Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-112844
Kohtuasi
Europark Estonia väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.08.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Europark Estonia OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas
OÜ
hagi
X
vastu
võla
Kostja: X (isikukood XXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja materjalide juurde hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Harju Maakohtu 23.08.2021 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud Europark Estonia OÜ kanda ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud X kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Europark Estonia OÜ (hageja) esitas 04.05.2021 Pärnu Maakohtule avalduse X (kostja, võlgnik) vastu maksekäsu kiirmenetluses 40 euro nõudes (sh leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot). Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 45 eurot ning avaldaja menetluskuluks on 20 eurot. Avaldaja selgitas, et sõiduk numbrimärgiga XXX, mille omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvinõude esitamise ajal võlgnik, oli pargitud võlausaldaja opereeritavale parkimisalale 20.07.2018. Parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata.
2.10.05.2021 esitas võlgnik nõudele vastuväite, milles tõi välja, et hageja poolt viidatud leppetrahvi kohta ei ole võlgnik varem ühtegi teadet saanud ning võlgnikule teadaolevalt ei ole ta ka aastal 2018 parkimistingimusi rikkunud. Kui avaldaja tõendab kohtule, et võlgnik 20.07.2018 parkimistingimusi rikkus, siis on võlgnik nõus leppetrahvi tasuma. Võlgnik ei ole nõus tasuma sissenõudekulusid ja menetluskulusid, kuna leppetrahvist mitte teades ei olnud võlgnikul võimalik seda tasuda. Lisaks on menetluskulud ebaproportsionaalselt suured.
3.18.05.2021 määrusega anti avaldus üle hagimenetlusse Harju Maakohtule.
4.22.06.2021 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt leppetrahvist tuleneva võlgnevuse 30 euro ja sissenõudekulude 10 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal. Sõiduk oli pargitud 20.07.2018 hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja leppetrahvinõudel on märgitud parkimise aeg ja koht. Leppetrahvinõudeid käesoleva ajani ei ole tasutud. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, püüdes kostjale kohutuse täitmist meelde tuletada. Kohtueelselt saatis hageja tähitud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile.
5.Kostja teatas 19.07.2021, et ta võtab hagi õigeks. Kostja osundas, et ta ei ole enne hagiavalduse esitamist saanud leppetrahvi nõuet ning selle kättetoimetamist ei ole hageja tõendanud. Kostja tasus hagejale nõutud 40 eurot. Kuigi hageja poolt esitatud tõenditest ilmneb, et hageja on saatnud kostjale kohtueelselt meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta, ei ole kostja sellekohast meeldetuletust kätte saanud. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et teade tähitud kirja kohta on saadetud kostja elukoha aadressile, kuid vastavat kirja ega teadet kostja tegelikkuses saanud ega näinud ei ole. Kostja sai esmakordselt leppetrahvinõudest teada maksekäsu kiirmenetluse avalduse kaudu ligi kolm aastat pärast rikkumise toimumist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele oli hageja koheselt lisanud ka leppetrahvi summat mitmekordselt ületava menetluskulude nõude, millega kostja ei saanud nõustuda. Üksnes leppetrahvinõude esitamise korral oleks kostja maksekäsuga koheselt nõustunud. Kostja palub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt.
6.Hageja esitas 22.07.2021 hagist loobumise avalduse. Hageja kinnitas, et kostja tasus talle hagis nõutud 40 eurot. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 168 lg 5). Hageja palus seoses hagist loobumisega tagastada talle pool tasutud riigilõivust.
7.19.08.2021 seisukohas leidis kostja, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostja võttis hagi kohe õigeks ja tasus koheselt võlgnevuse. Hagi esitamiseks hageja poolt ei oleks olnud põhjust ning ka menetluskulusid ei oleks tekkinud, kui kostja oleks enne kohtusse pöördumist nõudest teadlik olnud.
2-21-112844 Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 23.08.2021 määrusega lõpetati tsiviilasjas nr 2-21-112844 menetlus seoses hagist loobumisega (TsMS § 428 lg 1 p 3) ja jäeti menetluskulud hageja kanda. Maakohus tagastas hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust.
9.TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
10.Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei ole oma käitumisega põhjust andnud hagi esitamiseks, sest ta ei teadnud nõudest ning tasus selle koheselt pärast teada saamist. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjale oleks kohtumenetluse eelsel ajal trahvinõuet kätte toimetatud. Kohtule esitatud ühest fotost võib eeldada trahvinõude jätmist sõiduki kojamehe vahele, kuid sellest ei saa järeldada, et sõiduki omanik on trahvinõude kindlasti kätte saanud. Lisaks on hageja saatnud kostjale alles mitu aastat hiljem ehk 10.03.2021 meeldetuletuskirja, kuid seda on postiteenuse osutaja vahendusel üritatud kätte toimetada vaid ühel korral päevasel ajal, mil kostja võis viibida tööl ega olnud seetõttu kättesaadav. Seega ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et kostja oleks enne kohtumenetluse algust olnud teadlik tasumata trahvinõudest.
11.Hageja ei ole teinud pingutusi selleks, et kostjale kohtuväliselt nõudest teatada. Kuna hageja ei ole selleks vajalikke samme ette võtnud ja kostja võttis hagi kohe õigeks, ei ole kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja enda kanda ja puudub alus täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Hageja esitas 01.09.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
13.Kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja pidi olema teadlik nõude olemasolust või esitama tõendid selle ümberlükkamiseks. Hageja on teinud leppetrahvi tasumiseks kostjale viis tahteavaldust, enne kui kostja võlgnevuse tasus. Hageja pani leppetrahvinõude sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, saatis 29.01.2021 meeldetuletuskirja kostja e-posti aadressile, saatis tähitud kirja teel meeldetuletuskirja, esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning lõpuks esitas hagiavalduse. Alles hagi esitamise järgselt on kostja nõude rahuldanud ning hagi esitamine oli eelduseks, et kostja nõude rahuldaks.
14.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Selle väitega nõustus ka kostja. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks (RKTKo nr 2-17-117146, p 12). Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RKTKo nr 2-15-3430, p 18). Järelikult on hagejal õigus nõuda parkimislepingu rikkumisel leppetrahvi, olles täitnud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk ei ole leppetrahvi väljastamise ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja väide, et ta ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud, on paljasõnaline ja täielikult tõendamata.
15.Hageja on saatnud 29.01.2021 kostja e-posti aadressile XXXXXX (mis mh märgitud kostja e-posti kontaktaadressiks) ka e-kirja teel meeldetuletuskirja.
2-21-112844
16.Hageja on saatnud meeldetuletuskirja ka tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, mis on hagejale tagastatud põhjusel, et hoiutähtaeg on möödud. Kui hageja on saatnud tähitud kirja kostjale, mida kostjale ei ole õnnestunud kätte toimetada ega kostja ei ole läinud sellele postkontorisse järele, siis ei saa kostja väita, et ta ei ole meeldetuletuskirja kätte saanud, kuna ta on loobunud saadetisele järele minemisest. Kuna meeldetuletuskirja ei ole õnnestunud kostjale üle anda, on jäetud vastav teatis kostjale postkasti, mille tulemusel on hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri kostjale kätte toimetada.
17.Maksekäsu kiirmenetluse raames oli kostjal võimalik tutvuda üldiste asjaoludega ning samuti küsida täiendavat lisainformatsiooni hagejalt leppetrahvi osas. Seda võimalust ei ole kostja kasutanud. Kostja seadis kahtluse alla selle, et ta on parkimistingimusi rikkunud, mille tagajärjel pidi hageja esitama hagiavalduse. Samuti on keeldunud kostja muude kulude tasumisest (riigilõiv, menetluskulu).
18.Kostja oma teadliku tegevuse ja käitumisega on andnud põhjuse hagi esitamiseks, kuigi kostjal oli korduvalt võimalus kas kohtueelselt või varasemas menetlusstaadiumis tutvuda hagi aluseks olnud asjaoludega. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada võimalik vaidlus kohtueelselt. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 5 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
23.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulud ebaõigesti hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohus peab TsMS § 168 lg 5 alusel põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud.
24.Hageja on välja toonud, et ta on leppetrahvinõude maksmapanekuks: 1) paigutanud sõiduki kojamehe vahele leppetrahvinõude (dtl 63); 2) saatnud 29.01.2021 e-kirja teel meeldetuletuskirja kostja e-posti aadressile XXXXXX (dtl 120); 3) saatnud meeldetuletuskirja tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXXXXX (dtl 67-69); 4) esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4-6). Kostja ei ole vaidlustanud, et tegemist ei olnud kostja e-posti aadressi ega postiaadressiga. Arvestades hageja pingutusi, ei pea kolleegium usutavaks kostja väiteid selle kohta, et ta ei olnud hageja nõudest teadlik. Hageja poolt maakohtu poole pöördumine oli kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul põhjendatud ega olnud ennatlik.
2-21-112844
25.Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et leppetrahvinõude puhul on tegemist tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes. TsÜS § 70 järgi kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud (RKTKo nr 2-15-17677 p 11.2). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (RKTKo nr 2-17-117146, p 12).
26.Käesoleval juhul tuleb kolleegiumi hinnangul TsÜS §-st 70 tulenevalt lugeda, et kostja on hageja poolt tehtud tahteavaldused kätte saanud, kuivõrd hageja on tõendanud, et ta on tahteavalduse väljendanud (dtl 63, 67-69, 120) ning on kolleegiumi hinnangul valinud tahteavalduse edastamiseks ka mõistliku viisi. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo nr 2-17-117146, p 12). Asjas ei ole välja toodud erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), millest tulenevalt võis selline tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Lisaks saab tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks TsÜS § 70 mõttes pidada ka tähitud kirja saatmist (RKTKo nr 3-2-1-53-17, p 13) ja kolleegiumi hinnangul ka e-kirja saatmist. Puudub vaidlus, et kostja oli teadlik tema vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest. Seega oli kostjal võimalik vastav nõue rahuldada (küsides selleks hagejalt lisainformatsiooni) enne hagi esitamist. Kostja seda ei teinud ning hageja pidi pöörduma hagiga kohtu poole.
27.Eeltoodust tulenevalt oli kolleegiumi hinnangul hageja pöördumine kohtu poole põhjendatud ega olnud ennatlik. Hageja on informeerinud kostjat enne kohtumenetluse algatamist nõude suurusest ja selle tasumise võimalustest, tehes selleks kostjale mitmeid tahteavaldusi. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 168 lg 5), kuna hageja on loobunud hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud.
28.TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamisest tingituna jätta kostja kanda. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (RKTKm nr 2-1915916/87, p 16). Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.