2-21-143447/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: AS SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on poolte vahel sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev võlgnevus. Hagiavalduse kohaselt on hageja väljastanud kostjale laenu 27.02.2020.a summas 700 eurot ning 15.02.2020.a sumas 2300 eurot. Hageja märgib, et leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulub 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel 16.03.2022.a. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

2-21-143447 takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja esindajakulud summas 300 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: − nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund; − hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi; − hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot (kokku 300 eurot). Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. TsMS § 138 lg 1 näeb ette, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asjas tasutud riigilõivu 350 euro laekumine on tõendatud tsiviilasja materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud kahe töötunni, s.o 200 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks lugeda nõude asjaoludega tutvumist poole tunni ulatuses ning esindaja eraldiseisvat toimingut hagi kohtusse esitamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 350 eurot ja esindajakulud 200 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).