Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2 (4)

lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse elektroonilise side seaduse reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel on sõlmitud sideteenuse osutamise leping ja vara müügileping. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on nõude loovutaja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus nõude loovutaja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Lisaks kohustub kostja tasuma müügilepingust tuleneva asja ostuhinna. VÕS § 8 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 608,57 eurot, intressid 29,38 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 07.04.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 104,84 eurot (95,24+9,6). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 08.04.2022. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 545 eurot, s.o 245 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 300 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 245 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Lisaks leiab kohus, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

3 (4)

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud järgnevas: maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine (sh alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs), avalduse esitamine 0,5 tundi, s.o 60 eurot ning täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse koostamine ja ettevalmistamine (sh lisade kogumine ja komplekteerimine) ning esitamine kohtule 2 tundi, s.o 240 eurot. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 2 tundi. Samas ei pea kohus põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Lepingulise esindaja näo on tegemist juristist esindajaga, mitte advokaadiga. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 220 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 465 eurot (245+220). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.