Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-19-5851
Kohtuasi
X avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.10.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak
lepinguline
Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste Puudutatud isik III Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75014132), lepinguline esindaja Hannes Raudleht Puudutatud isik C IV (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson Puudutatud isik F V (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson Puudutatud isik Q IV (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Kivar Puudutatud isik VII Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, registrikood 70004459), lepinguline esindaja Urve Jõgi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-19-5851
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.10.2021. a määrus resolutsiooni p 18 osas, millega maakohus määras, et C, F ja Q menetluskulud jäävad X kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta C, F ja Q menetluskulud nende endi kanda. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
2.2.Määrata, et Kronsu 3 kinnistu asukohaga Liikva küla, Harku vald, Harjumaa (registriosa nr 9356350) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on ööpäevaringne jalgsi ja igat liiki sõiduvahenditega tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavalt Puukooli teelt mööda Harjumaal Harku vallas Liikva külas Puukooli tee 15 kinnisasjal (registriosa nr 6365502) kulgevat olemasolevat teed pikkusega 350 m ja laiusega maksimaalselt 3 m ja Harjumaal Harku vallas Liikva külas Puukooli tee 19 kinnisasjal (registriosa nr 6773902) kulgevat olemasolevat teed pikkusega 70 m ja laiusega maksimaalselt 3 m, mis on tähistatud määrusele lisatud plaanil punasega joonega.
2.3.Määrata, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud juurdepääs ei kehti järgmiste Kronsu 3 kinnistu omanike suhtes: Y (isikukood XXXXXXXXX), C (isikukood XXXXXXXXX), F (isikukood XXXXXXXXX) ja Q (isikukood XXXXXXXXX).
2.4.Määrata käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest Puukooli tee 19 kinnisasjal makstavaks tasuks kokku 118,76 eurot aastas, mis tuleb Kronsu 3 kinnistu (registriosa nr 9356350) igakordsel omanikul tasuda Puukooli tee 19 kinnistu (registriosa nr 6773902) igakordsele omanikule ettemaksuna vähemalt 1 kuu enne juurdepääsu tee kasutamise perioodi algust.
2.5.Määrata, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.4 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest tasu maksmise kohustus ei kehti järgmiste Kronsu 3 kinnistu omanike suhtes: Y (isikukood XXXXXXXXX), C (isikukood XXXXXXXXX), F (isikukood XXXXXXXXX) ja Q (isikukood
XXXXXXXXX).
2.6.Määrata käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest Puukooli tee 15 kinnisasjal makstavaks tasuks kokku 214,74 eurot aastas, mis tuleb Kronsu 3 kinnistu (registriosa nr 9356350) igakordsel omanikul tasuda Puukooli tee 15 kinnistu (registriosa nr 6365502) igakordsele omanikule iga jooksva aasta 01. veebruariks, välja arvatud esimene makse, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
2.7.Määrata, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.6 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest tasu maksmise kohustus ei kehti järgmiste Kronsu 3 kinnistu omanike suhtes: Y (isikukood XXXXXXXXX), C (isikukood XXXXXXXXX), F (isikukood XXXXXXXXX) ja Q (isikukood
XXXXXXXXX).
2.8.Määrata, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud Puukooli tee 19 kinnistu (registriosa nr 6773902) ja Puukooli tee 15 kinnistu (registriosa nr 6365502) koosseisu jääva juurdepääsutee hooldamise kohustus lasub Kronsu 3 kinnistu (registriosa nr 9356350) igakordsel omanikul.
2-19-5851
2.9.Määrata, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.8 nimetatud juurdepääsutee hooldamise kohustus ei kehti järgmiste Kronsu 3 kinnistu omanike suhtes: Y (isikukood XXXXXXXXX), C (isikukood XXXXXXXXX), F (isikukood XXXXXXXXX) ja Q (isikukood XXXXXXXXX).
2.10.Kohustada Ct (C), Fi (F ja Qi (Q) andma nõusolek kinnisasja nimetusega Puukooli tee 19 (registriosa nr 6773902) kolmandasse jakku juurdepääsu ja selle tingimuste kohta märkuse kandmiseks sõnastusega: „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 9356350 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul (välja arvatud Y, C, F ja Q) ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-5851 tehtud kohtumääruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega.“
2.11.Kohustada Yt (Y) andma nõusolek kinnisasja nimetusega Puukooli tee 15 (registriosa nr 6365502) kolmandasse jakku juurdepääsu ja selle tingimuste kohta märkuse kandmiseks sõnastusega: „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 9356350 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul (välja arvatud Y, C, F ja Q) ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-5851 tehtud kohtumääruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega.“
2.12.Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud plaan.
3.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
4.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Menetluskulusid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 15.04.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata juurdepääs Harku vallas Liikva külas Kronsu 3 asuvale kinnisasjale (registriosa nr 9356350) (Kronsu 3 kinnisasi) üle Liikva külas Puukooli tee 15 asuva kinnisasja (registriosa nr 6365502) (Puukooli tee 15 kinnisasi) järgmistel tingimustel: -
juurdepääs on Kronsu 3 kinnisasja igakordsel omanikul ja tema loal teistel isikutel igal ajal jalgsi ja igat liiki mootorsõidukiga;
-
juurdepääs on tähtajatu.
2-19-5851 Avaldaja palus kohustada Puukooli tee 15 kinnisasja omanikku andma nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsu ja selle tingimuste kohta märkuse kandmiseks ning asendada see kohtumäärusega. Avaldaja palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
1.1.Avalduse ja selle täienduste kohaselt on avaldaja Kronsu 3 kinnisasja üheks kaasomanikuks. Kinnisasjale ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Kinnisasi on ühest küljest ümbritsetud kinnistuga katastri numbriga 19801:011:0873 ja kolmest küljest kinnistuga katastri numbriga 19801:011:0256. Ühelgi nimetatud kinnistutest ei asu avalikult kasutatavat teed. Juurdepääsuks kinnisasjale on seni kasutatud Yle (puudutatud isik I) kuuluvat Puukooli tee 15 kinnisasja ja Zle (puudutatud isik II) kuuluvat Puukooli tee 19 asuvat kinnisasja (registriosa nr 6773902) (Puukooli tee 19 kinnisasi). Juurdepääsutee pikkus on Puukooli tee 15 kinnisasjal ca 350 m ja Puukooli tee 19 kinnisasjal ca 70 m. Avaldaja on korduvalt pöördunud puudutatud isiku I poole sooviga leppida kokku juurdepääsu võimaldamises ja selle tingimustes, kuid puudutatud isik I on sellest keeldunud. Puudutatud isikul II ei ole seni olnud vastuväiteid juurdepääsu määramisele.
1.2.Juurdepääs on maakorralduslikult võimalik määrata taotletud asukohta, s.o üle Puukooli tee 15 kinnisasja ja Puukooli tee 19 kinnisasja. Juurdepääsu määramine ei piira puudutatud isiku I õiguste teostamist põhjendamatult ega tekita talle kahju, sh ei vähenda Puukooli tee 15 kinnisasja väärtust. Seda teed on aastaid kasutatud juurdepääsuks Kronsu 3 kinnisasjale. Tee nähtub ka kõikidelt ajaloolistelt kaartidelt. Samuti kanti tee katastriüksuse moodustamisel kitsendusena eksplikatsiooni plaanile. Seega on Puukooli tee 15 kinnisasja omanik pidanud juurdepääsuteest tingitud koormusega arvestama. Kui teistel naabritel on lubatud Puukooli tee 15 kinnisasja juurdepääsuks kasutada, ei ole põhjust teha selleks takistusi ka avaldajale. Juurdepäästee ei lähe läbi Puukooli tee 15 hoovi ja asub ca 6 m kaugusel elamust, kusjuures elamu eraldab teest hekk. Varem eraldas teed ja elumaja võrkaed, kuid puudutatud isik I on aia tee kohalt eemaldanud. Puudutatud isiku I mure liiklustiheduse kasvu pärast on põhjendamatu. Kuigi praegu on Kronsu 3 kinnisasi ärimaa sihtotstarbega, ei toimu sellel äritegevust ning avaldaja soovib võimalusel sihtotstarvet muuta ja ehitada kinnisasjale elamu.
1.3.Puukooli tee 15 kinnisasjal asuv tee on korralik, äärmisel juhul on vajalik uuendada tee pealmist katet, mitte rekonstrueerida tervet teed. Tee rekonstrueerimine oleks pigem tee parendus kui parandus.
1.4.Juurdepääsutee alternatiivid ei ole mõistlikud, sh põhjustaks ebamõistlikult suuri kulusid. Avaldaja ei nõustu juurdepääsu määramisega Metsandiku tee kaudu. Kuivõrd praegu ei ole juurdepääsuteed Metsandiku teelt, siis tuleks tee alles rajada. Samuti oleks juurdepääsutee ca 6 korda pikem kui avaldaja taotletud juurdepääsutee. Lisaks tuleb avaldaja küsitud hinnapakkumiste kohaselt Puukooli tee 15 kinnisasjalt kulgevat teed hooldada harvemini kui Metsandiku teelt kulgevat teed ja hoolduse korra kulu on ca 40% odavam. Puudutatud isik I on ka pakkunud, et juurdepääs tuleks määrata üle Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kinnisasja kulgeva metsatee ja Puukooli tee 19 kinnisasjal asuva eratee kaudu. Väidetav metsatee on samuti eratee. Samuti ei ole viidatud metsatee kohati sõiduautoga läbitav ja kohati tee puudub. Lisaks oleks juurdepääsutee ca 12 korda pikem kui avaldaja taotletud juurdepääsutee. Metsateed ei ole võimalik igapäevaselt kasutada, sest metsatee valdajal on liikluskatkestuste korral kohustus kõrvaldada katkestused ühe kuu jooksul ja metsaraie teostamisel ja raie väljaveo ajal võib tee olla suletud. Samuti on metsateele kehtestatud massipiirang 8 t, mistõttu ei ole tee ehitustehnika ega prügiautodega läbitav.
1.5.Avaldaja on valmis maksma juurdepääsu talumise eest mõistliku suurusega tasu ja kandma tee korrashoiu kulud. Juurdepääsutasu põhjendatud suurus on 2107,90 eurot aastas,
2-19-5851 sh maamaks ja parandusteguriga korrigeeritud maa väärtuse eest hüvitis 118,76 eurot ning tee hoolduse eest hüvitis 1989,14 eurot. Juhul, kui tee hoolduse kulud jäävad avaldaja kanda, siis tuleks hüvitist vähendada 1989,14 euro võrra.
1.6.Puudutatud isiku I nõuded tee laiusele ja sõidukite kaalule on ebamõistlikud. Juurdepääs peab olema tagatud ka raskematele ja laiematele sõidukitele, sh tuletõrjeautodele, prügiautole ja ajal, mil toimub ehitus, ka ehitustehnikale.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ning palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik I palus alternatiivselt määrata Kronsu 3 kinnisasjale juurdepääs Keila Metskond 19, Keila Metskond 284 ja Puukooli tee 19 asuvate kinnisasjade kaudu puudutatud isiku I 14.08.2019 menetlusdokumendi lisas nr 2 või nr 23 märgitud viisil või 16.11.2020 menetlusdokumendi lisas nr 2 märgitud viisil. Kui kohus määrab Kronsu 3 kinnisasjale juurdepääsu üle Puukooli tee 15 kinnisasja, siis peaksid kehtima järgmised tingimused: -
Puukooli tee 15 kinnisasja läbisõidu algusesse ja lõppu jääb värav. Juurdepääsuteed kasutavad isikud on kohustatud sulgema kinnisasjal asuvad väravad;
-
tee rajamise ja korrashoiu kohustused täidab ja kulud, sh maamaksu kannab Kronsu 3 kinnisasja igakordne omanik;
-
juurdepääsutee laius on 2,5 m;
-
juurdepääsutee korrastamisel ei või väljuda juurdepääsutee laiuseks määratud 2,5 m alast ja kui selle tingimuse täitmine ei ole võimalik, tuleb sellest viivitamata teavitada Puukooli tee 15 kinnisasja igakordset omanikku;
-
juurdepääsutee kasutamine ei ole lubatud mootorsõidukitega, mille lubatud täismass ületab 3,5 t;
-
Kronsu 3 kinnisasja igakordne omanik maksab juurdepääsutee kasutamise eest Puukooli tee 15 kinnisasja igakordsele omanikule tasu iga jooksva aasta 1. veebruariks, v.a esimene makse, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest;
-
kanda kinnistusraamatusse sellekohane märkus ja kohustada Kronsu 3 kinnisasja omanikku andma nõusolek selleks.
2.1.Kronsu 3 kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avalikult kasutatavaks teeks võib olla ka faktiliselt avalikus kasutuses olev tee. Juurdepääs on tagatud kohaliku tee kaudu (registrisse kantud Puukooli tee), Eesti Vabariigile kuuluval kinnisasjal asuva metsatee kaudu ja osaliselt Puukooli tee 19 kinnisasjal paikneva tee kaudu. Viimast ei ole tähistatud eramaa siltidega ega piiratud aiaga.
2.2.Puukooli tee 15 kinnisasja ei ole juurdepääsuks Kronsu 3 kinnisasjale kasutatud vähemalt 17 aastat ehk alates maa tagastamisest puudutatud isikule I. Puukooli tee 15 kinnisasja ei kasutanud juurdepääsuks muu hulgas ka Osaühing Fablio, kes võõrandas 16.02.2018 Kronsu 3 kinnisasja kaasomandi avaldajale. Osaühing Fablio erastas maa 2017. a, pärast mida alles oli võimalik kinnisasi moodustada. Puudutatud isikule I teadaolevalt ei ole Osaühing Fablio isegi külastanud Kronsu 3 kinnisasja. Selleks puudus ka põhjus, kuivõrd Kronsu 3 kinnisasjal
2-19-5851 asuv hoone on amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Kunagi moodustasid Kronsu 3 ja Puukooli tee 15 kinnisasjad ühe kinnistu ja ühtse majapidamise, mistõttu oli kinnisasjadel üksnes omaniku kasutatav vankritee.
2.3.Ebaõige on avaldaja väide, et Puukooli tee 15 kinnisasja kasutavad juurdepääsuks kinnistute katastri numbritega 19801:011:0977, 19801:011:0256 ja 19801:011:0259 omanikud. Kinnistute katastri numbritega 19801:011:0977 ja 19801:011:0978 omanik pöördus 2008. a juurdepääsu määramiseks kohtusse, kuid loobus enda nõudest juurdepääsu määramiseks üle Puukooli tee 15 kinnisasja. Kohtuliku kompromissi tulemusel määrati juurdepääs üle RMK kinnistu, kasutades metsasihti. Kinnistule katastri numbriga 19801:011:0256 ei ole määratud juurdepääsu üle Puukooli tee 15 kinnisasja ega ole selle kinnistu omanikud kasutanud juurdepääsuks Puukooli tee 15 kinnisasja. Ainsana kasutab osaliselt Puukooli tee 15 kinnisasjal asuvat teed kinnistu katastri numbriga 19801:011:0081 omanik. Viimasele kuuluv kinnistu asub sisuliselt puudutatud isikule I kuuluval kinnisasjal ja puuduvad muud juurdepääsu võimalused. Samas viidatud kinnistu omanik sulgeb Puukooli tee 15 kinnisasjal oleva värava ning kasutab kinnisasja läbivat teed üksnes ühe sõiduautoga ja ca kaks korda päevas.
2.4.Avaldaja taotletud viisil juurdepääsu määramine üle Puukooli tee 15 kinnisasja rikub maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtteid ning jagab puudutatud isiku I õueala kaheks ebaotstarbekaks tükiks. Ühele poole jääksid kelder, saun, kümblustünn ja kaev ning teisele poole elamu ja majandushoone (laut, rehealune, kuur). Seejuures oleks tee elamust ca 5,8 m ja saunast ca 9,5 m kaugusel.
2.5.Juurdepääsu määramine üle Puukooli tee 15 kinnisasja rikub puudutatud isiku I privaatsust ja omandit ebaproportsionaalselt. Kronsu 3 kinnisasi on ärimaa. Puukooli tee 15 kinnisasi on puudutatud isiku I elukohaks. Tee ei ole piiratud heki, aia vms piirdega. Seega juurdepääsu määramisel pääsevad teel olijad puudutatud isiku I keldrisse ning näevad puudutatud isiku I elumaja sisse, samuti kümblustünni ja sauna ette. Tagatud ei oleks ka lapselaste ja koduloomade ohutu liikumine õuealal. Puudutatud isik I ei käitunud hekki pügades pahatahtlikult. Hekk oli kuivanud ja haige ning heki tõttu oli maja seest rõske ja esines oht hallituse tekkeks. Juurdepääsu määramisel üle Puukooli tee 15 kinnisasja peab puudutatud isik I tegema suuri kulusid, sh ehitama aia ja lukustama väravad, et tagada turvalisus ja privaatsus. Samuti vähendab juurdepääsutee rajamine oluliselt kinnisasja turuväärtust. Lisaks mõjutaks pidev autosõit, raskeveokite liikumine ja tee ehitamine Puukooli tee 15 kinnisasjal asuva elamu vundamenti ja konstruktsioone. Elamu on ehitatud 1934. aastal. Kuivõrd tee on elamust ca 5 m kaugusel, siis elamu väriseb, kui teed kasutab suurem sõiduk, sh prügiauto. Kui kohus määrab avaldajale juurdepääsu üle Puukooli tee 15 kinnisasja, võivad asuda juurdepääsu taotlema ka teised lähedal paiknevate kinnistute omanikud, näiteks katastri numbritega 19801:011:0256, 19801:011:0259 ja 19801:011:0390. See suurendaks aga oluliselt teel sõitvate autode arvu. Täiendavalt tuleb arvesse võtta, et puudutatud isik I on eakas.
2.6.Juurdepääsu määramiseks on alternatiivsed võimalused üle Keila Metskond 19, Keila metskond 284 ja Puukooli tee 19 kinnisasjade, mis ei riiva niivõrd ulatuslikult eraisiku põhiõigusi ega ole sedavõrd koormavad kolmandate isikute jaoks. Juurdepääs Kronsu 3 kinnisasjale on võimalik kahelt olemasolevalt teelt. Avaldaja ei tõendanud, et metsateed ei ole juurdepääsuteeks sobilikud ja et esile toodud kulutused on vajalikud. Paikvaatlusel läbis kohus mõlemad olemasolevad teed sõidukiga. Samuti oleks võimalik rajada tee metsasihile, mis kulgeb algusega Metsandiku teelt. Tee parandamine võib olla vajalik üksnes ca 295 m pikkusel teelõigul. Juurdepääsu määramisega üle Puukooli tee 15 kinnisasja kaasneks samuti
2-19-5851 tee rajamise kulu 42 937,05 eurot või 24 240 eurot ja lisaks aia ehitamise kulu 56 997,60 eurot või 43 608 eurot.
2.7.Avaldaja peab maksma puudutatud isikule I tasu (asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1). Tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiukulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest ja saadavat kasutuseelist. Kuivõrd Maa-ameti andmetel oli perioodil 2014–2019 Harjumaal keskmine tasu juurdepääsuservituudi eest 0,210377 eurot/m 2 aastas ning avaldaja taotleb juurdepääsutee rajamist laiusega 3 m ja pikkusega 340,25 m, siis on juurdepääsutasu 214,74 eurot aastas. Lisaks on puudutatud isikul I õigus saada ühekordset hüvitist Puukooli tee 15 kinnisasja väärtuse vähenemise eest. Arvestades mh, et puudutatud isik I on üle 80-aastane, ei saa puudutatud isikule I panna kohustust hooldada juurdepääsuteed.
3.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) (vald, puudutatud isik III) märkis vastuseks avaldusele järgmist.
3.1.Kronsu 3 kinnisasjal sihtotstarbega ärimaa paikneb puhkebaas. Arvestades, et puhkebaasi ümbrus on rohtunud ja hoone välisilmet, võib järeldada, et puhkebaas ei ole kasutuses. Piirkonnas kulgevad teed suunduvad Kiia–Vääna–Viti maanteele (riigitee), Väänatammi teele (kohalik tee) või Vatsla teele (kohalik tee). Kronsu 3 kinnisasjale on lähim Kiia–Vääna–Viti maantee, olles piki Puukooli teed ca 1 km kaugusel. Väänatammi tee ja Vatsla tee on Kronsu 3 kinnisasjast 3–4 km kaugusel.
3.2.Tee olemasolu Puukooli tee 15 kinnisasjal nähtub 1995. a ortofotolt katastripiiridega, 1989. a kaardilt katastripiiridega ning 1987. a, 1961. a ja 1946. a NL topokaartidelt. Maaameti kaardiserveris olevalt 2018. a ortofotolt (hübriidkaart) nähtub, et Puukooli tee 15 kinnisasjal on 5836 m2 õuemaad. Ala läbib taotletav juurdepääsutee laiusega ca 3,5 m.
3.3.Vallal puudub teave taotletava juurdepääsutee teiste isikute poolt kasutamise kohta. Mis puudutab kinnistu katastri numbriga 19801:011:0977 omanikke, siis nemad astusid 2016. a samme, et saavutada juurdepääs Metsandiku teelt läbi riigimetsamaa. Vallale teadaolevalt koostati selleks ehitusprojekt ja väljastati ehitusluba. Üle Puukooli tee 15 kinnisasja juurdepääsu määramise alternatiivina võib kõne alla tulla juurdepääsu rajamine metsateeks olevale Metsandiku teele. Kronsu 3 kinnisasjast loode suunas kulgev Puukooli tee on valdavalt kitsas, ebatasane, rohtunud ja vähe sõidetav metsatee. Riigimetsamaal paiknevaid metsateid võib küll igaüks kasutada, kuid arvestada tuleb, et metsateede hooldamisel ja nendel liikumise reguleerimisel lähtutakse eelkõige riigimetsamaa majandamise vajadustest (ehitusseadustiku (EhS) § 93). Kõne alla võib tulla Metsandiku teed Puukooli teega ühendava tee kasutamine. Nimetatud ühendustee paikneb riigimetsamaal ning on kohati kitsas ja rohtunud.
4.Maakohus eemaldas 08.01.2020 määrusega menetlusest senise puudutatud isiku II ja kaasas tema asemel puudutatud isikutena IV–VI menetlusse Puukooli tee 19 kinnisasja ühisomanikud C, F ja Q.
5.C (puudutatud isik IV) märkis vastuseks avaldusele järgmist.
5.1.Puudutatud isikul IV ei ole midagi selle vastu, et juurdepääs Kronsu 3 kinnisasjale määratakse Puukooli tee 19 kinnisasjal asuvalt erateelt. Samas soovib puudutatud isik IV tee kasutamise eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Samuti tuleb määrata, et juurdepääsutee
2-19-5851 rajamise ja korrashoiu kulud kannab avaldaja ning et puudutatud isik IV ei vastuta võimalike ettenägematute tee kasutamist takistavate asjaolude eest.
5.2.Menetluskulud tuleks jätta avaldaja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6, § 172 lg 1). Avaldaja oleks mõistlik olnud enne kohtusse pöördumist võtta ühendust puudutatud isikutega, et saavutada kohtuväline kokkulepe juurdepääsu määramiseks.
6.F (puudutatud isik V) märkis vastuseks avaldusele järgmist. Puudutatud isik V taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Puudutatud isikule V teadaolevalt on analoogsetes asjades ja Harku vallas asuvate kinnisasjade puhul määratud hüvitise suuruseks 92 eurot aastas. Samuti tuleb määrata, et juurdepääsutee rajamise ja korrashoiu kulud kannab avaldaja ning et puudutatud isik V ei vastuta võimalike ettenägematute tee kasutamist takistavate asjaolude eest.
7.Q (puudutatud isik VI) märkis vastuseks avaldusele järgmist.
7.1.Puudutatud isikul VI ei ole midagi selle vastu, et juurdepääs Kronsu 3 kinnisasjale määratakse avaldaja soovitud teed mööda, s.o Puukooli tee 19 kinnisasjal asuvat lühemat erateed ja Puukooli tee 15 kinnisasjal asuvat teed mööda. Ühtlasi on see kõige enam korras olev tee osa Puukooli tee 19 kinnisasjal. Asjaolu, et Puukooli tee 19 ja Puukooli tee 15 kinnisasju eraldab praegu võrkaed, ei peaks mõjutama juurdepääsu valikut. Puudutatud isik I rajas aia üksnes osaliselt, takistades tee kasutamist, mitte kogu maja ümber. Puudutatud isiku VI jaoks oleks äärmiselt koormav, kui juurdepääs määrataks üksnes Puukooli tee 19 kinnisasjal asuvalt teelt, mh vähendaks see oluliselt kinnisasja väärtust ja lõikaks maa kaheks. Juurdepääsu määramine avaldaja taotletud viisil oleks avaldaja jaoks ka odavam, sest hooldatava tee pikkus oleks oluliselt lühem kui juurdepääsu määramisel üksnes Puukooli tee 19 kinnisasjal asuva tee kaudu ning avaldaja ei peaks teostama teeparandustöid. Puudutatud isiku I välja toodud alternatiivsed juurdepääsuteed eeldavad Puukooli tee 19 kinnisasjal asuva metsaveo tee kasutamist, kuid see on halvas seisukorras.
7.2.Puudutatud isik VI soovib tee kasutamise eest õiglast hüvitist. Puukooli tee 19 kinnisasja pindala on 7,64 ha (76 000 m2). Juurdepääsutee moodustab sellest ligikaudu 0,15 ha (1500 m2), s.o 1,97% kinnisasjast. Maa-ameti tehingute andmebaasi järgi oli Harku vallas 2020. a 1 ha mediaanhind 3943,03 eurot. Juurdepääsuga koormatud maa müügiväärtus on seega 591,45 eurot (= 0,15 ha x 3943,03). Maa hindamise seaduse (MHS) § 5 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse 05.06.2001 määrusega nr 193 kinnitatud „Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika“ (maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika) § 34 kohaselt, kui turuinformatsioonile tuginedes ei ole võimalik määrata sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidlamaa, riigikaitsemaa, kaitsealuse maa ja sihtotstarbeta maa väärtust, kasutatakse hindamise alusena piirkonna (näiteks tsooni) valdavale sihtotstarbe liigile või kõlvikule vastavat keskmist väärtust, mida korrigeeritakse parandusteguriga 0,2. Parandusteguriga korrigeerides on tulemuseks 118,29 eurot (= 591,45 x 0,2). Puukooli tee 19 kinnisasja maamaks on 23,85 eurot aastas. Sellest juurdepääsutee osa on 1,97% ehk 0,47 eurot. Seega oleks tasu suurus kokku 118,76 eurot aastas. Puudutatud isikule VI tuleks sellest tasuda 1/3 ehk 39,59 eurot aastas. Avaldaja peaks kandma ka tee korrashoiu kulud. Hüvitis tuleks tasuda puudutatud isikule VI ettemaksuna vähemalt üks kuu enne juurdepääsutee kasutamise perioodi algust (juurdepääsu eest 2022. a tuleb tasu maksta hiljemalt 01.12.2021).
7.3.Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, sest avaldaja ei pöördunud kohtuväliselt puudutatud isiku VI poole ega andnud seega puudutatud isikule VI võimalust kohtumenetlust vältida.
2-19-5851
8.Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu (RMK, puudutatud isik VII) märkis vastuseks avaldusele järgmist. RMK valduses olev Keila metskond 19 kinnisasjal asuv Metsandiku tee ja Keila metskond 284 kinnisasjal asuv Puukooli tee on EhS § 93 lg 1 järgi tee, mis on riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Seni ei ole RMK piiranud Metsandiku ega Puukooli tee kasutamist. Juhul kui juurdepääs määratakse RMK valduses oleval kinnisasjal asuva tee kaudu, on RMK nõus kinnisasja koormama reaalservituudiga Kronsu 3 kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Vastavalt metsaseaduse (MS) § 58 lg-le 1 on reaalservituut tasuline. Tasu suurus ei tohi olla väiksem tasu harilikust väärtusest. Aastase tasu suurus oleks 0,03 eurot/m 2 (lisandub käibemaks), mis vastab varem sarnasel eesmärgil kinnisasja kasutamise eest maksmisele kuulunud tasu suurusele. Lisaks tuleb juurdepääsutee kasutajal tasuda kõik juurdepääsutee kasutamisega seotud seadusest tulenevad maksud ja koormised ning teostada oma kulul kõik tööd, mis on vajalikud juurdepääsutee projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
Kronsu 3 kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on ööpäevaringne jalgsi ja igat liiki sõiduvahenditega tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavalt Puukooli teelt mööda Puukooli tee 15 kinnisasjal kulgevat olemasolevat teed pikkusega 350 m ja laiusega maksimaalselt 3 m ning Puukooli tee 19 kinnisasjal kulgevat olemasolevat teed pikkusega 70 m ja laiusega maksimaalselt 3 m, mis on tähistatud määrusele lisatud plaanil punasega joonega. Juurdepääs ei kehti järgmiste Kronsu 3 kinnisasja omanike suhtes: puudutatud isik I ja puudutatud isikud IV–VI (resolutsiooni p-d 3–4);
-
Kronsu 3 kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tasuma Puukooli tee 19 kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu eest üle Puukooli tee 19 kinnisasja tasu 118,76 eurot aastas, mis tuleb tasuda ettemaksuna vähemalt üks kuu enne juurdepääsu tee kasutamise perioodi algust (juurdepääsu eest 2022. aastal tuleb tasu maksta hiljemalt 01.12.2021). Tasu maksmise kohustus ei kehti järgmiste Kronsu 3 kinnisasja omanike suhtes: puudutatud isik I ja puudutatud isikud IV–VI (resolutsiooni p-d 5–6);
-
Kronsu 3 kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tasuma Puukooli tee 15 kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu eest üle Puukooli tee 15 kinnisasja tasu 214,74 eurot aastas, mis tuleb tasuda iga jooksva aasta 1. veebruariks, välja arvatud esimene makse, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Tasu maksmise kohustus ei kehti järgmiste Kronsu 3 kinnisasja omanike suhtes: puudutatud isik I ja puudutatud isikud IV–VI (resolutsiooni p-d 7–8);
-
Kronsu 3 kinnisasja igakordne omanik on kohustatud hooldama juurdepääsutee alla jäävaid Puukooli tee 19 ja Puukooli tee 15 kinnisasju. Juurdepääsutee hooldamise kohustus ei kehti järgmiste Kronsu 3 kinnisasja omanike suhtes: puudutatud isik I ja puudutatud isikud IV–VI (resolutsiooni p-d 9–10);
-
kohustada puudutatud isikuid I ja IV–VI andma nõusolek kanda märkus juurdepääsuõiguste kohta kinnistusraamatusse (resolutsiooni p-d 11–12).
2-19-5851 Maakohus mõistis avaldajalt välja menetluskulu 50 eurot riigituludesse (resolutsiooni p-d 14– 16), jättis avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 17) ja puudutatud isikute IV–VI menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 18).
9.1.Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku I 02.09.2021 vastuväite kohtu tegevusele selle kohta, et kohus võttis 20.05.2021 määrusega vastu avaldaja 12.05.2021 ja 18.05.2021 menetlusdokumendi lisad ega määranud puudutatud isikutele tõendite kohta seisukoha esitamiseks tähtaega. Menetlusosalistel oli võimalik esitada seisukohti vastuvõetud tõendite kohta. Kohus selgitas 20.05.2021 kirjas menetlusosalistele, et seni esitatud tõendid on vastu võetud ning et menetlusosalised saavad ärakuulamisel soovi korral väljendada oma seisukohti esitatud avalduste ja tõendite kohta.
9.2.Maakohus tuvastas, et avaldaja on Kronsu 3 kinnisasja 1/3 mõttelise osa omanik. Kinnisasja teised omanikud on puudutatud isik I, kellele kuulub 1/3 kaasomandist, ning ühisomanikud puudutatud isikud IV–VI, kellele kuulub samuti 1/3 kaasomandist. Kronsu 3 kinnisasjalt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Kronsu 3 kinnisasi ühest küljest ümbritsetud kinnistuga katastri numbriga 19801:011:0873 ning kolmest küljest kinnistuga katastri numbriga 19801:011:0256. Ühelgi viidatud kinnistutest ei asu avalikult kasutatavat teed. Avaldaja soovib talle kuuluvalt kinnisasjalt saada juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle Puukooli tee 19 kinnisasja, mille ühisomanikud on puudutatud isikud IV–VI, ja üle Puukooli tee 15 kinnisasja, mille omanik on puudutatud isik I. Puukooli tee 19 kinnisasja omanikud nõustusid sellega, et avaldaja kasutab juurdepääsuks nende kinnisasjal asuvat teed. Puukooli tee 15 kinnisasja omanik ei ole andnud nõusolekut tema kinnisasjal asuva tee kasutamiseks.
9.3.Kronsu 3 kinnisasjale tuleb juurdepääs määrata avalikult kasutatavalt Puukooli teelt ca 350 m mööda Puukooli tee 15 kinnisasjal asuvat teed kuni Puukooli tee 19 kinnisasja piirini ja ca 70 m mööda Puukooli tee 19 kinnisasjal asuvat teed kuni Kronsu 3 kinnisasja piirini. Tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga.
9.3.1.Ajalooliselt on välja kujunenud olukord, kus Kronsu 3 kinnisasjale pääseb ainult mööda Puukooli tee 15 ja Puukooli tee 19 kinnisasju läbivat erateed. Tee olemasolu Puukooli tee 15 kinnisasjal nähtub 1995. a ortofotolt katastripiiridega, 1989. a kaardilt katastripiiridega ning 1987. a, 1961. a ja 1946. a NL topokaartidelt. Katastriüksuse moodustamise plaani kohaselt kanti tee katastriüksuse moodustamisel 31.01.2004 kitsendusena eksplikatsiooni plaanile.
9.3.2.Asjaolu, et Puukooli tee 15 kinnisasjal asuv tee on osaliselt rohtu kasvanud, ei välista juurdepääsu määramist. Avaldaja selgitas, et tee kasvas rohtu pärast seda, kui puudutatud isik I lasi paigaldada teele väravad. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on tegemist kruusakattega teega. Seejuures väljendas avaldaja valmidust kanda tee hoolduse kulud. Ka ei peaks asjaolust, et Puukooli tee 19 ja Puukooli tee 15 kinnisasju eraldab võrkaed, sõltuma juurdepääsu määramine. Puudutatud isik I rajas vaid osalise aia tee kasutamise takistamiseks, mitte kogu maja ümber. Puudutatud isik I ei ole põhjendanud tema kinnisasjal asuva tee rekonstrueerimise vajalikkust. Kohus märkis küll vaatluse protokollis, et kruusatee kate lõppes ja see asendus pehme rohtu kasvanud pinnasega, kuid see ei tähenda, et tee oleks lõppenud ja kasutuskõlbmatu. Äärmisel juhul on vaja uuendada tee pealmist katet, mitte rekonstrueerida tervet teed.
9.3.3.Puudutatud isiku I väide, et tema põhiõigusi piiratakse, on tõendamata. Juurdepääsutee kulgeb Puukooli tee 15 kinnisasjal asuvast elamust ca 6 m kaugusel ja elamut eraldas juurdepääsuteest hekk, mis on nüüdseks küll osaliselt maha võetud. Puudutatud isik I kinnitas,
2-19-5851 et Puukooli tee 13 asuva kinnisasja omanik kasutab samuti puudutatud isikule I kuuluval kinnisasjal asuvat teed. Puudutatud isik I ei selgitanud, mis põhjusel koormaks teda see, kui teed kasutaks lisaks avaldaja. Puudutatud isiku I mure liiklustiheduse kasvu pärast on põhjendamatu. Kronsu 3 kinnisasjal ei toimu äritegevust. Samuti selgitas avaldaja kohtule, et ta soovib Kronsu 3 kinnisasja sihtotstarbe muuta elamumaaks ja rekonstrueerida hoone elamuks. Juurdepääsu võimalikku negatiivset mõju on võimalik vähendada kiirust piiravate liiklusmärkide ja/või künnise paigaldamisega. Ka ei ole alust arvata, et avaldaja hakkaks puudutatud isiku I vara, lapselapsi ja koduloomi ohustama. Arvestades kinnisasja läbiva tee seisukorda ja kulgemist, ei ole sellel võimalik liikuda jalakäija kiirusest kiiremini.
9.3.4.Puukooli tee 15 kinnisasja väärtus ei vähene juurdepääsu määramisel. Tavapäraselt on maaomanikud teadlikud, et nende maal on teatud kitsendused, nagu see nähtub ka maaüksuse katastriplaanilt. Maaüksus on selle moodustamisest alates teekitsendusega. Kinnisasja väärtust ei suurenda teeservituudi puudumine ega vähenda tavapärase teeservituudi seadmine.
9.3.5.Põhjendatud ei ole juurdepääsu määramine alternatiivsete variantide kaudu. Mis puudutab alternatiivseid juurdepääsuteid pikkusega ca 2,22 km ja ca 4,4 km, siis mõlemad viivad Metsandiku teeni. Eelviidatud lühema variandi puhul ei ole veel teed ja see tuleks rajada. Kohus tuvastas vaatlusel, et metsasiht ei olnud sõidukiga läbitav. Seejuures oleks see tee oluliselt pikem kui avaldaja taotletav juurdepääsutee (ca 2,22 km vs 420 m). Teine variant on pikem ja võrreldes avaldaja taotletava juurdepääsuteega tähendaks ca 4,4 km pikkust ringi. See tee oli küll vaatlusel sõidukiga läbitav, kuna 2020. a oktoobris oli teed hooldatud teehöövliga, kuid pikemas perspektiivis tuleks metsatee rekonstrueerida, mis toob kaasa suured kulud ja keeruka asjaajamise (lubade taotlemine, projektide koostamine jms). Menetlusosaliste esitatud hinnapakkumistest järeldub, et juurdepääsu määramine Metsandiku tee kaudu toob kaasa vähemalt ca 75 000–140 000 euro suuruse kulu. RMK vastusest avaldaja päringule ilmneb, et RMK tee seisukorda parandama ei hakka, kuivõrd metsamajanduslikust aspektist lähtudes ei ole see vajalik. Metsaraie teostamisel ja raie väljaveo ajal võib tee olla täielikult suletud. Seejuures on metsateele kehtestatud massipiirang 8 t, st tee ei ole mh prügiautoga läbitav. Mis puudutab alternatiivset juurdepääsuteed pikkusega ca 8,8 km, siis see on oluliselt pikem kui avaldaja taotletav juurdepääsutee. Samuti tuleks rajada kruusatee, mille maksumus on 73 112,76–105 129,36 eurot. Eeltoodud kulutuste kandmine on põhjendamatu, kuna Puukooli tee 15 kinnisasjal on olemas ajalooline juurdepääsutee, mida kasutab ka Puukooli tee 13 asuva kinnisasja omanik.
9.4.Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada mootorsõidukitega, tuleb juurdepääsutee laiuseks määrata olemasoleva tee laius, kuid mitte rohkem kui avaldaja taotletud 3 m.
9.5.Kuigi Kronsu 3 kinnisasja kaasomanikeks on ka puudutatud isikud I ja IV–VI, on nad ühtlasi vastavalt Puukooli tee 15 ja Puukooli tee 19 kinnisasjade omanikud. Seega saavad nad endale kuuluvat kinnisasja kasutada seadusest tulenevalt. Samuti selgitasid puudutatud isikud I ja IV–VI kohtule, et nad ei kasutaks juurdepääsuteed. Seetõttu on mõistlik välistada juurdepääsu kehtivus nende suhtes. Samuti ei ole mõistlik panna neile juurdepääsutasu maksmise kohustust. Puudutatud isikud I ja IV–VI olid sellise lahendusega nõus. Ka avaldaja oli nõus sellega, et teised Kronsu 3 kinnisasja kaasomanikud ei osale tasu maksmises.
9.6.Põhjendatud on tagada juurdepääs liikumiseks nii jalgsi kui ka sõidukitega. Vajalik ei ole reguleerida mitme ja milliste sõidukitega juurdepääsuteed võib kasutada, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnisasja otstarbeliseks kasutamiseks. Vajalik ei ole ka sõidukite kaalupiirangu kehtestamine ega tee kasutuse piiramine vastavalt sõidukite kategooriatele.
2-19-5851 Puudutatud isik I ei tõendanud tee koormustaluvust ega seda, et liikluse suurenemine ja suuremad sõidukid võivad mõjutada ehitise konstruktsioone. Puudutatud isik I avaldas, et tema kinnisasjalt on raskeveokid korduvalt läbi sõitnud ning visuaalsel vaatlusel ei olnud näha, et see oleks põhjustanud tee või muu kinnisasja osa kahjustumise või hävimise.
9.7.Juurdepääsutee hooldamise kulud tuleb jätta avaldaja kanda.
9.8.Avaldaja peab Puukooli tee 19 kinnisasja omanikele tasuma juurdepääsu eest 118,76 eurot aastas. Juurdepääsutee puudutab ligikaudu 0,15 ha suurust Puukooli tee 19 kinnisasja osa ehk moodustab Puukooli tee 19 kinnisasjast 1,97%. Maa-ameti andmetel oli 2020. a Harku vallas 1 ha mediaanhind 3943,03 eurot. Seega on juurdepääsuga koormatud maa väärtus 591,45 eurot (= 0,15 ha x 3943,03 eurot). Vastav summa kuulub korrigeerimisele parandusteguriga 0,2 (maa korralisel hindamisel kasutatava metoodika § 34). Seega on juurdepääsutasu suurus 118,29 eurot (= 591,45 x 0,2). Harku valla maakorraldaja andmetel on Puukooli tee 19 kinnisasja maamaks 23,85 eurot aastas. Sellest juurdepääsutee osa on 1,97% ehk 0,47 eurot. Kui liita maamaks ja parandusteguriga korrigeeritud maa väärtus, on hüvitise suurus 118,76 eurot (= 118,29 + 0,47) aastas.
9.9.Avaldaja peab Puukooli tee 15 kinnisasja omanikule tasuma juurdepääsu eest 214,74 eurot aastas. Avaldaja taotleb üle Puukooli tee 15 kinnisasja juurdepääsutee rajamist laiusega 3 m ja pikkusega 340,25 m. Maa-ameti andmetel oli perioodil 2014–2019 Harjumaal keskmine tasu juurdepääsuservituudi eest 0,210377 eurot/m2 aastas, mis juurdepääsu alla jääva 1020,75 m2 (= 3 x 340,25) suuruse maatüki puhul on 214,74 eurot aastas. Avaldaja oli nõus maksma 214,74 eurot aastas, kui tee hooldamine jääb avaldaja kohustuseks selliselt, et avaldaja ei pea sellega seoses puudutatud isikule I midagi maksma.
9.10.Avaldajale ei saa panna kohustusi, mis ei ole seotud juurdepääsuga, näiteks kohustust ehitada väravaid või aeda, nagu taotleb puudutatud isik I. Juurdepääsu määramine AÕS § 156 järgi tähendab eelkõige juurdepääsutee asukoha, juurdepääsutasu ja juurdepääsu tingimuste kindlaks määramist.
9.11.Avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. Menetlus toimus küll avaldaja huvides ja tema avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja avaldus rahuldatakse. Puudutatud isikute IV–VI menetluskulud jäävad avaldaja kanda, kuna puudutatud isikud IV–VI ei vaielnud avaldusele vastu. Vald ja RMK teatasid, et neil ei ole menetluskulusid tekkinud. Määruskaebused
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotust puudutavas osas ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud puudutatud isiku I kanda ning puudutatud isikute IV–VI menetluskulud samuti puudutatud isiku I kanda või nende endi kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt pidi avaldaja esitama avalduse põhjusel, et puudutatud isik I ei nõustunud sõlmima kokkulepet juurdepääsu võimaldamise ja selle tingimuste kohta. Seejuures avaldaja avaldus rahuldati ehk lahend tehti avaldaja kasuks. Avaldaja ei palunud kohtul kaasata menetlusse puudutatud isikut II ega viimase pärijaid puudutatud isikuid IV–VI, vaid kohus kaasas nad omal algatusel. Kuivõrd puudutatud isikutel IV–VI ei olnud avaldaja esitatu kohta vastuväiteid, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel võtsid nad endale lepingulised esindajad ja tekitasid sellega kulu.
2-19-5851
11.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, v.a resolutsiooni p-d 14–16, 18, 19 ja osaliselt p 17 (tühistada üksnes puudutatud isikut I puudutavas osas), st tühistada osas, milles avaldus rahuldati ja menetluskulud jäid puudutatud isiku I kanda. Tühistatud osas palus puudutatud isik I teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda või alternatiivselt määrata Kronsu 3 kinnisasjale juurdepääs Keila Metskond 19, Keila Metskond 284 ja Puukooli tee 19 asuvate kinnisasjade kaudu puudutatud isiku I 14.08.2019 menetlusdokumendi lisas nr 2 märgitud viisil või alternatiivselt puudutatud isiku I 16.11.2020 menetlusdokumendi lisas nr 2 märgitud viisil või alternatiivselt puudutatud isiku I 14.08.2019 menetlusdokumendi lisas nr 23 märgitud viisil või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
11.1.Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus hindamata AÕS §-s 156 sätestatud juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused ning kohtu järeldused ei tugine tõenditele, vaid suuresti oletustele ja avaldaja paljasõnalistele väidetele.
11.2.Puudutatud isik I selgitas, et Kronsu 3 kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja ega maakohus ei tuginenud sellistele erandlikele asjaoludele, mille tõttu oleks põhjendatud täiendava juurdepääsu määramine üle Puukooli tee 15 kinnisasja.
11.3.Maakohtu järeldus, et Kronsu 3 kinnisasjale on ligipääs üle Puukooli tee 15 ja Puukooli tee 19 kinnisasjade ning et nendel kinnisasjadel asuvat teed on kasutatud, ei põhine ühelgi tõendil. Ka vaatlusel sõitis kohus Kronsu 3 kinnisasjale kahte alternatiivset juurdepääsuteed kasutades. Kohtu viidatud ajalooline tee Puukooli tee 15 kinnisasjal on vankritee ja teed ei ole sõiduautoga kasutatud. Samadelt kaartidelt nähtuvad ka alternatiivsed juurdepääsuteed, kuid kohus ei ole neid ajalooliste teedena käsitanud. Kohus tugines sellele, et Puukooli tee 15 maaüksus kanti maakatastri moodustamisel maakatastrisse teekitsendusega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kinnistu katastri numbriga 19801:011:0081 omanik kasutab Puukooli tee 15 kinnisasja juurdepääsuks enda kinnisasjale. Eelnev ei tõenda ajaloolise tee olemasolu ega tähenda, et Puukooli tee 15 kinnisasja väärtus ei vähene juurdepääsu määramisega Kronsu 3 kinnisasjale. Viidatud kinnistu asub sisuliselt Puukooli tee 15 kinnisasja sees, mistõttu ei ole tal muid võimalusi juurdepääsuks. Õuetee aga katkeb tema kinnistu juures ega ole Puukooli tee 15 kinnisasja läbiv.
11.4.Asjakohatu on maakohtu põhjendus, et varem eraldas teed ja elumaja võrkaed, kuid puudutatud isik I on aia tee kohalt eemaldanud. Võrkaed ei kaitse müra, tolmu ega võõraste inimeste pilkude eest. Seda ei teinud ka osaline ja vana hekk, mille allosas oksad puudusid. Puudutatud isik I võis talle kuuluval kinnisasjal hekki pügada ja ei teinud seda pahatahtlikul eesmärgil. Asjas ei vaielda selle üle, et sauna ja keldri suunas ei ole kolmandate isikute ligipääs takistatud, sh puudub hekk või võrkaed.
11.5.Seoses liiklustiheduse kasvuga on oletuslik maakohtu põhjendus, et avaldaja kinnisasjal äritegevust ei toimu ja avaldaja soovib rajada elamu. Tõendamata on, et Kronsu 3 kinnisasja kaasomandi lõpetamisel jääb kinnisasi avaldaja ainuomandisse. Samuti ei ole asjas esitatud projekte, tõendeid läbirääkimiste kohta vms, mis tõendaks avaldaja soovi muuta maa sihtotstarvet. Kohus pidi lähtuma tõendist, et Kronsu 3 kinnisasi on ärimaa, mis tähendab ka suuremat liiklusvoolu. Lisaks on põhjendatud puudutatud isiku I seisukoht, et juurdepääsu määramisel soovivad juurdepääsu üle Puukooli tee 15 kinnisasja ka teiste kinnisasjade (nt katastri numbritega 19801:011:0256, 19801:011:0259 ja 19801:011:0390) omanikud. Tõenäoline on, et Kronsu 4 asuva kinnisasja omanik hakkab pärast käesoleva kohtuvaidluse lõppemist taotlema juurdepääsu määramist üle Puukooli tee 15 kinnisasja, sest tema kinnisasjale on paigaldatud elektrikaabel.
2-19-5851
11.6.Maakohtu järeldus, et teel ei ole võimalik liikuda jalakäija kiirusest kiiremini, mistõttu on oht minimaalne, ei põhine ühelgi tõendil. Puudutatud isik I tõendas, et tema elamusse on juba sisse sõidetud.
11.7.Maakohus ei viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks kohtu järeldust, et Puukooli tee 15 kinnisasjal asuv tee on korralik ja piisab üksnes tee parendamisest. Puukooli tee 15 kinnisasjal asuva tee osas tuleb teha ehitustöid ning arvesse tuleb võtta ka mõju elamule, sh näiteks vee äravoolu juhtimise vajadust drenaažiga jms, mis metsateel on lahendatavad kraavidega. Puudutatud isik I esitas teede ehitajate tehtud hinnapakkumised, milles on hinnatud, milline on vajalike tööde maht juhul, kui teed hakatakse kasutama juurdepääsuteena. Kohus jättis puudutatud isiku I tõendid põhjendamatult tähelepanuta.
11.8.Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isik I ei tõendanud tee koormustaluvust ning avaldas, et tema kinnisasjalt on raskeveokid korduvalt läbi sõitnud, kuid visuaalsel vaatlusel ei olnud näha, et see oleks põhjustanud tee või muu kinnisasja osa kahjustumise või hävimise. Kohtu seisukoht ei tugine tegelikele asjaoludele ja tõenditele. Puudutatud isik I selgitas, et tema ega tema naaber ei saa isegi prügivedu tellida elamute juurde, kuivõrd elamu väriseb, kui teed kasutab suurem sõiduk. Ka asjatundja kinnitas, et suurenev liiklusvool ja tee kasutamine suuremate sõidukitega võib mõjutada ehitise konstruktsioone.
11.9.Maakohus ei kaalunud avaldaja ja puudutatud isiku I huve. Puudutatud isik I selgitas, et tee jagab Puukooli tee 15 kinnisasja õueala kaheks ja raskendab liikumist igapäevaselt kasutuses olevate hoonete vahel. Puudutatud isikul I ei ole juurdepääsu määramisel üle Puukooli tee 15 kinnisasja enam privaatsust, sest teel olijad pääsevad puudutatud isiku I keldrisse ning näevad puudutatud isiku I elumaja sisse, samuti kümblustünni ja sauna ette, kus inimesed tihti üksnes rätikuga istuvad. Ka tekitab autode sõitmine vibratsiooni ja müra. Ühegi alternatiivse juurdepääsutee lähedal (alla 10 m kaugusel) ei ole hoonet ja alternatiivsete variantide kaudu juurdepääsu määramisel ei kasutaks avaldaja ühtegi kinnisasja, mida kasutatakse igapäevaselt elamiseks. Puudutatud isik I peab juhul, kui juurdepääs määratakse üle tema kinnisasja, tegema suuri kulutusi enda eraelu ning lastelaste ja loomade kaitseks, sh ehitama maja ja sauna suunas aia, müra ja valgust takistava seina, takistama kolmandate isikute juurdepääsu teele ning rakendama kiiruse piiranguks täiendavaid meetmeid.
11.10.Maakohus ei mõistnud avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja hüvitist omandiõiguse riive eest. Juurdepääsu määramine üle Puukooli tee 15 kinnisasja takistab oluliselt kinnisasja kasutamist. Samuti tuleb arvesse võtta, et osa Puukooli tee 15 kinnisasja maast muutuks teeks, mida ei ole võimalik muul otstarbel kasutada: naabri juurde pöörde kohasest kuni Puukooli tee 19 kinnisasja piirini. Kohus ei hinnanud ka kohaselt aia ehitamise maksumust ning jättis põhjendamatult kõik kaasnevad kulud puudutatud isiku I kanda.
11.11.Maakohus võttis põhjendamatult vastu avaldaja
12.ja 18.05.2021 menetlusdokumentide lisad ega määranud puudutatud isikule I tõendite esitamiseks tähtaega. Avaldaja taotles ekspertiisi tegemist kõigi teede osas. Puudutatud isik I vaidles taotlusele vastu, kuid selgitas samas, et kui kohus rahuldab taotluse, tuleb teha ekspertiis ka liiklusvoolu ja üle 3,5 t kaaluga sõidukite mõju kohta hoonete konstruktsioonidele ning nimetatud mõjudest tulenevate tagajärgede vältimiseks vajalike meetmete olemuse ja hinna kohta. Kohus jättis avaldaja taotluse ekspertiisi tegemiseks rahuldamata, kuid võttis asja materjalide juurde avaldaja esitatud samasisulise asjatundja arvamuse, milles on hinnatud üksnes osaliselt asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja hindamata on jäetud Puukooli tee 15 kinnisasjal asuva tee seisund. Kohus teatas 20.05.2021 kirjas, s.o kaks päeva pärast seda, kui avaldaja esitas viimased tõendid, et kohus ei võta asja materjalide juurde uusi seisukohti ja täiendavaid
2-19-5851 tõendeid. Kohus võttis sellega puudutatud isikult I võimaluse esitada asjatundja arvamus liiklusvoolu ja üle 3,5 t kaaluga sõidukite mõju kohta.
11.12.Maakohus määras juurdepääsu selliselt, et avaldajal on õigus teed kasutada iga sõidukiga igal ajal ja seejuures, et avaldajal on ka edasivolitamise õigus. Seega andis kohus avaldajale piiramatu võimaluse liiklusvoolu tekitamiseks. Puudutatud isikul I ei ole mõistlikult võimalik kontrollida, kas avaldaja on andnud volituse juurdepääsutee kasutamiseks või kasutab kolmas isik puudutatud isiku I kinnisasja õigusliku aluseta. Samuti ei kinnita ükski asjas esitatud tõend, et teed on sobiv kasutada sõidukitega massiga rohkem kui 3,5 t. Isegi metsateedel on sõidukite massipiirang 7 t (v.a valdaja loal). Menetlusosaliste seisukohad
12.Avaldaja vaidles puudutatud isiku I määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja jäi maakohtus esitatud väidete juurde ja nõustus maakohtu põhjendustega.
13.Puudutatud isik I vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
13.1.Puudutatud isikud IV–VI ei ole palunud jätta menetluskulusid puudutatud isiku I kanda, vaid palusid jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku VI vastav alternatiivne taotlus 15.11.2021 menetlusdokumendis on esitatud hilinenult. Samuti ei taotlenud avaldaja eelmenetluse kestel menetluskulude puudutatud isiku I kanda jätmist.
13.2.Avaldaja ja puudutatud isikute IV–VI menetluskulude puudutatud isiku I kanda jätmine ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Avaldaja esitas puudutatud isikule I kohtuväliselt üksnes samasisulisi nõudeid juurdepääsu saamiseks, kuid ei otsinud võimalusi puudutatud isikuga I kohtumiseks ja läbirääkimiste pidamiseks ega kaalunud erinevaid alternatiive. Puudutatud isik I ei ole seotud avalduse esitamisega puudutatud isikute IV–VI vastu. Kuivõrd lahend tehti avaldaja huvides ja avaldaja ei võtnud enne kohtusse pöördumist puudutatud isikutega IV–VI ühendust, siis on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.
14.Puudutatud isikud IV–V palusid jätta avaldaja ja puudutatud isiku I määruskaebused rahuldamata. Puudutatud isikud IV–V nõustusid juurdepääsutee asukoha osas maakohtu põhjendustega. Samuti leidsid nad, et maakohtul oli õigus jätta puudutatud isikute IV–V menetluskulud avaldaja kanda, sest lahend tehti avaldaja kasuks ja avaldaja ei pöördunud kordagi kohtuväliselt puudutatud isikute IV–V poole juurdepääsu määramise küsimuses.
15.Puudutatud isik VI palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata puudutatud isiku VI menetluskulude jaotust puudutavas osas või alternatiivselt rahuldada määruskaebus selliselt, et puudutatud isiku VI menetluskulud jäävad puudutatud isiku I kanda.
15.1.Kohus tegi lahendi avaldaja huvides, mistõttu oli põhjendatud jätta puudutatud isiku VI menetluskulud avaldaja kanda. Alternatiivselt tuleks puudutatud isiku VI menetluskulud jätta puudutatud isiku I kanda. Lahend tehti puudutatud isiku I kahjuks, sest ta vaidles kohtu määratud juurdepääsutee asukohale vastu.
15.2.Puudutatud isikul VI oli õigus osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 1, § 218 lg 1 p 1). Esindaja vahendusel menetluses osalemine oli põhjendatud, sest asja lahendamisel oli mh oluline, et puudutatud isik VI saaks omandiõiguse riive eest õiglase hüvitise. Samuti ei ole puudutatud isiku VI alaline elukoht Eestis.
2-19-5851 Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada määruse resolutsiooni p 18 osas, millega maakohus määras, et C, F ja Qi menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja puudutatud isiku I määruskaebus jääb rahuldamata.
18.Avaldaja on pöördunud kohtu poole talle kuuluvale kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Viidatud normi kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses juurdepääsu määramist üle puudutatud isikule I kuuluva Puukooli tee 15 kinnisasja ja puudutatud isikutele IV–VI kuuluva Puukooli tee 19 kinnisasja. Maakohus rahuldas avalduse ja määras juurdepääsu avaldaja kinnisasjale avaldaja soovitud viisil.
19.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik I vaidlustas määruskaebuses nii juurdepääsu määramise, maakohtu määratud juurdepääsutee asukoha kui ka puudutatud isikule I määratud hüvitise suuruse. Avaldaja vaidlustas määruskaebuses maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isikud IV–VI maakohtu määrust ei vaidlustanud. Ringkonnakohus vaatab maakohtu määruse läbi eespool märgitud ulatuses, milles avaldaja ja puudutatud isik I maakohtu määrust vaidlustasid.
20.Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku I üldise etteheitega, et maakohus ei kaalunud avaldaja ja puudutatud isiku I huve. Et puudutatud isik I maakohtu lõppjäreldusega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus ei oleks asjaosaliste huve kaalunud. Juurdepääsu määramine ja sellega seotud üksikasjad on maakohtu kaalumisotsus (RKTKm 16.06.2016, 3-2-1-180-15, p 34). Diskretsiooniotsuse puhul peavad otsusest nähtuma kaalutlused, millest tulenevalt kohus on järeldustele jõudnud. Kaalumisotsuse eripära on, et kaalumisprotsessi ennast ei ole võimalik üksikasjalikult kohtulahendi põhjendustes kajastada (TsMS § 442 lg 8) ega välja tuua iga kaalutluse mõju numbrilise täpsusega.
21.Määruskaebusmenetluses vaidlevad pooled eelkõige küsimuses, kas avaldajal on juba olemas juurdepääs avalikult kasutatava teeni. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatava teeni. Praegusel juhul ei taga riigile kuuluval kinnisasjal asuv metsatee 3,97 kilomeetrine lõik ja Puukooli tee 19 kinnisasjal asuv 382 meetrine teelõik avaldajale juurdepääsu avalikult kasutatava teeni.
21.1.RMK on esitanud avaldajale 03.12.2020 vastuse (dtl 437), milles on märkinud, et RMK’le kuuluv tee, mida saaks kasutada Kronsu 3 kinnistule pääsemiseks on 5. kategooria metsatee, mis vastab keskkonnaministri 11.06.2015 määrusega nr 34 "Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded" kehtestatud nõuetele. Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt 5. kategooria tee seisukorra kohta nõuded ei kehtestata. Metsatee valdajal on liikluskatkestuste korral kohustus
2-19-5851 katkestused kõrvaldada 1 kuu jooksul. Metsateele on kehtestatud massipiirang 8t. Kohtupraktikas on selgitatud, et määrusest nr 34 ei tulene, et metsateel ei või olla roopaid või üksikuid kive või et see peaks olema läbitav sõiduautodele (TlnRnKo 08.04.2022, 2-20-5683, p 7.3).
21.2.Kolleegium leiab, et selliste piirangutega läbipääs ei võimalda kinnisasja eesmärgipärast kasutamist ja seega ei saa rääkida olemasolevast juurdepääsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et elamiseks kasutatavale kinnisasjale tuleb tagada ligipääs autoga (RKTKo 27.09.2005, 3-21-85-05, p 22).
21.3.Põhjendatud ei ole ka puudutatud isiku I seisukoht, et avaldaja saab liigelda üle Puukooli tee 19 kinnisasja, sest kinnisasja omanikud on sellega nõus. Üksnes suuline kokkulepe ei taga avaldaja asjaõiguslikku võimalust kinnisasja kasutada.
22.Puudutatud isik I heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole võrrelnud metsasihile tee rajamise, Puukooli tee 19 kinnisasja kaudu tee rajamise ning Puukooli tee 15 kinnisasja kaudu tee rajamise kulusid ja on jätnud hindamata puudutatud isiku esitatud tõendid (11.12.202 seisukoha lisad 11 ja 12). Kolleegium möönab, et maakohus ei ole viidatud tõendeid detailselt analüüsinud, kuid ringkonnakohus saab minetuse kõrvaldada. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isik I tõendanud, et juurdepääsu määramisel üle Puukooli tee 15 kinnisasja tuleb olemasolevat teed oluliselt parendada. Avaldaja on palunud juurdepääs määrata arvestades olemasolevat teed ning on nõustunud võtma endale kohustuse hooldada juurdepääsu. 11.12.202 seisukoha lisast 11 (hinnapakkumine) ei nähtu, milliseid töid tee parendamiseks ette võetakse ega ka seda, et tööde tegemine oleks vajalik. Samas on selge, et 570 meetrise tee rajamine üle metsasihi nõuab suuri kulutusi. Puudutatud isik I ise on pidanud võimalikuks, et kulutusi tuleb teha vähemalt 31 980 eurot (dtl 446).
23.Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku I etteheitega, et maakohus rikkus tema õigust olla ära kuulatud sellega, et võttis küll vastu avaldaja 12.05.2021 seisukoha lisad, kuid ei andnud puudutatud isikule I võimalust esitada sellega seoses seisukohti ja tõendeid. Kolleegium märgib, et esiteks ei saa puudutatud isik I sellisele rikkumisele tugineda, sest ta ei ole ka määruskaebusmenetluses enda nimetatud seisukohti ja tõendeid esitanud. Lisaks leiab kolleegium, et puudutatud isikul oleks olnud võimalik esitada vajalikud tõendid vastuseks avaldaja 12.05.2021 seisukohale TsMS § 329 lg 2 järgi seitse päeva enne istungit. Seejuures ei olnud puudutatud isikul I mõjuvat põhjust oodata oma tõendite esitamisega seni, kuni maakohus lahendas avaldaja 12.05.2021 esitatud taotluse ekspertiisi määramiseks. Vastaspoole tõenditaotluse rahuldamata jätmine ei ole mõjuv põhjus enda tõendi hilisemaks esitamiseks.
24.Puudutatud isik I heitis maakohtule ette, et otsustus rajaneb kontrollimata oletustel, et avaldaja muudab kinnisasja sihtotstarbe ärimaast elamumaaks ning see tagab, et liikluskoormus ei saa olema suur. Kolleegium küll nõustub, et juurdepääsu määramisel tuleb võimalikult palju lähtuda olemasolevast olukorrast ja mitte teha oletusi, kuid see ei muuda ebaõigeks maakohtu hinnangut, et tõenäoline liikluskoormus ei saa olema suur.
24.1.Üldjuhul on põhjendatud lähtuda juurdepääsu määramisel kinnisasja olemasolevast kasutusviisist või selle raskendatusse korral kinnisasja eeldatavast mõistlikust kasutamisest. Otsuse tegemisel ei pruugi olla võimalik kinnisasja tulevast kasutamisviisi väga üksikasjalikult ette näha, mistõttu on ka võimalik juurdepääsu tingimusi hiljem muuta. Nii on kohtpraktikas selgitatud, et ühes kohtuasjas tuvastatud asjaolude alusel kindlaksmääratud
2-19-5851 juurdepääsuõigus ei välista huvitatud isikul tulevikus juurdepääsutee kasutamise intensiivsuse või muude asjaolude muutumise tõttu AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle tingimusi või tasu või lõpetada juurdepääsuõigus (RKTKm 04.03.2020, 217-12857/119, p 17.4).
24.2.Praegusel juhul tõi avaldaja esile, et Kronsu 3 katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa, kuid ta soovib seda muuta elamumaaks. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p 9 järgi on katastriüksuse sihtotstarve õigustaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise pädevus on kohalikul omavalitsusel kas detailplaneeringu menetluses (planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 4 p 1 ja lg 5 ning MaaKatS § 18 lg 1 p 2) või detailplaneeringu kohustuseta aladel üldplaneeringu alusel eraldi menetluses (MaaKatS § 18 lg 1 p 1). Kolleegium märgib, et kuigi lõpliku otsuse katastriüksuse sihtotstarbe muutmise kohta teeb kohalik omavalitsus, ei ole menetluses esile toodud, et sihtotstarbe muutmine avaldaja soovitud viisil oleks ebatõenäoline.
24.3.Üksnes asjaolust, et katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa, ei saa järeldada, et avaldaja hakkab tõenäoliselt kinnisasjal tegelema äriga. Ka ärimaa sihtotstarbega kinnisasja saab kasutada ühepereelamu majandamiseks, katastriüksuse sihtotstarve on oluline eelkõige planeerimismenetluses. Kinnisasja omanikust avaldaja ei ole äriühing, vaid füüsiline isik.
24.4.Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus õigesti, et lähiajal ei ole tõenäoline, et Kronsu 3 kinnisasja hakatakse kasutama intensiivse turismiteenuse jaoks. Puudutatud isik III selgitas, et kinnisasjal asub vana puhkebaasi ehitis, mis ei ole enam kasutuses (dtl 64). Ehitis on amortiseerunud (dtl 73) ja seda turismiteenuste pakkumiseks kasutada ei saa. Avaldaja on pidevalt kinnitanud, et kavatseb ehitise rekonstrueerida ühepereelamuks. Puudutatud isiku I esile toodust ei saa järeldada, et kinnisasja kõige otstarbekam kasutusviis oleks majutusteenuse pakkumine.
24.5.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku hinnang, et juurdepääsu määramisel ei ole tal mõistlikult võimalik kontrollida, kas tee kasutajal on avaldaja luba tee kasutamiseks. Maa omanikuna on puudutatud isikul jätkuvalt AÕS § 41 lg 1 ja 3 järgi õigus oma valdust ise kaitsta ja küsida, kas tee kasutajal on olemas vajalik nõusolek.
25.Põhjendatud on maakohtu järeldus, et avaldaja taotletud juurdepääsu on ajalooliselt kasutatud. 1995. a ortofotost katastripiiridega (dtl 35) nähtub, et Puukooli tee 15 maatükki läbib ilmselt tihedas kasutuses olev tee. Tee on kantud selgelt 1989. aasta kaardile (dtl 36), 1987. aasta kaardile (dtl 37), 1961. aasta kaardile (dtl 38) ja 1946. aasta kaardile (dtl 39). Seega järeldas maakohus õigesti, et Puukooli tee 15 maatükki on ajalooliselt läbinud tee.
25.1.Praegusel juhul ei ole vaidlust, et Kronsu 3 kinnisasjale ehitati puhkebaasi hoone 1970. aastatel (dtl 581). Puhkebaasi hoone kasutamise ajal pääses hoone juurde läbi Puukooli tee 15 maatüki. Maakohus sisustas ajaloolise kasutuse õigesti kui lähtus eelkõige ajast, mil Kronsu 3 kinnisasjal asuv puhkebaas oli kasutuses.
25.2.Puudutatud isik I tõi esile, et Kronsu 3 kinnisasja ei ole kasutatud pärast 2002. aastat ja et 1924. aastal moodustasid praegune Kronsu 3 maatükk ja Puukooli tee 15 maatükk ühe maatüki, millel sisuliselt liiklust ei olnud (dtl 134). Lisaks tõi puudutatud isik I esile, et ajalooliselt (enne II Maailmasõda) kasutati Kronsu 3 maatükile pääsemiseks metsateed, mis asus praegusel riigile kuuluval maatükil. Kolleegiumi hinnangul ei lükka need asjaolud maakohtu järeldust ümber.
2-19-5851
26.Kolleegium rahuldab avaldaja määruskaebuse osaliselt ja muudab menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi. Riigikohus on jätnud avalduse rahuldamise korral menetluskulud kõigus kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda (RKTKm 13.12.2023, 2-18-12098, p 20). Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei olnud maakohtul alust jätta puudutatud isikute IV, V ja VI menetluskulusid avaldaja kanda. Puudutatud isikud IV, V ja VI olid küll valdavas osas avaldusega nõus, kuid esitasid kõik täpsustavad seisukohad juurdepääsu kasutamise tasu kohta. Seega on nad avaldusele esitanud osalised vastuväited ning nende menetluskulud seonduvad eelkõige endi vastuväidete esitamisega. Kolleegium muudab vastavas osas maakohtu määrust ning jätab ka puudutatud isikute IV, V ja VI menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.