Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-138463/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.04.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1424

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-138463

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P. S. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1535,83 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Postiaadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (E-post: xxx); Kostja: P. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, E-post: xxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt P. S. hageja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks lepingust xxxxxxxxx, 02.06.2021, tulenev võlgnevus kompromissisummas 1211,23 € (s.h põhinõue 888,88 €, enne 02.06.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 292,35 € ja lepingu sõlmimise tasu 30 €), viivised põhinõudelt 888,88 € alates 16.08.2021 kuni 09.02.2022 summas 94,93 € ja sissenõudekulu 35 €.

3.Välja mõista kostjalt P. S. hageja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 888,88 € alates 10.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb P. S.l tasuda aktsiaseltsile PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Hageja sõlmisid 02.06.2021 Kompromissilepingu/Võlatunnistuse nr xxxxxxxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt väikelaenust Nr. xxxxxxxxx, 09.10.2019, mille alusel Kostja võlgnes hagejale 888,88 € ja viivised summas 292,35 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu/Võlatunnistuse, millega Hageja võimaldas Kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning Pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1. kirjeldatud Kostja kohustused Võlausaldaja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis Kostjal uus iseseisev kohustus tasuda Võlausaldajale Lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on Lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei teostanud graafikujärgseid makseid. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.08.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses

olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 24.08.2021, 13.09.2021 ja 18.10.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Hageja nõude suurus Kostja võlgneb hagejale Lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) Kompromissisumma põhivõlgnevus: 888,88 € 2) Lepingu sõlmimise tasu: 30 € 3) Kompromissisumma viivised: 292,35 € 4) Viivised: 94,93 €. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks lepingust xxxxxxxxx, 02.06.2021, tulenev võlgnevus kompromissisummas 1211,23 € (s.h põhinõue 888,88 €, enne 02.06.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 292,35 € ja lepingu sõlmimise tasu 30 €), viivised põhinõudelt 888,88 € alates 16.08.2021 kuni 09.02.2022 summas 94,93 € ja sissenõudekulu 35 €; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 888,88 € alates 10.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; ning tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 315 € ja õigusabikulu summas 420 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.03.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Menetluskulude nimekiri on märgitud hagiavalduses. Koos hagiavaldusega on

kostjale seega kulude nimekiri kätte toimetatud 06.03.22 Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 315 eurot ja nimetatud summa vastab riigikõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatule, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, et tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 555 eurot (315+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (555 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik