Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 01. aprill 2022.a, Pärnu kohtumaja 2-21-129066 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi H.K. vastu võlgnevuse nõudes 905,64 eurot nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, RK 14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Marek Aunver, Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected] Kostja: H.K., IK xxxxxxxxxxx, Rahvastikuregistri järgne elukoht Xxxxxxxxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata Kirjalik menetlus
Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt H.K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks kostja ja hageja vahel 27.09.2019 .a sõlmitud järelmaksulepingust nr 704813184 tulenev põhivõlgnevus 545,36 eurot, intress 94,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised alates 25.03.2021 kuni 09.12.2021 summas 93,82 eurot ja sissenõudmiskulud summas 30 eurot.
3.Välja mõista kostjalt H.K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis 24,15% aastas põhinõudelt summas 545,36 eurot alates 10.12.2021.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Jätta rahuldamata hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõue kostja vastu sissenõudmiskulude eest summas 10 eurot.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
8.Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta menetluskulud 98,9% ulatuses kostja kanda ja 1,1% ulatuses hageja kanda.
10.Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 315 eurot, so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 140 eurot. Lk 1 / 6
2-21-129066
11.Välja mõista kostjalt H.K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks menetluskulud summas 311,53 eurot.
12.Kohustada kostjat H.K. tasuma menetluskulude hüvitiselt (311,53 eurolt) hagejale TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus võttis 29.12.2021.a menetlusse TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi H.K.i vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. H.K.ile toimetati 09.12.2021.a hagiavaldus lisadega ning 29.12.2021.a kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.01.2022, teadaanne loeti kättetoimetatuks 10.02.2022 ning sellest tulenevalt kohustus H.K. vastama hagiavaldusele hiljemalt 25.02.2022.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt.
2.Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lk 2 / 6
2-21-129066
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 27.09.2019 Järelmaksulepingu nr. 704813184, millest alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal-ile laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 10.03.2021 kostjale Viimase hoiatuskirja (Lisa 2), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.03.2021. 25.03.2021 saatis laenuandja kostjale Lepingu erakorralise ülesütlemise teatise (Lisa 3), kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 699,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 30 osamaksega perioodil 10.11.2019 - 10.04.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale lepingu kehtivuse ajal maksegraafiku esimese 13 osamakse ulatuses, millest põhiosa katteks summas 153,64 eurot. Laenulepingus nr. 704813184 leppisid pooled kokku intressimääras 37,57% aastas (Lisa 1). Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 14. osamaksest 10.12.2020 kuni ülesütlemiseni 25.03.2021 summas 94,76 eurot (22,55+21,77+20,97+20,14+((19,29/31)x15=9,33). Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 94,76 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 545,36 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 25.03.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 09.12.2021 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 93,82 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 6). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 93,82 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 545,36 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 10.12.2021 lepingujärgses viivisemääras s.o 24,15% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 545,36 eurot x 24,15% aastas = 131,70 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. . VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti Lk 3 / 6
2-21-129066 aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
5.Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja vahel 27.09.2019 .a sõlmitud järelmaksulepingust nr 704813184 tulenev põhivõlgnevus 545,36 eurot, intress 94,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised alates 25.03.2021 kuni 09.12.2021 summas 93,82 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt H.K. hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis 24,15% aastas põhinõudelt summas 545,36 eurot alates 10.12.2021.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
7.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Kohtu hinnangul on hageja väited sissenõudmiskulude tekkimise, täpsemalt muude makseviivitusega tekkinud kulude, osas paljasõnalised ja sisustamata. Hageja ei ole välja toonud ühtegi nimetatud kulude tekkimist kinnitavat faktilist asjaolu: millal või milliseid päringuid hageja tegi; millal vastas võlgniku päringu(te)le ja mil viisil; millal ja millisel numbril võlgnikule kõnesid tehti ning millal ja millised kulud konkreetselt tekkisid seoses nõude avaldamisega.
Lk 4 / 6
2-21-129066
9.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud osaliselt summas 30 eurot ja jätab rahuldamata nõude kostjalt sissenõudmiskulude summas 10 eurot välja mõistmiseks. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
10.Pärnu Maakohtule 09.12.2021 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 175 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 175 eurot.
13.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes on omakorda volitanud ennast esindama enda juriste, sh Marek Aunveri. Lepinguline esindaja on osutanud kokku 2 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 240 eurot.
14.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa ja standardse menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 240 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud ega õigusabiteenus antud ulatuses vajalik.
15.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja ette valmistanud ja esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 10.11.2021 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause ütleb, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest summas 20 eurot.
16.Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot Lk 5 / 6
2-21-129066 tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-21-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siin juures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus osutatud võlgnevuse sissenõudmise teenuse raames antud õigusabiteenuse põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud hagiavalduse koostamise ja sellega seotud toimingute ajakuluks 1,5 tundi.
17.Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks kokku 140 (80x1,5+20) eurot.
18.Kohus märgib, et tegemist on lihtsa menetlusega ning hagejal on võimalik menetluses osaleda isiklikult. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus. Hagejal tuleb kaaluda, kas lepingulise esindaja teenuste kasutamine on põhjendatud, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
19.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 1,1% ulatuses ja kostja kanda 98,9% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 315 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kostjalt hageja kasuks välja 311,53 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik
Lk 6 / 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.