Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-15389
Kohtuasi
Dixutana AB hagi Astel AB vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2021 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
Dixutana AB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Dixutana AB (Rootsi Kuningriigi registrikood 5590026307), lepinguline esindaja Kätlin Hinnov Kostja: Astel AB (Rootsi Kuningriigi registrikood 5590924139), seaduslik esindaja RK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Dixutana AB (hageja) esitas 30.09.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Astel AB (kostja) vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset võlgnevust 487 900 rootsi krooni, kahjuhüvitist 1185 eurot ja viivist 891 355,50 rootsi krooni.
2-21-15389 Kuigi nii hageja kui kostja on Rootsis registreeritud juriidilised isikud, on pooled töövõtulepingu p-s 9 kokku leppinud, et „Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.“ Hageja möönab, et lepingu p 9 puhul on võimalik erinev tõlgendus. Kuigi asja menetlemine oleks otstarbekam Rootsis, siis arvestades, et kostja on sellele vastu vaielnud ning leiab, et vaidlused tuleb tingimata lahendada Eesti kohtus ja Eesti õiguse alusel, esitas hageja hagi Harju Maakohtule. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 19.10.2021 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast, põhjendades seda järgmiselt.
2-21-15389
Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, leides, et hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Eesti kohtu poole saab pöörduda juhul, kui vaidlusel või menetlusosalistel on Eestiga piisav seos (nt kui kostja elab või asub Eestis, kui vaidluse objektiks olev vara asub Eestis või kui pooled on sõlminud Eesti kohtu kasuks kohtualluvuse kokkuleppe). Piiriülestes vaidlustes, mille jaoks Brüssel I bis määrusega erandliku kohtualluvuse reegleid ette nähtud ei ole, saavad pooled määruse art 25 kohaselt sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Lisaks võib kohus lahendada vaidluse ka põhjusel, et kostja on määruse art 26 kohaselt kohtusse ilmunud ilma kohtualluvust vaidlustamata. Kohtualluvuse kokkuleppe lubatavuse hindamisel tuleb samuti lähtuda Brüssel I bis määruse art-st 25, mille esimese lõike kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Viidatud sätte tähenduses on asjaomane liikmesriigi õigus selle riigi õigus, millise riigi kohtute kohtualluvuses kokku lepiti. Kuna pooled leppisid lepingu p-s 9 kokku, et kohtualluvus on Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt maakohtul, tuleb hinnata, kas kohtualluvuse kokkulepe on tühine Eesti õiguse alusel. TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Kokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja see käsitleb kindlat õigussuhet. Hagi esitamiseks ei ole Brüssel I bis määrusega ette nähtud erandlikku kohtualluvust. Tsiviilasja materjalide kohaselt (dtl 56) peab kostja Eesti kohtu kasuks sõlmitud kohtualluvuse kokkulepet kehtivaks. Neil asjaoludel puudub alus järelduseks, et Eesti õiguse alusel oleks kohtualluvuse kokkulepe tühine. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohtul puudub määruskaebemenetluses pädevus maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuse alusel saab ringkonnakohus kontrollida, kas nõuete menetlusse võtmisest keeldumine oli õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
2-21-15389 TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse peamise taotluse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.