2-21-141383/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A Mil tasuda Eesti Inkasso OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx ja Kostja sõlmisid 21.09.2019 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai Kostja 300 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena hiljemalt 15.09.2020. Laenuleping oli pikendatud kuni 30.10.2021. Laenu saamiseks täitis Kostja xxx internetikeskkonnas xxx laenutaotluse ankeedi ning kinnitas Üldtingimustega nõustumist. 3.2. Esialgne võlausaldaja rahuldas Laenutaotluse ning Laenusumma kanti Kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti Kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel Laenuleping koos selle lisaks oleva Laenu tagastamise ja intresside tasumise Graafikuga. Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS §- i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures VÕS §-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid. 3.3. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 159,86 eurot, seega põhisumma jääk on 300 eurot – 159,86 eurot = 140,14 eurot. Ülejäänud Laenulepingu osamaksed jättis Kostja tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. 3.4. Kostja ei ole reageerinud xxx poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodule ning VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi Kostjaga alates 20.08.2021 Laenuleping üles ning teavitati Kostjat Laenulepingu ülesütlemisest. 3.5. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 23.08.2021 xxx Laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas Kostjat nõude loovutamisest. Alates loovutuslepingu sõlmimisest on Kostja kohustatud täitma

Laenulepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale, mida tema ei ole teinud hagiavalduse esitamise kuupäevaga. Kostja ei ole reageerinud ka hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Hageja menetluskulud: Hageja poolt oli tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 200 eurot. Samuti hageja kandis õigusabikulud 192 eurot koos käibemaksuga (arvestusega 96 eurot koos käibemaksuga/1 tund), sealhulgas: 1) dokumentidega tutvumine ja nende analüüs – 40 minutit; 2) hagi koostamine – 1 tund 20 minutit. Hageja kinnitab, et kõik tema kulud on kantud seoses kõnealuse kohtumenetlusega. Hageja palub välja mõista kostjalt A M hageja kasuks võlgnevus 183,21 eurot, millest põhivõlgnevus 140,14 eurot, intressid 13,03 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,04 eurot; tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised arvestatuna 0,12% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 20.01.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni ning kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik kostjale materjale kätte toimetada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.03.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 192 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 100 eurot, käesoleva asja hagihinnaks on 244,76 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I alusel tuleb riigilõivu maksta 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (244,76 eurot, sh põhinõue 140,14 eurot), hageja esindaja tehtud tööd (dokumentidega tutvumine ja nende analüüs 40