Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-131840 Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-21-131840 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on Holm Bank AS hagi L A vastu 1595.31 euro nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 26.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel põhivõlgnevus summas 53 eurot 11 senti, intress 5 eurot 84 senti, viivis 5 eurot 18 senti, lepingutasu 2 eurot 10 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 25 eurot, kokku summas 91 eurot 23 senti, hageja ja kostja vahel 08.12.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel põhivõlgnevus summas 1359 eurot 24 senti, intress 136 eurot 86 senti, viivis 49 eurot 77 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 eurot, kokku summas 1555 eurot 87 senti ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 225 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Holm Bank AS ja kostja vahel 26.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 252 eurot, xxx-lt kauba ostmiseks ning 08.12.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1499 eurot, xxx-lt kauba ostmiseks. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed. Kostja ei tasunud võlgnevust ka peale lepingute ülesütlemist. Holm Bank AS esitas 13.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1595.31 euro saamiseks. Kohus tegi 18.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 11.11.2021 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.03.2022 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond võlgnikule L A makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 18.10.2021 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 02.11.2021 saadetud makseettepanek e-posti aadressidel xxx – puudub kättesaamise kinnitus, xxx – puudub kättesaamise kinnitus. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elukoha aadress. Aadress xxx on Rahvastikuregistri andmetel alates 21.03.2021 kehtetu. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elamisloakaart ja elamisluba Eestis. Eelmises menetluses võlgniku abikaasa kinnitas 18.10.2021 , et võlgnik läks tagasi xxx, kontakte ei tea.

2-21-131840 Harju Maakohus on kostjale menetlusdokumendid ja 10.03.2022 menetlusse võtmise määruse kättetoimetanud edasiandmiseks tähtsaadetisena aadressile xxx 14.03.2022, kuivõrd kostja ei viibinud kohal. Vastuvõtjaks on märgitud isik A S isikut tõendava dokumendi number xxx ning suhe saajaga vend. Rahvastikuregistri kohaselt ei ole küll märgitud isik kostja vennana, kuid kohus on tuvastanud, et kostja suhete all on välja toodud kostja isa L A, kelle kohta puuduvad andmed, sealhulgas puudub isikukood, kostja ema M A ja abikaasa K T. Samas tuleneb asja materjalidest, et kostja on xxx päritolu, millest tulenevalt ei pruugi tema sugulussuhted olla kajastatud Eesti registrites. Seega puudub kohtul alus kahelda, et dokumentide vastuvõtjaks olnud isik ei ole kostja vennaks, olenemata asjaolust, et registris see pole märgitud. Kostja ei ole tänaseni hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja ja kostja vahel 26.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel põhivõlgnevus summas 53 eurot 11 senti, intress 5 eurot 84 senti, viivis 5 eurot 18 senti, lepingutasu 2 eurot 10 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 25 eurot, kokku summas 91 eurot 23 senti, hageja ja kostja vahel 08.12.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel põhivõlgnevus summas 1359 eurot 24 senti, intress 136 eurot 86 senti, viivis 49 eurot 77 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 eurot, kokku summas 1555 eurot 87 senti ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 225 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 225 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47.86 eurot ja täiendava riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 177.14 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 225 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Käesoleval juhul ei ole hageja palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-21-131840 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.