AS CREDITINFO EESTI hagi X (X) vastu leppetrahvi ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
27 857.07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS CREDITINFO EESTI (registrikood 10256137), lepingulised esindajad vandeadvokaat Albert Linntam ja advokaat Gerli Helene Gritsenko Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaisa Margus
Menetluse liik
Kohtuistungil 02.03.2022
RESOLUTSIOON:
Harju Maakohtu 02.07.2021 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta hageja kanda. Määrata tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 27 857.07 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab kindlaks ja mõistab välja maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu lahendi jõustumist. Hagiavaldus
1.Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (seisuga 15.02.2021, mil kohus võttis vastu osalise hagi tagasivõtu ja jättis hagi 175.22 euro ulatuses läbi vaatamata): 1) mõista välja põhivõlgnevusena leppetrahv 25 788.35 eurot; 2) mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis alates 18.02.2018 kuni hagi esitamiseni 780.01 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 06.07.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 05.10.2006 juhatuse liikme lepingu. Kostja oli hageja juhatuse liige 27.08.1997-01.06.2017 ja nõukogu liige 01.06.2017-17.01.2018. Hageja äritegevus seisneb eraisikutele ning ettevõtjatele majandus- ja finantsinfo müümises nii Eesti kui välisettevõtjate kohta. Hagejalt on võimalik tellida erinevaid raporteid, müügija turundusinfot, krediidihinnangu ja -seire teenust, krediidijärelevalvet ning muid teenuseid nagu IT-teenused ja kliendibaasi korrastus.
3.Kostja omab osalust äriühingus CREDITREFORM EESTI OÜ (edaspidi CRE), mille 32% osanikuks on Y OÜ, omakorda mille ainuosanikuks on kostja alates 26.08.2014 ja ainsaks juhatuse liikmeks alates 13.03.2006.
4.Juhatuse liikme lepingust tulenevalt olid pooled kokku leppinud, et kostja suhtes kehtivad järgmised tegevuspiirangud: lepingu punkt 5.1.5 - keelatud oli omada nõukogu nõusolekuta osalust juriidilises isikus, mis on hagejaga alalistes ärisuhetes; punkt 5.1.6 - kostjal oli nii üksinda kui koos kolmandate isikutega keelatud nõukogu nõusolekuta alustada tegevusi ja tsiviilõiguslikke ühinguid või nendes osaleda, kui need võivad hagejaga konkureerida.
5.Juhatuse liikme leping lõpetati poolte kokkuleppel 01.06.2017, kui kostja valiti hageja nõukogu liikmeks. Kostja suhtes jäid kehtima juhatuse liikme lepingus sätestatud tegevuspiirangud. See tuleneb lepingu punktist 7.6 ja 01.06.2017 lepingu lõpetamise kokkuleppe punktist 7 (edaspidi „lõpetamiskokkulepe“).
6.Kostja rikkus lepingu punktist 5.1.6 tulenevat tegevuspiirangut, mille kohaselt tal oli keelatud alustada tegevusi ja tsiviilõiguslikke ühinguid või nendes osaleda, kui need võivad hagejaga konkureerida. Punkti 5.2 järgi peetakse konkureerivaks tegevuseks eelkõige „krediidiinfo ja -andmete pakkumist ning analüütiliste toodete ja teenuste pakkumist (sh krediidihindamist, pettuste ennetamist, avalduste töötlemist ja strateegiahaldustarkvara pakkumist).“ Punktis 5.4 toodi eraldi välja, et hageja tegevusega konkureerivaks tegevuseks ei peeta olemasolevat võlgade sissenõudmise tegevust, mida teostab CRE (s.o kujul, nagu see oli olemas ja toimis lepingu sõlmimise ajal 2006. a oktoobris).
7.Tegevuspiirangu kokkuleppes on üheselt eristatavad kaks valdkonda: krediidihaldusja -infoteenused, millises valdkonnas tegutseb hageja, ning võlgade sissenõudmise teenus, millega tegeles CRE. Hiljem on aga CRE, milles kostja on saanud osanikuks, laiendanud oma tegevust samasse valdkonda, kus tegutseb hageja. Lepingu punktis 5.4 nimetatud tegevuspiirang sõlmiti viidatud sõnastuses seetõttu, et vahetusid hageja omanikud. Kuni 01.01.2007 olid hageja aktsionärideks AS SEB Pank, Q, SA Kredex ning läbi Y OÜ kostja. Seejuures oli hageja kuni 03.07.2006 CRE omanikuks ja tegeles ka inkassoteenuse osutamisega. Alates 01.01.2007 sai hageja ainuaktsionäriks Hollandi ettevõte GUS HOLDINGS B.V. Vahetult enne tehingut võõrandas hageja talle kuulunud CRE ainuosaluse OÜ-le BKI Infosüsteemid. CRE võõrandamise eesmärk oli hageja äritegevuse ümberkorraldamine, kuivõrd hageja jäi tegelema krediidihaldusteenustega ning kogu võlgade sissenõudmise teenuse osutamine eraldati CRE-le. Seetõttu lepiti kostjaga kokku, et ta võib omada osalust CRE-s, kuid ainult tingimusel, et teenus piirdub võlgade sissenõudmisega ning ei konkureeri hageja krediidihaldus- ja -infoteenustega.
8.Kostja on lepingu punktist 5.1.6 tulenevat tegevuspiirangut rikkunud. CRE on laiendanud tegevust krediidihaldus- ja -infoteenuse valdkonda ning osutab seeläbi hagejale konkurentsi.
9.Kostja rikkus ka lepingu punktist 5.1.5 tulenevat tegevuspiirangut, mis keelas omada osalust hagejaga alalistes ärisuhetes olevates juriidilistes isikutes. See keeld oli kehtestatud eesmärgiga vältida huvide konflikti hageja ja kostja vahel. Kostja juhtimisel on hagejal olnud alalised ärilised suhted CRE-ga.
10.Hageja ja CRE vahel on olnud järgmised kirjalikud lepingud: 02.12.2003 e-krediidiinfo raamleping; 26.10.2007 inkassoteenuseleping „Kliendileping nr 1651/07“; 01.08.2016 andmeedastusteenuse leping. Kostja on antud fakti varjanud nõukogu ja aktsionäri eest ning ühestki ülevaatest nõukogule ega hageja majandusaasta aruandest ei nähtu ärilised sidemed kostjaga seotud ühinguga. On selgunud, et teenuseid osutati endaga seotud ühingule suures osas selle eest turuhinda saamata ja arveid esitamata. Hageja nõuded kostja vastu seoses CRE-le osutatud teenustega on menetluses eraldi tsiviilasjas nr 218-4794.
11.Juhatuse liikme lepingu punkti 8.1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda punktide 5.1.5 või 5.1.6 rikkumise korral hagejale leppetrahvi summas 25 788.35 eurot. Arvestades kostja rikkumisi ning talle makstud tasu on leppetrahvi suurus mõistlik. Kostjale tasuti kuni 01.06.2017 igakuiselt juhatuse liikme tasu 8596.12 eurot, nõukogu liikme tasu alates 01.06.2017 1500 eurot ning täiendavat hüvitist juhatuse liikme lepingu lõpetamise eest 67 944 eurot.
12.Lisaks nõuab hageja VÕS § 113 lõike 2 alusel kostjalt seadusjärgses ulatuses viivist alates leppetrahvi nõudekirja esitamisest 17.01.2018.
13.Hageja esitas leppetrahvinõude vahetult pärast juhatuse liikme lepingu punkti 5.1.6 rikkumisest teada saamist. Samal kuupäeval lõpetas hageja ühepoolselt ka kostjaga sõlmitud nõukogu liikme lepingu. Kostja ei ole leppetrahvinõuet tasunud.
Kostja vastuväited
14.Kostja vaidleb hagile vastu. CRE oli kuni 03.07.2006 hageja tütarettevõte, milles kostja omandas osaluse siis, kui hageja ettevõtet müüdi ning ettevõtte selleaegne ostja CRE-st ja inkassoteenuste valdkonnast huvitatud ei olnud. Kostja ei kuulu ega ole kunagi kuulunud CRE juhatusse.
15.CRE osutab klientidele inkassoteenust. Info (sh krediidiinfo) ja selle kogumine on inkassoteenuse osa, mistõttu haldab CRE inkassoteenuse raames väikeses ulatuses ka krediidiinfot. Erinevalt hagejast, kes pakub krediidiinfo teenust kõigile soovijatele, haldab CRE krediidiinfot ainult enda inkassoklientide jaoks ning seoses konkreetse inkassoteenuse osutamisega. Kuna CRE haldab krediidiinfot ainult seoses inkassoteenusega, haldab CRE krediidiinfot teises ärifaasis, kui seda teeb hageja. Hageja pakutava krediidiinfo teenuse puhul on info see tulemus, mida kliendile pakutakse, kuid CRE poolt pakutava inkassoteenuse osutamisel kasutatakse infot teenuse enda osutamiseks ning tulemus, mida kliendile pakutakse, on inkassoteenus.
16.Juhatuse liikme lepingu punktides 5.1.5 ja 5.1.6 lepiti kokku, et „Ilma Nõukogu nõusolekuta ja väljaspool Äriühingu kontserni ei ole Juhatuse liikmel õigust omada osalust juriidilises isikus, millel on Äriühinguga püsiv ärisuhe“ ega „algatada iseseisvalt või koos kolmandate isikutega tegevusi või tsiviilõiguslikke ühinguid või nendes osaleda, kui need võivad konkureerida Äriühinguga“. Kuna hageja teadis kostja osalusest CRE-s, lepiti punktis 5.4 kokku konkurentsipiirangu erand, mille kohaselt „[k]ahtluste vältimiseks mainitakse, et CREDITREFORM EESTI OÜ olemasolevat võlgade sissenõudmise tegevust ei loeta Äriühinguga konkureerivaks tegevusalaks“ (edaspidi „erand“). Hageja nimel allkirjastas juhatuse liikme lepingu nõukogu liige F. Hageja nõukogu oli seega teadlik, et kostja omab osalust CRE-s ning aktsepteeris seda. Kostja informeeris CRE-d juhatuse liikme lepingus sätestatud konkurentsipiirangust ja vastavast erandist. CRE osanike vahel oli kokkulepe, et CRE ei osuta teenuseid, mis võiksid kostjale kohalduva piiranguga vastuollu minna.
17.CRE-le teenuse osutamine toimus hageja nõukogu teadmisel. Kostja esitas juba 2016. a lõpus või 2017. a alguses hageja nõukogu liikmele O-le kirjaliku raporti selle kohta, millistele inkassofirmadele hageja teenust osutab ning kes on nende osanikud. Raportis oli kajastatud ka CRE. Samuti vestlesid kostja ja O sel teemal korduvalt suuliselt. Lisaks sai hageja nõukogu esimees müügidirektorilt iga kuu ülevaate hageja TOPklientide kohta. Eksperdid kontrollisid kostja tegevust, sh CRE-le teenuse osutamist, korduvalt. Ei ole usutav, et mitte üheski auditis, eriti 2015. a tehtud põhjalikus ettevõtte müügitehingu auditis, ei toodud esile, et hagejal on ärilised sidemed mh CRE-ga.
18.Hageja on nõuetest kostja vastu loobunud. 01.06.2017 lõppesid kostja volitused hageja juhatuse liikmena, mille pooled fikseerisid vastavas kokkuleppes. Kokkuleppes kinnitati, et neil ei ole üksteise suhtes juhatuse liikme lepingust või mistahes muust alusest tulenevaid mistahes nõudeid või pretensioone ning kui sellised nõuded ka peaksid eksisteerima, loobuvad pooled neist selle eest eraldi tasu saamata (kokkuleppe punkt 8). Suhete lõppemisel nendega seonduvate kõikide küsimuste lahendamine on praktikas tavapärane.
19.Leppetrahvinõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kokkuleppe kontekstis välistab hagi rahuldamise alternatiivselt ka VÕS § 6 lõige 2. Hagi esitades on hageja käitunud vastuoluliselt. Hageja on kinnitanud, et tal kostja vastu nõudeid ei ole või on neist loobunud, kuid on asunud siiski väidetavat nõuet kohtumenetluses maksma panema.
20.Hageja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lõike 2 mõttes. Juhatuse liikme lepingu punkti 8.2 järgi „[ä]riühing kaotab õiguse nõuda leppetrahvi, kui Äriühing ei teavita Juhatuse liiget leppetrahvi nõude esitamisest 6 (kuue) kuu jooksul alates sellest, mil sai teada Lepingu rikkumisest, mis on leppetrahvi nõude esitamise alus“. Hageja ei teatanud kostjale leppetrahvi nõude esitamisest kokkulepitud tähtaja jooksul.
21.Hageja pidi CRE väidetavast krediidihaldusteenusest saama teada oluliselt enne leppetrahvinõude esitamist. Hageja viitas nõudes kostja rikkumise põhjendamisel CRE 2015. ja 2016. a majandusaasta aruannetele, millest väidetavalt nähtus, et CRE on asunud osutama hagejaga sama teenust. Aruanded olid avalikkusele kättesaadavad juba vastavalt 2016. ja 2017. a suvest. Poolteist aastat tagasi kättesaadavale avalikule infole tuginedes leppetrahvi nõude esitamine on vastuolus juhatuse liikme lepingu punktis 8.2 kokkulepitud tähtajaga. Ka CRE kodulehel on juhatuse liikme lepingu sõlmimisest alates olnud üleval info selle kohta, et CRE pakub inkassoteenuse raames mingis ulatuses infot ettevõtete kohta. Maakohtu otsus
22.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 25 788.35 eurot, otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6952.26 eurot ning tulevikus sissenõutava viivise VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
23.Peamiselt taandub vaidlus küsimustele, mis oli poolte vahel kokku lepitud konkurentsija tegevuspiirangu sisu; kas hageja on rikkumisest tulenevatest nõuetest kostja vastu loobunud; kui hageja ei ole nõuetest kehtivalt loobunud, siis kas kostja rikkus tegevuspiirangut ja peab tasuma leppetrahvi. Kui kohus tuvastab, et kostja on tegevuspiirangut rikkunud ja hageja ei ole nõuetest loonud, tuleb kohtul lahendada ka viivisenõue.
24.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kostja oli 27.08.1997-01.06.2017 hageja juhatuse liige; 01.06.2017-17.01.2018 oli kostja hageja nõukogu liige; kuni 01.06.2007 oli kostja läbi temale kuuluva Y OÜ hageja osanikuks; 2) kostjal oli hagejaga juhatuse liikme lepingu sõlmimise ajal ja edasise kestvuse ajal osalus CRE-s Y OÜ kaudu; 3) pooled sõlmisid 05.10.2006 juhatuse liikme lepingu, mille punkti 5.1.5 kohaselt oli kostjal keelatud nõukogu nõusolekuta omada osalust juriidilises isikus, mis on hagejaga alalistes ärisuhetes; lepingu punkti 5.1.6 kohaselt oli kostjal nii üksinda kui koos kolmandate isikutega keelatud nõukogu nõusolekuta alustada tegevusi ja tsiviilõiguslikke ühinguid või nendes osaleda, kui need võivad hagejaga konkureerida. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
25.Juhatuse liikme lepingu (t I kd lk 5-14) punkti 5.2 järgi peetakse konkureerivaks tegevuseks eelkõige „krediidiinfo ja -andmete pakkumist ning analüütiliste toodete ja teenuste pakkumist (sh krediidihindamist, pettuste ennetamist, avalduste töötlemist ja strateegiahaldustarkvara pakkumist).“ Lepingu punktis 5.4 on eraldi välja toodud, et hageja tegevusega konkureerivaks tegevuseks ei peeta olemasolevat võlgade sissenõudmise tegevust, mida teostab CRE.
26.Kostja leiab, et hageja on loobunud tema vastu suunatud nõuetest. Pooled ei vaidle, et juhatuse liikme lepingu lõpetamisel sõlmisid nad 01.06.2017 lõpetamise kokkuleppe (t I kd lk 29, 30). Kostja viitab kokkuleppe punktile 8, mille kohaselt hageja ja kostja kinnitasid üksteisele, et neil ei ole üksteise vastu lepingust või muust alusest tulenevaid nõudeid ega kaebusi, väljaarvatud käesolevas kokkuleppes nimetatud nõuded; kui sellised nõuded eksisteerivad, loobuvad pooled nendest nõuetest ilma selle eest eraldi tasu saamata. Kostja leiab, et sellega on hageja loobunud kõigist nõuetest kostja vastu. Kohus sellega ei nõustu. Vaatamata punktis 8 kokkulepitule jäid kostja suhtes kehtima juhatuse liikme lepingus sätestatud tegevuspiirangud ja leppetrahvi tasumise kohustus. See tuleneb nii juhatuse liikme lepingu punktist 7.6 kui sama lepingu lõpetamise kokkuleppe punktist 7. Punktis 7 on pooled sätestanud järgmist: „Pärast Lepingu lõpetamist kehtib töötaja suhtes edasi Lepingu punktis 5.4 sätestatud konkurentsipiirang ning punktis 5.5 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus. Juhatuse Liikme valimine Äriühingu nõukogusse ei piira ega takista Äriühingu Juhatuse Liikmel täitmast enda kohustusi nõukogu liikmena vastavalt Juhatuse Liikme ja Äriühingu vahelisele nõukogu liikme lepingule.“ Juhatuse liikme lepingu punkt 5.4 viitab omakorda vaidlusalusele juhatuse liikme lepingu punktile 5.1 (st ka selle alapunktidele 5.1.5 ja 5.1.6) ja sätestab, et piirangud kehtivad 12 kuud pärast seda, kui lõpevad juhatuse liikme volitused juhatuse liikmena. Sellest tulenevalt leiab kohus, et pooled loobusid juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel teineteise vastu esitatavatest nõuetest, v.a. juhatuse liikme lepingu punktis 5.4 (ja seega ka punktis 5.1) märgitud nõuded, mis jäid kehtima 12 kuu jooksul kokkuleppe sõlmimisest.
27.Samal põhjusel leiab kohus, et leppetrahvi nõude esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul on pooled selgelt kokku leppinud, millistest nõuetest loobuvad ja millised jäävad kehtima. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Ta on esitanud kostja vastu nõude, mis pidi peale kokkuleppe sõlmimist kehtima jääma.
28.Hageja peamiseks tegevusalaks on krediidihaldusteenuse ja krediidinfo pakkumine. See tuleneb nii juhatuse liikme lepingus sätestatust (t I kd lk 5-14), hageja kohta äriregistris avaldatud tegevusaladest (samas lk 16) kui hageja veebilehel klientidele esitatavast infost teenuste kohta (samas lk 18-23). Pooled on kokku leppinud, et kostja sel tegevusalal hagejale ise ega läbi ühingute konkurentsi ei osuta. Kostja peamiseks tegevusalaks võis olla inkassoteenuse pakkumine ja seda ei loetud konkureerivaks tegevuseks (juhatuse liikme lepingu punkti 5.4 erand).
29.Kohus tuvastas, et CRE tegutseb äriregistris avaldatud info kohaselt inkassoteenuse ja krediidiinfo valdkondades (samas lk 25). Veebilehel on CRE avaldanud tegevusalad: inkassoteenus, meeldetuletusteenus, taustauuring (samas lk 31-34). Sama tõendavad ka CRE 2017. ja 2018. majandusaastate aruanded (samas lk 154-169). Kostja esitatud väljatrükk CRE veebilehelt tõendab samuti, et kostja pakkus infoteenust (samas lk 106, 107). Hinnates viidatud tõendeid taustauuringuna pakutava teenuse sisu kirjelduses (samas lk 33 pöördel - 34), samuti kontrollostuna tehtud päringu vastuses esitatut (samas lk 36-39), on kohtu hinnangul tõendatud, et CRE osutab krediidiinfo teenust – esitab teavet isiku finantskäitumise, krediidivõime ja riskide kohta. Kostja on küll esitanud väite, et CRE annab krediidiinfot ainult enda klientidele inkassoteenuse raames, kuid see väide ei ole tõendamist leidnud. Hageja kontrollostule vastuseks saadetu (samas lk 36-39) tõendab vastupidist. Kostja väited, et krediidiinfo väljastamine kontrollostul inkassoteenuseta oli eksimus, ei ole eluliselt usutavad, eriti kuna kostja on asunud
väidetavale eksitusele tuginema alles peale seda, kui sai hagejalt nõudekirja leppetrahvi tasumiseks.
30.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on juhatuse liikme lepingu punktist 5.1.6 tulenevat tegevuspiirangut rikkunud. Vastupidiselt lepingu punktis 5.4 kokkulepitule on CRE laiendanud oma tegevust krediidihaldus- ja -infoteenuse valdkonda ning osutab seeläbi hagejale konkurentsi.
31.Kostja leiab, et kuna hageja teadis osalusest CRE-s, ei saa ta tugineda leppetrahvi nõudmisel kostja tegevusele läbi CRE. Kohus sellega ei nõustu. Juhatuse liikme lepingu punktis 5.4 leppisid pooled tõepoolest kokku konkurentsipiirangu erandi, mille kohaselt „[k]ahtluste vältimiseks mainitakse, et CREDITREFORM EESTI OÜ olemasolevat võlgade sissenõudmise tegevust ei loeta Äriühinguga konkureerivaks tegevusalaks“. Kostja on ka välja toonud, et hageja viis läbi auditeid, mis ei tuvastanud rikkumisi. Kohtu hinnangul on ainuüksi lepingu punktis 5.4 sätestatust ilmne, et hageja oli teadlik kostja seotusest CRE-ga ja sellest, et CRE osutas inkassoteenust. Samas ei ole aga tõendatud ega isegi veenvalt põhistatud, et hageja oleks olnud teadlik CRE poolt infoteenuse osutamisest ja seda aktsepteerinud. Kohus ei nõustu käsitlusega nagu oleks hageja juhatuse liikme lepingut sõlmides ja punktis 5.4 erandit sätestades kostjaga kokku leppinud, et kogu CRE tegevus on konkurentsipiirangu mõjusfäärist väljas. Vastasel korral puudunuks vajadus täpsustada, et konkurentsikeelu rikkumiseks ei loeta inkassoteenuse osutamist läbi CRE. Kui pooled soovinuks välistada kogu CRE tegevuse konkurentsikeelu alt, oleks nad selles ka nii kokku leppinud. Samuti ei muuda kohtu seisukohta kostja väide, et CRE tegevus ei ole aastast 2006 muutunud ja samu teenuseid, mida kostjale ette heidetakse, osutati aastaid. Hageja sai põhjendatult lähtuda sellest, et poolte vahel on kokkulepe krediidinfo teenuse mitteosutamise kohta läbi selle äriühingu ja tal oli alus eeldada, et kostja seda kokkulepet ei riku. Hagejal ei olnud kohustust kontrollida, milliseid teenuseid CRE osutas aastal 2006 või hiljem – ta lähtus juhatuse liikme lepingus kokkulepitust, et krediidiinfo teenust kostja läbi selle ühingu ei osuta.
32.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt CRE tegevus ei ole omistatav kostjale ja kostjalt ei saa CRE tegevusele tuginedes leppetrahvi nõuda. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Juhatuse liikme lepingu punkti 5.1.6 kohaselt oli kostjal nii üksinda kui koos kolmandate isikutega keelatud nõukogu nõusolekuta alustada tegevusi ja tsiviilõiguslikke ühinguid või nendes osaleda, kui need võivad hagejaga konkureerida. Seega leppisid pooled kokku, et kostja ei tohi osutada konkurentsi ise ega läbi ühingute. Pooled ei vaidle, et kostja omab läbi vaheühingu osalust CRE-s. Kohtu hinnangul on seega CRE näol tegemist ühinguga juhatuse liikme lepingu punkti 5.1.6 mõttes. Kui see nii ei oleks, muutuks sõnad „tsiviilõiguslik ühing“ konkurentsipiirangu kokkuleppes sisutühjaks. Samuti annaks see isikule võimaluse kuritarvitusteks läbi ühingute (sest eraisikuna üldjuhul krediidiinfo teenust ei osutatagi).
33.Lisaks konkurentsipiirangule (lepingu punkt 5.1.6) oli juhatuse liikme lepingus sätestatud ka tegevuspiirang (punktis 5.1.5), mille kohaselt oli kostjal keelatud nõukogu nõusolekuta omada osalust juriidilises isikus, mis on hagejaga alalistes ärisuhetes. Kuivõrd leppetrahvi nõude eelduseks on vastavalt lepingu punktile 8.1 kas punkti 5.1.5 või 5.1.6 rikkumine. Kohus tuvastas lepingu punkti 5.1.6 rikkumise ega pea vajalikuks lepingu punkti 5.1.5 analüüsida. Leppetrahvi nõude rahuldamiseks piisab ühe lepingupunkti rikkumisest.
34.Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lõike 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Juhatuse liikme lepingu punktis 8.2 on pooled kokku leppinud: „[ä]riühing kaotab õiguse nõuda leppetrahvi, kui Äriühing ei teavita Juhatuse liiget leppetrahvi nõude esitamisest 6 (kuue) kuu jooksul alates sellest, mil sai teada Lepingu rikkumisest, mis on leppetrahvi nõude esitamise alus“. Hageja põhistas kohtule, et sai leppetrahvi nõudeõigusest teada jaanuaris 2018, mil tegi testostu CRE-st ja esitas selle kohta kohtule ka tõendi (t II kd lk 36-39). Kostja ei tõendanud, et hageja sai nõude olemasolust teada varem. Kostja leiab, et hageja pidi CRE krediidihaldusteenusest saama teada oluliselt enne leppetrahvinõude esitamist. Kostja märgib, et CRE 2015. ja 2016. majandusaastate aruanded, millele hageja viitab, olid avalikkusele kättesaadavad juba 2016. ja 2017. a suvest. Samuti, et CRE kodulehel on juhatuse liikme lepingu sõlmimisest alates olnud üleval info selle kohta, et CRE pakub inkassoteenuse raames mingis ulatuses ka infot ettevõtete kohta. Kohus leiab, et hagejal puudus kohustus ise aktiivselt kostjaga seotud äriühingute majandusaastate aruannetest või veebilehtedelt otsida, kas kostja ei ole lepingut rikkunud. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta rikkumist varem ei avastanud. Ainuüksi sellest, et CRE majandusaasta aruannete või veebilehega tutvumisel oleks hageja teoreetiliselt võinud rikkumise avastada, ei saa järeldada, et hageja rikkumisest ka tegelikkuses varem teada sai. O kinnitab kohtule adresseeritud kirjas, et ei olnud teadlik kostja seotusest CRE-ga ega sellest, et CRE müüb infoteenust (t II kd lk 80-87). Kostja andis ütlusi, et tal oli O-ga juttu CRE-st, kuid ei väitnud, et ta oleks otsesõnu O teavitanud sellisest tegevusest ja konkurentsikeelu rikkumisest (kostja ütlused vande all; t II kd lk 105).
35.Juhatuse liikme lepingu punkti 8.1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda lepingu punktide 5.1.5 või 5.1.6 rikkumise korral hagejale leppetrahvi 403 500 krooni (25 788.35 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja rikkus lepingu punktis 5.1.6 sätestatud kohustusi, on tal tekkinud kohustus tasuda leppetrahvi. Leppetrahvi suuruse hindamisel tuleb arvestada selle funktsiooni ja lepingu hinda. Nii on leppetrahvil üheltpoolt survefunktsioon (hoida ära kostja asumine konkurendi juurde) ja ka kahju hüvitamise funktsioon (hüvitada sellega tekkiv kahju, mida hagejal on raske tõendada). Kohus leiab, et arvestades kostja rikkumisi ning talle makstud tasu, on leppetrahvi suurus mõistlik, kuivõrd hageja vaidlustamata väidete kohaselt tasuti kostjale kuni 01.06.2017 igakuiselt juhatuse liikme tasu summas 8596.12 eurot, nõukogu liikme tasu alates 01.06.2017 summas 1500 eurot ning täiendavat hüvitist juhatuse liikme lepingu lõpetamise eest summas 67 944 eurot.
36.VÕS § 162 lõike 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et leppetrahvi tuleks vähendada.
37.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist. Leppetrahvi nõue tekib alates kohustuse rikkumisest. Kuna käesoleval juhul olid leppetrahvi sissenõutavaks muutumise eeldused (kehtiv leping ja kohustuse rikkumine) täidetud, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Viivisenõude sissenõutavaks muutumisele leppetrahvi kohustuse maksmisel tuleb kohaldada VÕS
§ 113 lõikes 2 sätestatut. Säte on kohaldatav ka lepingu rikkumisest tulenevate rahaliste nõuete kohta. Viivisenõue muutub sissenõutavaks mõistliku aja jooksul peale leppetrahvi nõude kostja poolt kättesaamisest. Kuna leppetrahvi nõue sõltub sellest, kas nõudja seda rakendab, ei saa kostja viivitus tekkida hageja poolt kostja rikkumisest teadasaamisest. Sätte eesmärk on välistada viivisenõude esitamine võlgniku vastu aja eest, mil võlgnik võlausaldaja kavatsusest tema vastu leppetrahvi nõue esitada teadlik ei olnud või kui see ei olnud muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 17.01.2018 (t I kd lk 72). Kirjas nõuti leppetrahvi tasumist hiljemalt 18.01.2018 ehk üks päev peale kirja koostamist. Kirjal on märge, et kostja on kirjaga tutvunud, kuid ei ole kinnitanud selle kättesaamist. Kostja vastuse punktis 9 on kostja kinnitanud, et kiri esitati talle 17.01.2018. Kohus leiab, et 1 päev sedavõrd suure summa tasumiseks ei ole mõistlik aeg kohustuse täitmiseks. Samuti on see tähtaeg vastuolus poolte vahel kokkulepituga. Juhatuse liikme lepingu punkti 8.3 järgi oli kostja kohustatud tasuma lepingus sätestatud leppetrahvi 1 kuu jooksul alates nõude esitamisest äriühingu poolt. Nõudekirjas märgitud tähtpäeva ei saa seega leppetrahvi nõude sissenõutavaks muutumise hindamisel arvesse võtta, vaid lähtuda tuleb juhatuse liikme lepingus kokkulepitust. Olukorras, kus hageja esitas kostjale leppetrahvi nõudekirja 17.01.2018, pidanuks seega kostja nõude tasuma hiljemalt 17.02.2018. Hageja leppetrahvinõue muutus seega sissenõutavaks 18.02.2018. Arvestades leppetrahvi suurust 25 788.35 eurot, viivitatud päevade arvu 1231 ja seadusjärgse viivise aastaprotsenti 8% nimetatud perioodil, on kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise suuruseks kohtuotsuse tegemise aja seisuga 6952.26 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee).
38.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni arvestada viivist seadusjärgses määras kogu kahju hüvitise summalt. Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
39.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
40.TsMS § 174 lõige 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lõikest 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lõikele 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Apellatsioonkaebus
41.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud mõlemas astmes hageja kanda. Kostja palub käsitleda apellatsioonkaebuse osana maakohtus esitatud menetlusdokumente.
42.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole 01.06.2017 juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppega nõudest kostja vastu loobunud. Maakohus andis kokkuleppe punktile 8 üllatusliku sisu ja tõlgendas seda ebaõigesti. Pooled vaidlesid, kas loobumise kokkulepe hõlmab nõudeid, millest pooled ei olnud teadlikud, millal kostja piiranguid rikkus ja kas loobumise kokkulepe kehtib. Maakohus aga leidis, et loobumise kokkulepe ei hõlma üldse konkurentsipiirangutega seonduvaid nõudeid. Sellist väidet pooled ei esitanud. Maakohus jättis kostja väited käsitlemata ega ei tuvastanud, millal kostja konkurentsipiirangut rikkus. Maakohus ei hinnanud poolte väiteid ja tõendeid kokkuleppe sisu ja kehtivuse kohta.
43.Maakohus tõlgendas ebaõigesti konkurentsipiirangu ja selle erandi sisu (juhatuse liikme lepingu punktid 5.1.6 ja 5.4), jättes arvestamata VÕS § 29 lõiked 5 ja 6 (CRE osaluse omandamise ning konkurentsipiirangu ja selle erandi kokkuleppimise asjaolud; hageja käitumine peale piirangu kokkuleppe sõlmimist; juhatuse liikme lepingu punktis 5.1.5 kokkulepitu). Maakohus jättis hindamata, mis oli ja peab olema konkurentsipiirangu üldine eesmärk. Maakohus ei tuvastanud kostjale etteheidetavat tegu (aktiivset tegevust hagejale konkurentsi pakkumisel). Maakohtu tõlgenduse kohaselt puudub juhatuse liikme lepingu punktil 5.4 sisu. Maakohus tõlgendas konkurentsipiirangut ja selle erandit üksnes grammatiliselt. Maakohtu tõlgendus on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu poolt lahendis nr 2-18-10280 analoogsetele kokkulepetele antud tõlgendusega.
44.Maakohus jättis hindamata, kas konkurentsipiirang kehtib ja kas selle kohaldamine on kostja suhtes kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja toetus maakohtus alternatiivselt ebamõistliku ja ebaproportsionaalselt kahjustava kokkuleppe tühisusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõike 1 alusel (heade kommete vastane). Kui piirang siiski kehtib oleks tulnud lepingu punkt 5.1.6 jätta kohaldamata VÕS § 6 lõike 2 alusel.
45.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et CRE asus hagejaga konkureerima. Maakohus hindas ebaõigesti äriühingu äriregistri väljavõtet, iseteeninduskeskkonna väljavõtet, 2016. ja 2017. a majandusaastate aruandeid, 2006. a kodulehe väljavõtet, Aiaekspert OÜ taustapäringu asjaolusid. Maakohus jättis hindamata tõendid, millest nähtub, et CRE ei osuta krediidiinfo teenust: 2015.-2018. a majandusaastate aruanded, hageja ja CRE vahelised lepingud info ostmiseks hagejalt.
46.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja ei teavitanud kostjat leppetrahvinõudest hilinenult. Kostja ei pidanud tõendama, millal hageja faktiliselt rikkumisest teada sai. Hagejale saab ette heita CRE tegevuse vastu huvi mittetundmist. Hageja nõukogu esimees teadis kostja osalusest.
47.Maakohus jättis ebaõigesti leppetrahvi vähendamata. Vastustaja seisukoht
48.Hageja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
49.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamine tõttu. Ringkonnakohus saab ise teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab menetluskulud mõlemas kohtuastmes (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2).
50.Ringkonnakohus on veendumusel, et maakohus andis poolte vahel 05.10.2006 sõlmitud juhatuse liikme lepingule ebaõige sisu, kui tõlgendas vaidlusaluseid lepingupunkte kitsalt grammatiliselt ega kohaldanud VÕS §-s 29 kehtestatud lepingu tõlgendamise reegleid. Järgnevalt tuvastab kolleegium uuesti juhatuse liikme lepingu olemuse ja sisu ulatuses, mis omab tähtsust praeguse vaidluse lahendamisel. VÕS § 29 lõikest 1 tulenevalt tuleb lepingut tõlgendada eeskätt lähtuvalt selle sõlminud poolte ühisest tegelikust tahtest sõlmimise ajal. Seega ei saa 2006. a sõlmitud lepingu tõlgendamisel lähtuda hageja poolt lepingule antud tõlgendusest jaanuaris 2018. Siinkohal ei oma tähtsust, et hagejal on uus omanik ja uued juhtorganid. Kostjaga sõlmis 2006. a lepingu äriühing, st juriidiline isik, mille tahe lepingupoolena tuleb tuvastada vastavalt tol ajal tegutsenud esindusõiguslike isikute tahtele. Maakohtus esiletoodud elulised asjaolud ei anna alust käsitleda 05.10.2006 lepingut VÕS § 35 mõttes tüüptingimustega lepinguna, mistõttu ei tule tõlgendamisel lähtuda VÕS §-st 39.
51.VÕS § 29 lõike 1 teise lause kohaselt, kui lepingupoolte ühine tegelik tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama sätte lõike 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine pool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Lõike 5 kohaselt tuleb tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, pooltevahelist praktikat. Lõike 6 kohaselt tuleb lepingutingimusi tõlgendada koos teiste tingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lõikest 8 tulenevalt tuleb tõlgendamisel eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt on pooled kohustatud hagimenetluses tõendama enda väiteid ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti.
52.Maakohtus esitatud tõenditega ja / või poolte vahel vaidluse all mitteolevate asjaolude alusel on tõendatud järgmised elulised asjaolud, mis kolleegiumi arvates omavad tähtsust 05.10.2006 lepingu (sh punkti 5) tõlgendamisel: 1) hageja (asutatud 1997; endise nimetusega AS Krediidiinfo) omanikeks olid kuni 01.01.2007 lisaks SA-le KredEx ja AS-le SEB Pank kostja (läbi tema kontrolli all oleva äriühingu) ja hageja töötaja Q; 2) kõik aktsionärid võõrandasid aktsiad 2006. a ning alates 01.01.2007 oli ainuaktsionäriks Hollandi äriühing; 3) CRE (asutatud 2002) üheks osanikuks oli aastatel 15.01.2003-03.07.2006 hageja, kes võõrandas osa Q kontrolli all olnud äriühingule, kes omakorda võõrandas osa sellest 18.12.2006 kostja kontrolli all olevale äriühingule; 4) kostja oli hageja juhatuse liige alates äriühingu esmakande tegemisest 27.08.1997; 5)
Hollandi äriühing ei soovinud tegeleda inkassoteenusega ega omandada hagejat ostes osa CRE-s, mistõttu otsustas hageja osa võõrandada kostjale ja Q-le; 6) hageja tegeles krediidiinfoteenusega ja CRE inkassoteenusega; 7) hageja ja CRE vahel oli 2003. a sõlmitud leping, mille alusel sai CRE kasutada hageja on-line raportite andmebaasi (t I kd lk 54). Esiletoodud asjaolud iseloomustavad elulist olukorda, milles sõlmiti 05.10.2006 leping, mille alusel jätkas kostja hageja juhatuse liikme ülesannete täitmist olukorras, kus ta enam äriühingu omanike ringi ei kuulunud, kuid kuulus CRE omanike hulka, millest hageja oli teadlik. Lisaks eelnevale on tõendatud, et 26.10.2007 sõlmisid hageja ja CRE lepingu, millega hakkas CRE osutama hagejale võla sissenõudmise teenust (t I kd lk 55-58). Kohtu arvates omab tähtsust lisaks, et kostja on jäänud praeguses menetluses juba varasemalt teises kohtumenetluses tunnistajana antud ütluste juurde, et tema teadis, et konkurentsipiirang ei hõlma tema osalust CRE-s samamoodi nagu tema poolt Q-ga sõlmitud töölepingus sisaldunud sama sõnastusega piirang ei hõlmanud sama sõnastusega piirangu erandi tõttu Q osalusega äriühingu osalust CREs. Kuigi maakohus ei võtnud tsiviilasjas nr 2-18-10280 (hageja vs Q) jõustunud kohtuotsust praeguses asjas tõendina vastu, ei vaidle pooled kostja poolt tunnistajana teises asjas antud ütluste sisu üle. Kolleegium nõustub hagejaga, et kuna teises kohtumenetluses oli vaidluse all tööleping, mis oli sõlmitud hageja nimel kostja poolt teise isikuga, siis ei pruugi teises kohtuasjas tuvastatud asjaolud olla üksühele arvestatavad praeguses asjas. Küll aga on kolleegium seisukohal, et kostja muutumatu seisukoht annab kohtule veendumuse, et kostja ei ole arusaamist 2006. a sõlmitud lepingutes sisaldunud piirangute mõistmise kohta muutnud. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kuigi kostja oli 2006. a hageja juhatuse liige ja Q hagejaga töölepingulises suhtes, siis muus osas olid mõlema lepingu sõlmimisele eelnenud ja sellega seonduvad elulised asjaolud sarnased (mõlemad isikud olid hageja aktsionärideks, kes võõrandasid aktsiad Hollandi äriühingule; mõlemad ostsid hagejalt CRE osaluse; mõlemad jäid hagejaga seotuks ka uue omaniku ajal, kusjuures omanik oli osalusest teadlik). Samuti on tõendatud, et aastal 2006 pakkus CRE lisaks võlgade sissenõudmise teenusele ka kõigi Eestis registreeritud ettevõtete tausta kontrolli koostöös hagejaga, aga ka ettevõtte monitooringu teenust (väljatrükk 2006. a CRE kodulehest t I kd lk 106-107).
53.Kirjeldatud elulises olukorras sõlmis hageja kostjaga juhatuse liikme lepingu, milles oli mh kokku lepitud punkt 5 „Konkurentsikeeld ja konfidentsiaalsuskohustus“. Punktis 5.1 oli lepitud kokku mh, et nõukogu nõusolekuta ja väljaspool hageja kontserni ei ole juhatuse liikmel õigust tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samal tegevusalal hagejaga (punkt 5.1.1) ning olla osanik täisühingus või täisosanik usaldusühingus, mis tegutseb samal tegevusalal hagejaga (punkt 5.1.2) ning olla juhtorgani liige juriidilises isikus, mis tegutseb hagejaga samal tegevusalal (punkt 5.1.3) ning sõlmida töölepinguid jmt kokkuleppeid selleks, et osutada teenust (täita juhatuse liikme ülesandeid) muudele isikutele peale hageja (punkt 5.1.4); omada osalust juriidilises isikus, millel on hagejaga püsiv ärisuhe (punkt 5.1.5); algatada iseseisvalt või koos kolmandate isikutega tegevusi või tsiviilõiguslikke ühinguid või nendes osaleda, kui need võivad konkureerida hagejaga. Punktis 5.2 oli kirjeldatud konkureerivate tegevusaladena punkti 5.1 kohaselt mistahes tegevust, eelkõige krediidiinfo ja -andmete esitamist ning analüütiliste toodete ja teenuste (sh laenuhindamise, pettuste ennetamise, taotluste töötlemise ja strateegiahalduse tarkvara) pakkumist kolmandatele isikutele. Punktis 5.3 oli lepitud kokku, et hageja nõukogul ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, kui tegevusel ei ole negatiivset mõju hageja juhtimisele või majandustegevusele ning et uute asjaolude ilmnemisel võib nõukogu nõusoleku tagasi võtta. Punktis 5.4 (alapealkirjaga „Konkurentsikeelu kehtivus“) oli mh lepitud kokku, et kahtluste vältimiseks mainitakse,
et Creditreform Eesti OÜ olemasolevat võlgade sissenõudmise tegevust ei loeta konkureerivaks tegevusalaks.
54.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et juhatuse liikme lepingu punkti 5 tervikuna tõlgendades, koosmõjus lepingu sõlmimisele eelnenud ja järgnenud poolte käitumisega ning eelmises punktis esiletoodud eluliste asjaoludega on eluliselt usutav ja mõistlik kostja arusaam konkurentsikeelu sisust – kuna CRE-l ja hagejal olid juba püsivad ärisuhted (sh osutas CRE koostöös hagejaga ettevõtete taustakontrolli teenust lisaks võlgade sissenõudmise teenusele), CRE osade müük oli seotud otseselt hageja aktsiate müügiga ja ostja soovimatusega omandada tütarettevõte, oli lepingupoolte ühine tahe välistada konkurentsikeelu alt CRE osalus ja tegevus kui selline tervikuna. Kuna kostja ise oli otseselt seotud aktsionäri ainuomanikuna hageja aktsiate müügiprotsessiga ja hageja tütarettevõtte CRE osaluse müügiga ning oli hageja juhatuse liikmena teadlik hageja ja CRE vahelistest ärisuhetest, ei ole mõistlik arvata ega eeldada, et ta võttis endale riski, et osalus CRE-s saaks anda hagejale mistahes ajal tulevikus aluse nõuda leppetrahvi konkurentsikeelu rikkumisele viidates. Seda enam, et CRE sel ajal siiski osutas ka taustakontrolli teenust, kuigi koostöös hagejaga. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hageja oleks kuni 2018. aastani pööranud tähelepanu CRE tegevusele. St, et 2006. a lepingu sõlminud pool, teades teise poole osalusest CRE-s, ei pidanud vajalikuks CRE tegevust mistahes moel kontrollida, mis täiendavalt annab alust veendumusele, et lepingu sõlminud isikud välistasid konkurentsikeelu alt CRE tegevuse täielikult. Hageja ei saa lepingu tõlgendamisel toetuda nende isikute teadmisele, kes 2006. a lepingu ettevalmistamisel ega sõlmimisel ei osalenud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei esitanud tõendeid, mis annaksid aluse tõlgendada 05.10.2006 lepingut teisiti kui eelnevalt kohus esile tõi. Mh ei esitanud hageja tõendeid väite kohta, et 2006. a seisnes koostöö hagejaga ainult klientide suunamises hagejani. 02.12.2003 lepingust nähtuvalt oli CRE-l nt õigus kasutada hageja andmebaase. Kuna otseselt CREle viitav lause sisaldub lepingupunktis 5.4, siis sõltumata sellest, kas isegi juhul, kui seda nimetada selgitavaks lauseks (nagu teeb hageja), sisaldub see lepingus ja tõlgendamisel ei saa seda tähelepanuta jätta.
55.Kuna kolleegiumi arvates on võimalik juhatuse liikme lepingu punkti 5.1 koosmõjus punktiga 5.4 tõlgendada kehtivana, ei analüüsi kohus, kas punkt 5.1.6 võib olla TsÜS § 87 ja konkurentsiseaduse (KonkS) § 8 alusel tühine. Küll on õige kaebuse väide, et maakohus jättis vastuolus TsMS § 442 lõikega 8 sellele kostja vastuväitele vastamata, kuigi tõlgendas lepingut viisil, mille puhuks oli kostja esitanud tühisuse vastuväite. Samuti jättis maakohus vastamata kostja alternatiivsele vastuväitele jätta lepingupunkti 5.1.6 arvestamata VÕS § 6 lõike 2 alusel. Ka see vastuväide ei oma ringkonnakohtu tõlgenduse puhul tähendust ja kohus jätab selle menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt käsitamata. Kuna eelnevalt jõudis kolleegium veendumusele, et CRE-s osaluse omamine ja selle kaudu siis ka CRE tegevus ei saanud olla 05.10.2006 lepingu punkti 5.1 rikkumiseks, ei olnud seega hagejal lepingupunktist 8.1 tulenevat alust kostjalt leppetrahvi nõudmiseks. Kuna hageja 17.01.2018 nõudel ei ole õiguslikke tagajärgi, ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust, milline oli 01.06.2017 kokkuleppe punkti 8 sisu ja kas see kehtib. Otsuses käsitamata tõendid asja lahendamisel kohtu arvates tähtsust ei oma, mistõttu jätab kolleegium need tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
56.Kolleegium märgib, et maakohus jättis menetluskulude jaotamisel tähelepanuta, et oli 15.02.2021 määrusega (t I kd lk 190) jätnud hagi sissenõutavaks muutunud viivise 175.22 euro ulatuses hageja tagasivõtu alusel läbi vaatamata. Seega sõltumata ülejäänud ulatuses hagiavalduse lahendamise tulemusest peab läbi vaatamata jäänud ulatuses kandma menetluskulud TsMS § 168 lõike 4 alusel hageja, sest 30.09.2020 menetlusdokumendi punktist 12 nähtuvalt ei olnud osalise tagasivõtu aluseks asjaolu, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist osaliselt rahuldanud.
57.Küll aga ei oma eelmises punktis esiletoodu praeguses asjas sisulist tähtsust, kuna ringkonnakohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lõike 4 alusel määrab hüvitamisele kuuluvad menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
58.TsMS § 136 lõike 4 alusel muudab kolleegium kaebuse menetlusse võtmise määruses määratud tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses. 27.07.2021 määruse kohaselt on asja hinnaks apellatsioonimenetluses 28 806.65 eurot. TsMS § 137 lõike 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Praeguses asjas on apellatsioonimenetluse ulatus samane maakohtumenetluse ulatusega peale 15.02.2021 määrust (t lk I kd lk 190), millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata sissenõutavaks muutunud viivise 175.22 eurot osas. Seega on tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses TsMS § 137 lõike 1, § 133 ja § 134 lõike 1 koosmõjus 28 637.08 eurot, millest 25 788.35 eurot leppetrahv põhivõlgnevusena + sellelt viivis 1 aasta eest 2068.72 eurot + hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 780.01 eurot. Tasumisele kuuluva riigilõivu suurusele kaebuse hinna muutumine mõju ei avalda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.