Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S. K. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht hagiavalduses Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn); lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, epost: [email protected]); Kostja: S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista S. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 4251,22 eurot, millest 2000 eurot on põhivõlg, 517,26 eurot intress, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 1698,96 eurot on 04.04.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
3.Välja mõista S. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 05.04.2022.a viivis tasumata põhivõlalt (2000 eurolt) 41,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 301,04 eurot. Menetluskulude jaotus
Välja mõista S. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 640 eurot, sh 400 eurot riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu.
3.Välja mõista S. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (6)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 24.09.2021. a kohtule hagiavalduse S. K. vastu arvelduskrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 07.07.2019. a Esto AS-iga arvelduskrediidilepingu nr 5431, mille alusel Esto AS andis kostjale krediiti summas 2000 eurot. Kostja kohustus kasutatud krediidisumma tagastama ning tasuma kasutatud krediidisummalt intressi määras 41,90% aastas iga kuu 15. kuupäevaks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja ei teinud alates 15.08.2019. a ühtegi tagasimakset. Põhjusel, et kostja ei tasunud intressi lepingus kokku lepitud korras, ütles krediidiandja lepingu üles alates 24.03.2020. a ning loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist, kuid kostja kohustust täitma ei ole asunud. Hageja nõuab hagis kostjalt tagastamata krediiti summas 2000 eurot, tasumata intressi summas 517,26 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot ja viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 25.03.2020. a kuni täitmiseni lepingus kokkulepitud intressimääras 41,90% aastas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1258,15 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatus.
2.Kohus võttis hagi 24.09.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja saatis kohtule 29.09.2021. a e-kirja, milles teatas, et ta ei saa aru nõude suurusest ja küsis, kuidas ta peaks maksma, kui ta tööl ei käi.
4.Kohus edastas kostja vastuse hagejale ning andis hagejale tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Hageja leidis oma 19.11.2021. a seisukohas, et tsiviilasja saab lahendada õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Hagimenetluse alustamine oli tingitud kostja kohustuse mittetäitmisest ning võlgnevuse tasumise küsimusele lahenduste mitte otsimisest. Kostja oli krediidilepingut sõlmides teadlik võetava kohustuse suurusest ning sellega kaasnevatest tasudest. Seega pidi kostja krediidilepingut sõlmides hindama oma võimekust võetud kohustust täita. Hageja jäi hagiavalduse juurde, leidis, et nõue kostja vastu on tõenditega tõendatud ning tuleb rahuldada hagiavalduse resolutsiooni esitatud nõuete ulatuses.
5.17.01.2022. a selgitas kohus kostjale nõude kujunemist ning andis kostjale tähtaja teatada kohtule, kas tal on asjale vastuväiteid või võtab ta hagi õigeks. Ühtlasi selgitas kohus kostjale võimalust sõlmida hagejaga kompromiss võlgnevuse tasumiseks graafiku alusel. Kostja kohtule midagi ei vastanud.
6.Kohus otsustas 03.02.2022. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks Sama tähtaja jooksul oli pooltel võimalik pidada kompromissiläbirääkimisi ja sõlmida kompromiss. Antud tähtaja jooksul pooled kohtule täiendavaid dokumente ega kompromissilepingut ei esitanud.
7.17.03.2022. a andis kohus pooltele tähtaja täiendavate menetluskulu nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtuotsuse tegemise aja.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.1.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sõlmis Esto AS-iga 07.07.2019. a arvelduskrediidilepingu nr 5431, mille alusel Esto AS andis kostjale arvelduskrediiti summas 2000 eurot. Kostja kohustus kasutatud krediidisumma tagastama ning tasuma kasutatud 2 (6)
krediidisummalt intressi määras 41,90% aastas iga kuu 15. kuupäevaks. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja on rikkunud Esto AS-iga sõlmitud arvelduskrediidilepingust tulenevat krediidisumma tagastamise ja intressi maksmise kohustust ning kohustus on seoses lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega muutunud sissenõutavaks alates 25.03.2020. a. Vaidlust ei ole selle üle, et esialgne võlausaldaja Esto AS on oma lepingust tuleneva nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Kostja ei ole ka vaidlustanud nõude suurust ehk seda, et arvelduskrediidilepingu alusel on tal tähtaegselt tagastamata krediidi põhiosa summas 2000 eurot ja intressid summas 517,26 eurot ning et lepingu alusel tuleb tasumata põhivõlalt maksta viivist määrast 41,90% aastas. Samuti ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist. Kostja küsimusest, kuidas ta peab maksma, kui ta tööl ei käi, võib kohus järeldada, et kostja ainsaks vastuväiteks nõudele on tema majanduslikust seisundist tulenevad raskused hageja nõude täitmisel.
Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist.
Hageja on esitanud tõendina kostja ja Esto AS vahel 07.07.2019. a sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr 5431. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on kostja ja Esto AS vahel sõlmitud lepingu esemeks kostjale krediidi andmine summas 2 000 eurot. Esto AS on tegutsenud oma majandustegevuses. Arvestades lepingu tingimusi hindab kohus, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eelnimetatud sätteid arvestades on hageja nõude rahuldamise eelduseks, et kostja on Esto ASiga sõlmitud lepingust tulenevat maksekohustust rikkunud ja nõuded on muutunud sissenõutavaks.
8.3.Vastavalt lepingule kohustus kostja kasutusele võetud krediidi tagastama kord kuus koos intressiga 41,90% aastas krediidi kasutusele järgneval kalendrikuu 15. kuupäeval. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ega teinud lepingu alusel alates 15.08.2019. a ühtegi makset, mistõttu ütles Esto AS lepingu alates 24.03.2020. a üles. Kuna krediidi tagastamise nõue muutus lepingu ülesütlemise järel sissenõutavaks, on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda nõude täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et kohustus on täidetud või ei ole sissenõutav või et kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda. 3 (6)
8.4.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus kontrollida nõude aluseks oleva lepingu ja selle tingimuste kehtivust, olenemata sellest, et pooled ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud asjaolusid, mille põhjal võiks hinnata kostjaga sõlmitud lepingu või selle osa tühiseks. 07.07.2019. a sõlmitud arvelduskrediidilepingus on pooled kokku leppinud krediidi kasutamise aja eest intressi 41,90% aastas. Krediidi kulukuse määr on 52,71% aastas. VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Enne kostjaga arvelduskrediidilepingu sõlmimist 07.07.2019. a oli Eesti Panga poolt avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr, mis on 52,71%, ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu ei saa lugeda, et leping on liiga kõrge krediidikulukuse määra tõttu tühine. Kostjaga sõlmitud lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabelehe kohaselt on osamaksete mittetähtaegse tasumise korral viivise määr lepingus fikseeritud intressimäär, s.o 41,90% aastas. VÕS § 113 lg 1 3. lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega ei ole tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. Kohus leiab, et arvestades kokku lepitud viivisemäära, mis on võrdne lepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole alust hinnata viivisekokkulepet tühiseks.
8.5.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt kuni põhivõla täitmiseni alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.03.2020. a kuni hagiavalduse esitamiseni 24.09.2021. a lepingujärgses määras 41,90% aastas, mis on kokku 1258,15 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 41,90% aastas maksimaalselt summas 741,85 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhivõlgnevuse summat. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude täitmiseni, mis on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hagi esitamise seisuga, s.o 24.09.2021. a seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1258,15 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 25.09.2021. a – 04.04.2022. a kujuneb 2000 euro suuruselt võlasummalt lepingujärgses määras 41,90% aastas arvestatud viivise suuruseks 440,81 eurot (2000 x 0,114795% x 192 päeva). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 1698,96 (1258,15 + 440,81) eurot.
Hageja nõuab kostjalt ka 35 eurot võla sissenõudmiskulu.
VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 4 (6)
VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on esitanud tõenditena kostjale 04.05.2020. a, 22.12.2020. a ja 09.08.2021. a saadetud võlateatised. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 4251,22 eurot, millest 2000 eurot on põhivõlg, 517,26 eurot intress, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 1698,96 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 04.04.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast lepingujärgses määras 41,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõla summa, s.o mitte rohkem kui 301,04 eurot. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 820 eurot, sh 400 eurot riigilõiv hagilt ja 420 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu 400 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast, ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Carlo Kask, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 3,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 120 eurot ühe tunni eest (koos käibemaksuga). Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud, ja kostja seisukohale lühikese vastuse koostamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks 5 (6)
ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest koos käibemaksuga. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 640 eurot, sh 400 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1250 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.