Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-14376
Kohtuasi
X hagi Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. veebruari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ 23. märtsi 2022. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Kostja (apellant) Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431), seaduslik esindaja Robert Sarv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ 23. märtsi 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 22. veebruari 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-14376 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas hagiavalduse Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 1112 eurot (kliendilepingu alusel enam makstud 1072 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot) ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata osalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 15. septembrist 2021. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostja poole õigusabiteenuse saamiseks. Hageja selgitas kostjale, et turvatöötaja keelas hagejal viibida Solarise keskuses maskita sõltumata selgitustest maskikandmise vastunäidustatuse kohta. Hageja sõber, kes oli samuti ilma maskita, lubati teise turvatöötaja poolt keskusesse sisse. Hageja soovis kostjalt teada, kas Solaris keskuse töötajate tegevuses võib ilmneda lubamatuid diskrimineerimise tunnuseid ning kui jah, siis esitada selles osas kaebus sobivale õiguskaitseasutusele. Hageja ja kostja sõlmisid õigusteenuse lepingu, mille alusel kohustus kostja osutama hagejale õigusalast nõustamist ja esindamist vastavalt hageja suulisele ja kirjalikule tellimusele. Hageja tasus õigusabiteenuse eest 8. märtsil 2021. a ettemaksu arve kokku summas 192 eurot. 30. märtsil 2021. a edastas Robert Sarv hagejale e-kirja täiendavate selgitustega lubades koostada põhjaliku kaebuse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule töömahuga 5 tundi. Hageja andis nõusoleku kaebuse koostamiseks ning tasus arve alusel täiendava ettemaksu kokku summas 960 eurot. Vastuseks kostja esindaja avaldusele saadetud voliniku nõuniku e-kirjast nähtus, et volinikul puudub pädevus hageja taotletud arvamust anda.
3.Hageja hinnangul on kostja osutanud hagejale ebakvaliteetset õigusteenust, jättes hagejale mulje, et volinikule koostatava avalduse alusel saab volinik anda arvamuse hageja diskrimineerimise toimumise või selle puudumise kohta. 26. augustil 2021. a esitas hageja kostjale nõude õigusteenuse eest tasutud summade osaliseks tagastamiseks.
4.Hageja hinnangul on kostja poolt õigusteenuse osutamine 0:25 tundi ületavas osas (aruande kohaselt kulus selline aeg materjalide analüüsiks, õigusliku olukorra väljaselgitamiseks ja selgituste koostamiseks) põhjendamatu ja ebavajalik. Hageja palus hinna alandamist kuni 80 euroni (sh käibemaks), millest tulenevalt peab kostja tagastama hagejale hinna alandamise tulemusena 1072 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulude hüvitise ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse jõustumiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
6.Hageja pole esile toonud ega tõendanud hinna alandamise eeldusi. Kostja ei nõustunud hagejaga, et probleemi lahendamine ei kuulunud voliniku pädevusse. Et asutused ja isikud tõlgendavad õigusakte erinevalt, on paratamatu ning kostja ei saa vastutada selle eest, kui kliendiga kooskõlastatud õiguskäsitlus hiljem kohtus või muus ametiasutuses tunnustust ei leia. Kostja ei väitnud kordagi hagejale, et hageja saab volinikult talle soodsa arvamuse või et volinik üldse asja töösse võtab – kostja pakkus hagejale välja võimaluse küsida volinikult arvamust, kuivõrd nimetatud arvamus oleks olnud hilisemas tegevuskavas kaubanduskeskuse vastu oluliseks tõendiks.
2-21-14376
7.Kostja reageeris hageja kirjale mõistliku aja jooksul ning kostja kiri oli ammendav. Kostja ei vastuta voliniku viivituste eest. Samuti pole hageja selgitanud, kuidas võis väidetav hilinemine avaldada mõju hageja materiaalsetele huvidele. Hageja nõue on vähemalt 960 euro ulatuses alusetu, sest hageja sidus 11. augusti 2021. a e-kirjas raha tagastamise nõude kohtuväliselt dokumentide edastamisega ning väljendas ühepoolselt tahet, et ta ei nõua raha tagastamist, kui kostja edastab dokumendid. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 22. veebruari 2022. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1112 eurot ning viivise alates 15. septembrist 2021. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jätis maakohus hageja kanda ning otsustas määrata hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
9.Maakohus leidis, et hageja ja kostja vahel sõlmitud õigusabiteenuse osutamise leping kvalifitseerub käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes. Maakohus asus seisukohale, et asja lahendamisel ei oma tähendust see, kas toimus diskrimineerimine muude õigusaktide kui VõrdKS alusel, vaid see, kas volinik oli pädev arvamust avaldama (s.o kas toimus diskrimineerimine VõrdKS § 2 alusel). Maakohu hinnangul oleks pidanud kostja töötaja Robert Sarv hiljemalt pärast esmast asjaolude ja kohalduvate õigusnormidega tutvumist mõistma volinikule koostatava kirja perspektiivitust ja seda hagejale kui kliendile selgitama. Hageja on kostjale selgitanud, et kui kostja oleks hagejale pärast õigusliku olukorra analüüsimist teatanud, et volinikul puudub pädevus nimetatud probleemiga tegeleda, ei oleks hageja kostjalt kirja koostamist volinikule (töömahuga 5 h) tellinud ning täiendavaid kulutusi teinud. Maakohus järeldas, et kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud käsunduslepingut, mille tagajärjel tekkis hagejale varaline kahju. Eeltoodut ei vääranud maakohtu hinnangul kostja poolt esile toodud asjaolu, et hageja kooskõlastas kostjaga tegevuskava.
10.Seoses arveldamisega seotud probleemidega (tööde aruannete esitamine hilinenult ja õigusteenuse osutaja isik) nõustus maakohus kostja seisukohaga, et bürool puudus lepingu kohaselt kohustus omal algatusel tegevusaruandeid hagejale esitada. Kui hageja soovis tegevusaruannet, siis kostja selle hagejale ka esitas. Kohus leidis, et kostja reageeris hageja kirjale mõistliku aja jooksul ning kostja kiri oli ammendav ja voliniku vastust täies sisus edasikandev. Maakohus asus seisukohale, et hageja 11. augusti 2021. a pretensiooni viiendas punktis avaldatu ei kujuta endast nõudest loobumist. Hageja avaldatu ei sisalda tahteavaldust ega tegu, millest saaks järeldada nõude kohtusse esitamisest loobumist.
11.Kuivõrd kostja valitud õiguskaitsevahend (volinikule avalduse koostamine) ei olnud hageja huvide kaitseks parim valik, leidis maakohus, et materjalide analüüsiks, õigusliku olukorra väljaselgitamiseks ja selgituste koostamiseks kulunud 0:25 tundi ületav aeg on osutunud tarbetuks, millele kostja ei oleks pidanud tööaega kulutama ega selle eest hagejalt tasu nõudma.
12.Kokkulepitud tasu suuruseks oli 1152 eurot (192 + 960), mille hageja oli kostjale tasunud. Kohase täitmise väärtuseks on seega 1152 eurot (sh käibemaks). Hageja nõuab hinna alandamist kuni 80 euroni (sh käibemaks). Alandatud hinnaks kujuneb 80 eurot: 80 eurot (mittekohase täitmise väärtus) x 1152 eurot (kokku lepitud teenuse tasu) : 1152 eurot (kohase täitmise väärtus). Seega peab kostja hagejale tagastama 1072 eurot (1152 – 80).
2-21-14376
13.Maakohus rahuldas ka hageja edasiulatuva viivisenõude, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras põhinõude tasumata osalt alates 15. septembrist 2021. a kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, rahuldas maakohus ka hageja kostjalt täiendavalt sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamise nõude VÕS § 1131 lg 1 alusel.
14.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning otsustas määrata hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda, määrata kindlaks ja mõista need kostjalt hageja kasuks välja ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist menetluskulusid kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
16.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus valesti tõendeid, kui leidis, et kostja ei selgitanud hagejale õiguslikku perspektiivikust ja pidanuks arvestama, et hageja oli ise nõus sellega, et kostja saadab võrdõiguslikkuse volinikule avalduse. Arvestades 2021. a diskrimineerimise uut õiguslikku olukorda polnud välistatud, et volinik otsustab sellistes küsimustes seisukoha võtta. Kostja heitis maakohtule ette VÕS § 112 lg 1 ebaõiget kohaldamist, sest kostja ei andnud hagejale ühtegi selgesõnalist lubadust seoses volinikule kaebuse esitamisega ning hageja nõustus kaebuse esitamisega. Seega ei saa väita, et kostja oleks rikkunud hoolsuskohustust hageja ees. Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1131 lg 1, sest tarbija asjaajamiskulu hüvitada ei saa.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
18.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud redaktsioonis vastavalt 2000 eurole ja 4000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhinõudena 1112 eurot ning kõrvalnõudena viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata osalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast, 15. septembrist 2021. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Seega ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõudega ülal nimetatud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
2-21-14376
19.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks.
20.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15)
21.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud menetlusõiguse norme ega ole selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja rikkus käsunduslepingust tulenevat hoolsuskohustust, mistõttu oli hagejal õigus nõuda VÕS § 112 lg 1 alusel hinna alandamist ning samuti olid täidetud hageja VÕS § 1131 lg-st 1 tuleneva nõude eeldused.
22.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, kui leidis, et kostja ei selgitanud hagejale õiguslikku perspektiivikust ja pidanuks arvestama, et hageja oli ise nõus sellega, et kostja saadab võrdõiguslikkuse volinikule avalduse. Kostja rõhutas, et ei ole lubanud, et võrdõiguslikkuse volinik asja menetleb või teeb positiivse otsuse. Kolleegium leiab, et advokaadi kohustused käsundi täitmisel tulenevad lisaks võlaõigusseadusele (VÕS § 620 jj) ka advokatuuriseadusest. AdvS § 44 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad muuhulgas ette, et advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Professionaalsete käsundisaajate hoolsuskohustuse hindamisel on oluline lähtuda ka sellest, et nad peavad näitama ise üles initsiatiivi käsundi täitmisel, mitte ootama käsundiandja juhiseid (Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-06, p-d 11 ja 13). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). VÕS § 621 lg-st 3 tuleneb käsundisaajale kohustus juhtida käsundiandja tähelepanu võimalikele ebasoodsatele tagajärgedele, mis võivad kaasneda käsundiandja juhiste järgimisega. AdvS § 40 lg 2 esimese lause kohaselt peab advokaadi õigusteenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Eelnevast tulenevalt hõlmab ringkonnakohtu hinnangul advokaadi hoolsuskohustus ka kohustust teavitada klienti sellest, kui õiguslik olukord on ebaselge või kui valitud õiguslik positsioon on vaieldav, ning selgitada sellega kaasnevaid riske. Kolleegium on seisukohal, et kostja esindaja kui professionaalne käsundisaaja ja advokaat oleks pidanud hiljemalt pärast esmast asjaolude ja kohalduvate õigusnormidega tutvumist mõistma volinikule koostatava kirja
2-21-14376 perspektiivitust ja seda hagejale kui kliendile selgitama. Ka olukorras, kus kostja arvas, et tulenevalt „2021. aasta uuest õiguslikust olukorrast“ võib volinik siiski enda arvamuse esitada, st õiguslik olukord võib olla ebaselge, oleks kostja pidanud hagejale seda selgitama. Vaatamata sellele, et hageja oli nõus avalduse esitamisega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, oli kostja ka VÕS § 621 lg-st 3 tulenevalt kohustatud juhtima hageja tähelepanu vaieldavale õiguslikule olukorrale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks selgitanud hagejale ülaltoodut rikkudes sellega enda hoolsuskohustust. Seega ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
23.Kostja heitis maakohtule ette ka VÕS § 112 lg 1 ebaõiget kohaldamist, kui leidis, et kostja on rikkunud enda hoolsuskohustust. Arvestades, et kolleegium võttis hoolsuskohustuse rikkumise osas seisukoha juba ülal ning leidis, et kostja rikkus hoolsuskohustust, ei anna kolleegiumi hinnangul ka kostja väited materiaalõiguse normi väära kohaldamise kohta alust teha maakohtust erinevat otsust.
24.Seoses kostja etteheitega VÕS § 1131 lg 1 ebaõige kohaldamise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. VÕS § 1131 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et võlgnik oleks majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Võlausaldaja isiku suhtes nõudeid kehtestatud ei ole, st sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda ka tarbija. VÕS § 1131 eesmärgiks on mh sätestada minimaalse hüvitise suurus, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Seega on kolleegium seisukohal, et maakohus kohaldas VÕS § 1131 lg 1 õigesti, sest hageja sai esitada VÕS § 1131 lg 1 alusel nõude ega pidanud tõendama, millised kulud tal tekkisd.
25.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust.
26.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
27.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Kuigi apellatsioonkaebuses on märgitud, et kostja tasus riigilõiv 175 eurot, siis ei nähtu ei apellatsioonkaebuse lisadest makset tõendavat dokumenti ega Kohtute Infosüsteemist, et kostja oleks riigilõivu tõepoolest tasunud.
28.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.