Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 17.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-25-107577/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.10.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1726

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-107577

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja CC Kostja: XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) ja XX-i (XX, isikukood XXX) vahel 17.10.2025 sõlmitud kompromissleping järgmistel tingimustel: 1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale vähendatud võlgnevuse summas 1520,85 eurot, mis koosneb põhivõlast 1278,40 eurot (saanud krediiti kokku summas 1525 eurot – krediidilepingu alusel tagasimakseid kokku summas 96,60 eurot – inkassomenetluses tagasimaksed kokku summas 150 eurot), seadusjärgsest intressist 15,09 eurot (10.09.2024 intressimakse 5,06 eurot, 10.10.2024 intressimakse 5,03 eurot, 10.11.2023 intressimakse 5,00 eurot), seadusjärgsest viivisest 124,13 eurot (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 26.11.2024 – kompromissi esitamiseni so. 15.10.2025), nõudekuludest 35 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 68,23 eurot. Muud menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 1.2 Kostja kohustub tasuma hagejale kompromissi punktis 1.1. nimetatud võlgnevusest 1520,85 eurot alates 15.11.2025 igakuiste osamaksetega vähemalt 45 eurot kuus (välja arvatud viimane osamakse) kalendrikuu 15-ndaks kuupäevaks B2 Impact OÜ a/a x, viitenumbriga x selliselt, et kogu võlgnevus saab täidetud hiljemalt 15.08.2028. Tasumised toimuvad igakuiselt hiljemalt 15. kuupäeval. Edaspidised laekumised toimuvad allpool toodud maksegraafiku alusel:

Jrk

Maksetähtaeg

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-25-107577 põhimõtteid. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja lähtunud kostja krediidvõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja Maksu-ja Tolliameti päringust saadud info põhjal. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost, Krediidiregister, Ametlikud teadaanded, mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Kostjal oli rahvastikuregistri päringust tulenevalt neli ülalpeetavat. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude 4