Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

H. A. (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A. T. (kostja) vastu 1011 euro 18 sendi väljamõistmiseks. Hageja sõlmis 21. juulil 2021 kostjaga üürilepingu hagejale kuuluva korteri üürimiseks aadressil XXX. Kostja avaldas 16. novembril 2021 soovi üürileping ennetähtaegselt lõpetada. Lepingu lõpetamisest tuli lepingu järgi teatada vähemalt üks kuu ette. Leping lõppes seega 16. detsembril 2021. Kostja ei tasunud korduvatele meeldetuletustele vaatamata lepingus sätestatud üüri perioodi 1. november 2021 kuni 16. detsember 2021 eest kokku summas 675 (450 + 225) eurot. Kostja jättis tasumata kommunaalkulude arved perioodi 1. november 2021 kuni 30. november 2021 eest summas 139 eurot 18 senti. Kostja lõhkus korteri sisustust ja viis korterist ära hagejale kuuluva mööblieseme (väikese puidust kapi). Korteri sisustuse kahjustamisest ja eemaldamisest tulenev kahju on 647 eurot. Hageja vähendas kahjusummat hagejale lepingu sõlmimisel makstud tagatisraha (450 eurot) võrra. Korteri sisustuse kahjustamisest ja eemaldamisest tulenev kahju on 197 eurot. Kohus saatis 7. veebruaril 2022 hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale aadressil XXX. Kiri tagastati kohtule, kuna kostja ei ela ega asu sel aadressil. Kohus saatis 16. veebruaril 2022 hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitel märgitud e-posti aadressile XXX. Kohus saatis 21. veebruaril 2022 hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse uuesti kostja e-postile XXX. Kohus märkis 21. veebruari 2022 kirjas, et loeb dokumendid kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, kui saaja ei kinnita kättesaamist varem. Hagiavavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel seega kätte 26. veebruaril 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtaja jooksul ei vasta, võib kohus hageja nõusolekul rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud

faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tagaseljaotsuse võib pöörata viivitamatule täitmisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 9 ja 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 45 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul täiendava riigilõivu 235 eurot. Hageja tasus riigilõivu kokku seega 280 eurot. Hagiavalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 1011 eurot 18 senti. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28. detsembril 2021. Hagi loetakse TsMS § 486 lg 2 järgi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagiavalduse esitamise aeg on seega 28. detsember 2021. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse TsMS § 6 kohaselt toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagi esitamise ajal, so 28. detsembril 2021 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuli alates 1001 kuni 1500 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 200 eurot. Hageja pidi hagiavalduse eest tasuma riigilõivu seega 200 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb mõista hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 200 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu 80 euro võrra ettenähtust enam. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja osales menetluses isiklikult. Hagejal ei saa seega olla muid TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määratavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.