoosolekul valitud juhatus selgitab, et üldkoosolekul sooviti läbi vaadata mitmeid küsimused, majandusplaan ehk majanduskava, mille sees on KÜ aastane tegevus, tulud, kuulud, remondid jne. Tegelikult 03.08.2020 arutati läbi järgmise aasta KÜ maandusplaani, kes mida teeb, kui palju see hakkab maksma jne. 15(19)

Kohtule ei esitatud andmeid, et enne üldkoosoleku läbiviimist oleks majanduskava korteriomanikele teatavaks tehtud. Avaldaja väidab, et majanduskava polnud postkasti pandud ega saadetud tema e-posti aadressil. Puudutatud isik ei ole neid väiteid ümber lükanud. Vaidlustatud üldkoosoleku teates puudub majanduskava eelnõuga tutvumise info. Seega ei ole täidetud KrtS § 20 lg 3 sätestatud nõue võimaldada korteriomanikel tutvuda majanduskava eelnõuga. Seega leiab kohus, et 03.08.2020 üldkoosolekul vastu võetud otsuse pd 3-6 on tühised. Kohus tuleb järeldusele, et 03.08.2020 kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud KrtS § 20 lg 3 sätestatud nõue ja 03.08.2020 kordusüldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised osaliselt – punktide 3-6 osas. Muid üldkoosoleku kokkukutsumise rikkumisi ei ole kohus tuvastanud, seaduse nõudeid ei rikutud ning üldkoosolek oli õigustatud otsuseid vastu võtma. Avaldaja toob otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamise aluseks ka seda, et vaidlustatud üldkoosoleku kokku kutsunud korteriühistu liikmed ei täitnud TsÜS §-s x sätestatud kohustust järgima hea usu põhimõtet ning ei arvestanud teiste korteriomanike õigustatud huve. KrtS § 12 lg 2 järgi korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sarnase kohustuse näeb ühinguõiguses üldisemalt ette TsÜS § x. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis aksid alust väita, et teised korteriühistu liikmed oleksid oma õiguste teostamise kaudu kuidagi takistanud või piiranud avaldaja samade õiguste teostamist, mis on KrtS § 12 lg-st 2 tuleneva üksteise õigustatud huvidega arvestamise peamiseks sisuks. TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et üldkoosoleku kokku kutsunud korteriühistu liikmed tegutsesid seadusvastasel viisil või et nende tegevus oleks suunatud kahju teistele korteriühistu liikmetele kahju tekitamisele. Seega ei ole kohtu hinnangul rikutud kohustust järgida hea usu põhimõtet. Kohus ei tuvastanud, et korteriühistu oleks 03.08.2020 kordusüldkoosoleku otsuste (p 1, 2, 7, 8, 9) vastuvõtmisel rikkunud seaduse või põhikirja nõudeid või et see oleks vastuolus heade kommetega või et see rikuks juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või et selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kuivõrd otsuste p 1, 2, 7, 8, 9 ei ole kohtu hinnangul tühised, saab kohus kontrollida, kas esineb alus tunnistada nimetatud otsused kehtetuks. KrtS ei sisalda erisätteid korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluste kohta, samuti ei kohaldu vastava viite puudumise tõttu MTÜS § 24. Järelikult näeb võimalikud kehtetuks tunnistamise alused ette eelkõige TsÜS § 38 lg 1, mille kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul ei ole ka eespoolnimetatud otsused kehtetud, kuna see ei ole ei seaduse ega põhikirjaga vastuolus. Kohus ei tuvastanud ka, et kordusüldkoosoleku kokku kutsunud 16(19)

korteriühistu liikmed kasutaksis otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid teiste korteriühistu liikmete kahjuks. Puudutatud isik (03.08.2020 otsusega tagasi kutsutud juhatus) leiab, et korteriühistu liikmete initsiatiivgrupp tegutses korteriühistu huvide kahjuks valides juhatusse mittekompetentseid ja maja elanike teadmata isikuid, kellel puuduvad mingisuguseid teadmised ja oskused elamu korrashoiust ja korteriühistu juhtimisest ning valiti ka isik, kes ei ole korteri omanik. KrtS § 24 lg 1 kohaselt juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja x mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. MTÜS § 26 lg 2 sätestab, et juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Muid nõudeid korteriühistu juhatuse liikmeks olemisele ei ole seaduses ega korteriühistu põhikirjas sätestatud. Kohus rõhutab, et vaidlusalused otsused on vastu võetud 03.08.2020 kordusüldkoosolekul korteriomanike häälte enamusega. Seega avaldaja ja puudutatud isiku vastuväited otsuste kehtetust kaasa ei too. Kohtule on esitatud kolme korteriomaniku (korterid nr 146, 148 ja x6) avaldused oma häälte tühistamiseks (dtl 253, 254, 256) seoses 03.08.2020 korteriühistu kordusüldkoosolekul otsuste vastuvõtmisega. Kohus leiab, et esitatud avaldused ei a alust teha teistsugust järeldust. Tegemist on olnud kordusüldkoosolekuga, mis on otsusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Kordusüldkoosolekul osalejate arv 129 (neist 44 volikirja alusel) (dtl 136-139, 140-193). Otsuste poolt hääletasid häälte enamusega (häälte arv on märgitud eespool). Kui võtta hääletamistulemustest maha kolm häält ei mõjutaks see otsuse vastuvõtmise tulemust. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt. Kohus on seisukohal, et 03.08.2020 kordusüldkoosoleku otsuste p 3 (Kinnitada juhatuse esimehe brutohüvitiseks 800 eurot/kuus); p 4 (Tühistada MURUKIVI sillutusplaatide ladumise tööde teostamise otsust. Tühistada territooriumi korrashoiuks muruplatsidega MURUKIVI sihtmakse arvutamist); p 5 (Remonditööd ja alapunktid 5.1-5.3), p 6 (Kinnitada KÜ 2020. a finantsmajandusplaani paranduste arvestustega ja alapunktid 6.1-6.4) on tühised. Korteriühistu 03.08.2020 kordusüldkoosoleku otsuste p 1 (Asutada komisjoni maikuus läbiviidud hääletamise sedelite kontrollimiseks. Kontrolli tulemustest teavitada omanikele. Komisjoni kooseis J P, A R, O V, T T), p 2 (Tariifi küsimus võtta päevakorrast maha), p 7 (Juhatuse liikmete valimine ja alapunktid 7.1, 7.2), p 8 (Kinnitada revisjonkomisjoni koosesis järgmises kooseisus I L, S T, T S) ja p 9 (Asendada 10. trepikoja voliniku J P I Aaga 10. trepikojast, ülejäänud trepikodade volinikud jäävad samaks) osas jätab kohus avalduse rahuldamata. Kohus selgitab, et tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 85 sätestatud põhimõte, mille kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata, kehtib ka juriidilise isiku organi otsuse puhul, sh nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise korral. A R, J P, J J, G I’i, N V, A S’i, L K avaldus Narva linn, X mnt x korteriühistu 15.-22.02.2021 läbi viidud üldkoosoleku alusel 24.02.2021 protokollis vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks Järgnevalt lahendab kohus A R, J P, J J, G I, N V, A S, L K 4.03.2021 esitatud avalduse Narva linn, X mnt x korteriühistu 15.02.-22.02.2021 läbiviidud üldkoosoleku alusel 24.02.2021 protokollis vastuvõetud otsuse õigustühisuse tuvastamiseks. 17(19)

Avaldajad paluvad tuvastada endiste KÜ X mnt x juhatuse liikme N G, S Oi, I P, G V, Y Ki, I Si, E S, O G poolt KrtS § 21 alusel ajavahemikul 15.02-22.02.2021 läbiviidud üldkoosoleku alusel 24.02.2021 protokollis vastuvõetud otsuse õigustühisus. Õigus kutsuda kokku üldkoosoleku vastavalt KrtS § 21 lg 2 on juhatusel. Alates 03.08.2020. a on korteriühistul uus juhatus ja endiste juhatuse liikmete poolt kokku kutsutud veebruaris 2021. a üldkoosolek on õigustühine, kuna seda on teinud pädevust mitteomav organ/isik. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Leiab, et avaldajateks ei saa olla A R, J J, A S ja L K, sest nad ei ole Narva linn, X mnt x korteriühistu korteriomanikud. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga. Avaldajateks on isikud, keda valiti korteriühistu 03.08.2020. a kordusüldkoosolekul juhatuse liikmeteks. Tulenevalt KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 22 lg-st 1 üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. TsÜS § 38 lg 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kuna 24.02.2021 otsusega kutsuti tagasi kõike 2020. a valitud juhatuse koosseise, siis on ka juhatuse liikmeteks valitud isikutel, kes ei ole korteriomanikud, õigus vaidlustada otsust. Isegi, kui eespoolnimetatud isikutel polnud otsuse vaidlustamise õigust, vaidlustasid otsuse ka korteriühistu liikmed: J P, G I, N V. Puudutatud isik (vana juhatus) esitab vastuväite, et 15.-22.02.2021 ei toimunud üldkoosolekut, mille otsuseid saaks vaidlustada. Narva linn, X mnt x korteriühistul korraldati perioodil 15.22.02.2021 otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata, s.t kirjalik hääletamist. Kohus leiab, et see puudutatud isiku vastuväide on asjakohatu. KrtS § 21 lg 1 kohaselt korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomaniku üldkoosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 3 järgi otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KrtS § 21 lg 4 kohaselt hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse: 1) korteriühistu nimi ja asukoht; 2) protokollija nimi; 3) vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed; 4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu; 5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. Puudutatud isik on ise märkinud, et otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kirjaliku hääletamise teel võeti vastu otsused (dtl 526, tõlge dtl 529) 24.02.2021. Otsuste vastuvõtmise teates on märgitud, et „hääletamisel osales 185 360-st KÜ liikmetest. KrtS § 21 (2) järgi ja KÜ põhikirja p 6,7 järgi korteriühistul on õigus otsuseid vastu võtta. Otsused on vastuvõetud osalejate häälteenamusega“. Puudutatud isik (03.08.2020 kordusüldkoosolekul tagasi kutsutud juhatus) leiab, et korteriühistu 24.02.2021 vastu võetud üldkoosoleku otsused on õiguspärased. Üldkoosolek kutsuti kokku 40 korteriühistu liikmete nõudel, kes esitasid avalduse korteriühistu tegutsevale juhatusele. Kohus on 15.09.2020 määruses leidnud, et korteriühistu esindusõiguslikuks juhatuseks, kelle volitused kehtivad menetluse ajal, on 03.08.2020. a üldkoosolekul valitud juhatus. Kohtule ei esitatud andmeid, et korteriühistu liikmed oleksid esitanud uuele juhatusele nõude korraldada üldkoosolek. Taotluse juhatuse valimiste korraldamiseks üldkoosolekut kokku kutsumata esitasid 40 korteriühistu liiget (tõlge dtl 607, vene keeles dtl 615-616) juhatusele, kelle 18(19)