Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Üldtingimuste punkti 10.3 kohaselt on punktis 9.6. sätestatud Kliendi kohustuse rikkumisel Starmanil lisaks muudele Ülddokumentides, Lepingus ja seaduses nimetatud õiguskaitsevahenditele õigus nõuda Kliendilt igakordsel rikkumisel Hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Üldtingimuste punkti 9.6 kohaselt on Klient kohustatud Teenuse eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2018.a. detsembris vastavalt Üldtingimuste p-le 7.1.4.1. Nimetatud punkti kohaselt on Starmanil õigus piirata Kliendi suhtes Lepingu alusel Teenuse osutamist, kui Klient on hilinenud Lepingu alusel osutatud Teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Antud juhul oli kostja makseviivituses mitme kuu vältel osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumisega. Üldtingimuste punkti 12.2. kohaselt on Starmanil õigus Teenuse osutamise leping üles öelda kui Teenuse osutamist on piiratud punkti 7.1.4. alusel, välja arvatud punkti 7.1.4.4. ja 7.1.4.6 alusel, ja piiramise alus ei ole ära langenud 1 kuu jooksul. Lepingu punkti 3 kohaselt lepingu lõppemisel on Klient kohustatud Seadme tagastama 7 päeva jooksul Elisa esinduses või tellib tehniku järele (tasuline teenus). Üldtingimuste punkti 12.5. kohaselt, lepingu lõppemisel tagastab Klient Starmanile omal kulul kõik Kliendi valduses olevad Starmanile kuuluvad Seadmed ja Kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel või posti teel Starmani esindusse, või kutsudes Starmani esindaja Seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest Hinnakirja järgi). Seadme või Kiipkaardi mittetagastamisel kohustub Klient hüvitama Starmanile Seadme(te) või Kiipkaardi(de) väärtuse Starmani poolt esitatava arve alusel. Seadmete tagastamisel tuli tagastada ka kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud DigiTV kaarti: xxxx ja Digiboksi: xxxx. Vaatamata hagejapoolsetele ja hageja volitatud esindaja Creditreform Eesti OÜ poolsetele meeldetuletustele, ei ole kostja siiani oma võlgnevust tasunud, mistõttu on hageja otsustanud oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus, summas 50,31 eurot, kahjuhüvitis, summas 69,90 eurot, sissenõudmiskulu, summas 29,00 eurot, viivis, summas 62,99 eurot ning viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 12.02.2022.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas ja menetluskulud, summas 205 eurot ning vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.03.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 105 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja tõendite kogumise, hagi koostamise kulu 85 eurot). Menetluskulude nimekiri on märgitud hagiavalduses ja sama kulude nimekiri on esitatud veelkorda ka 23.02.22. Koos hagiavaldusega on kostjale seega kulude nimekiri kätte toimetatud 10.03.22 Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 100 eurot ja nimetatud summa vastab riigikõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I sätestatule, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (234,14 eurot, sh põhinõue 120,21 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 105 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 205 eurot (100+105). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (205 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.