A. K. i hagi A. E. a vastu 3000 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3242,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. K. , isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: M. P., e-post XXX) Kostja: A. E. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX 16. märts 2022 Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
Kohtuistungi aeg Protokollija
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. K. i hagiavaldus.
2.Mõista A. E. alt A. K. i kasuks välja 2.1.3057,86 eurot (sealhulgas põhinõue 3000 eurot ja viivis 57 eurot 86 senti); 2.2.viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt 3000 eurolt alates 2. aprillist 2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Mõista A. E. alt A. K. i kasuks välja menetluskulu 870 eurot.
3.Mõista A. E. alt A. K. i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja nõuded
4.Tartu Maakohtu menetluses on A. K. i (hageja) 07.01.2022 hagi A. E. a (kostja) vastu (tl 35, 16-17) 3000 euro ja viivise nõudes.
5.Hagiavalduse kohaselt soovis kostja müüa temale kuuluvat kinnistut asukohaga XXX. Hageja soovis kinnistut osta. Pooled sõlmisid 2020.a augustis lihtkirjaliku lepingu, mille alusel tasus hageja kostjale lepingu sõlmimisel sularahas 3000 eurot. Lepingus kinnitas kostja oma allkirjaga, et on raha kätte saanud. Pooled leppisid kokku, et tehing sõlmitakse hiljemalt 15.09.2020 ja kui tehing ei toimu ükskõik mis põhjusel, maksab kostja hagejale saadud 3000 eurot tagasi 5 päeva jooksul vastava kirjaliku teate saamisest. Kinnistu ostumüügilepingut ei sõlmitud. Hageja maksis kostjale alusetult raha ja soovib seda tagasi saada. Hageja nõudis kostjalt suuliselt korduvalt raha tagasi ja 28.12.2021 esitas kirjaliku nõude. Raha pidi kostja tagastama hiljemalt 03.01.2022. Kostja ei tagastanud raha. Hageja nõuab kostjalt 3000 euro tagastamist ja seadusjärgses määras viivist alates raha maksmise tähtajast kuni võla tasumiseni. Kostja vastus hagiavaldusele
6.Kostja märgib 14.02.2022 e-kirjas (tl 25), mida kohus käsitleb kostja vastusena, et ka kostja on saanud majanduslikku kahju. Kostja on töövõimetuspensionär juba 20 aastat. Kostjal oli 4 aastat tagasi insult ning ta käib osalise tööajaga tööl. Kostja kasvatab kaht alaealist last. Kostja peab nõude täitmiseks võtma laenu. Kui hageja oleks omal ajal kinnistu ostu-müügi tehingu ära teinud, siis ei oleks praegu seda probleemi. Kostja ei nõustu viivisenõudega. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb pooleks teha. Kohtuistung
7.16.03.2022 kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumisest ega selle põhjusest. Kohtukutse toimetati kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte 18.02.2022. Hageja taotles asja sisulist arutamist ilma kostja osavõtuta. Kohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 alusel hageja taotluse ja arutas asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Hageja jäi hagiavalduse juurde. Kohus kandis ette kostja vastuväited (tl 30-30 pöördel).
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
9.Kohtule esitatud tõendite alusel tuvastab kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud lihtkirjalik leping (tl 6) selle kohta, et kostja (müüja) soovib müüa ja hageja (ostja) soovib osta kostjale kuuluvat kinnistut asukohaga XXX (lepingu p 1). Pooled leppisid kokku, et ostuhind on 30 000 eurot (lepingu p 2) ning lepingu sõlmimisel tasub hageja kostjale ettemaksuna kinnistu ostuhinnast 10 %, s.o 3000 eurot, ning kostja kinnitab, et on selle summa kätte saanud (lepingu p 3). Pooled kohustusid ostu-müügi lepingu notariaalselt sõlmima hiljemalt 15.09.2020 (lepingu p 4). Juhul, kui notariaalne müügitehing jääb sõlmimata, kohustus kostja saadud 3000 eurot hagejale tagastama 5 päeva jooksul peale hagejalt vastava kirjaliku teate saamist (lepingu p 5).
10.Poolte vahel sõlmitud leping on suunatud kinnisasja võõrandamisele kostja poolt ja omandamisele hageja poolt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Vaidlust ei ole selles, et otsuse p-s 6 viidatud leping ei ole notariaalselt tõestatud, vaid on lihtkirjalikus vormis. Vaatamata sellele, et pooled kohustusid lepingu p-s 4 notari poole pöörduma hiljemalt 15.09.2020, ei ole pooled seda teinud.
11.Kui poolte vahel sõlmitud lepingut käsitleda kinnistu ostu-müügilepingu eellepinguna, kehtib AÕS § 119 lg-s 1 sätestatud vorminõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta.
12.Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmitud leping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
13.Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, on hagejal õigus selle alusel tasutu tagasi saada VÕS § 1028 lg 1 järgi. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
14.Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on lepingu alusel ettemaksuna tasutud 3000 eurot kätte saanud. Seda on ta kinnitanud ka lepingu p-s 3. Hageja esitas 28.12.2021 kostjale lepingu p-s 5 märgitud e-posti aadressile (XXX) nõude kinnistu ostmiseks ettemaksuna tasutud 3000 euro tagastamiseks hiljemalt 03.01.2022 (tl 7). Kostja ei vaidlustanud nõudekirja kättesaamist. Kostja kohustus tagastada hagejale 3000 eurot muutus VÕS § 82 lg 7 alusel seega sissenõutavaks pärast kohustuse täitmiseks antud tähtaja möödumist, s.o alates 04.01.2022. Kostja ei ole vaidlustanud, et 3000 eurot tuleb hagejale tagastada. Kostja on vaid leidnud, et 3000 euro tagastamiseks peab ta võtma laenu ning tal on niigi raske majanduslik olukord. Raske majanduslik olukord ei anna siiski kostjale õigust kohustuse täitmisest keeldumiseks ega takista muul viisil hageja õiguse maksmapanemist.
15.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejale ettemaksuna tasutud 3000 eurot tagastanud. Seetõttu tuleb hageja nõue kostjalt 3000 euro väljamõistmiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldada.
16.Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama
paragrahvi sama lõike teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras arvestatuna 3000 euro suuruselt summalt perioodi 04.01.2022 kuni 01.04.2022 kohta on 57,86 eurot (kohus kasutas viivise kalkulaatorit - www.viivisekalkulaator.ee). Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks perioodi 04.01.2022 kuni 01.04.2022 osas rahuldada summas 57,86 eurot. Kohus rahuldab ka hageja nõude viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Menetluskulud
17.Kohus rahuldas hagiavalduse. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
19.Hageja menetluskulude nimekirja (tl 28-29) kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3,5 tunni eest kuni kohtuistungini ning kohtuistungi ajakulu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Pooled vaidlesid tühise tehingu alusel saadu tagasitäitmise üle. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades hagiavalduse lühidust, tõendite vähesust ning kostja minimaalseid vastuväiteid, oli tegemist väikesemahulise asjaga. Asjas toimus üks kohtuistung, kuhu kostja ei ilmunud. Kohtuistungi algus oli planeeritud kl 11.00, kohtuistung lõppes kl 11.37 (tl 30-30 pöördel). Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 150 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 450 (3 * 150) euro ulatuses.
21.Hageja menetluskulud on 870 (420 + 450) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 870 eurot.
22.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.