Tsiviilasi nr. 2-21-138942
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
30.03.2022, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-138942
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi D. S.i (S.) vastu võla nõudes Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn), lepinguline esindaja Piret Muinast, e-post [email protected] Kostja: D. S. (isikukood xxx, elukoht xxx e-post xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik/ Kohtuistungi Kirjalik menetlus toimumise aeg Tsiviilasja hind
50 eurot
Hagi rahuldada. Välja mõista D. S.ilt (S.) 50 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Välja mõista D. S.ilt (S.) menetluskulu 312 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Välja mõista D. S.ilt (S.) viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 17.01.2022 hagi D. S.i vastu võla nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk AUDI A3 numbrimärgiga xxx 05.11.2018 ja 29.10.2021 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, 05.11.2018 Mustamäe tee x, x Tallinn ja 29.10.2021 Kristiine keskuses. Parkimisel ei olnud kostja sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sõiduki eest oli parkimistasu jäetud maksmata. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded nr 0561 5111 8105 2222 ja nr 1952 9102 1155 5361. Kostja leppetrahvinõudeid ei tasunud. Hageja püüdis lahendada asja kohtuväliselt ja saatis nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 50 eurot, millest 40 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõuet. Mustamäe tee 5b, 5c, Tallinn on parkimisala tasuta. Kostja parkis Kristiine keskuses 10 minutit ja unustas parkimiskella välja panemata. Kostja ei ole parkimislepingut hagejaga sõlminud. Menetluse käik Kohus selgitas pooltele 21.09.2021 kirjas õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku kompromissiks. Kohus selgitas, et kostjal tuleb tõendada omapoolseid väiteid, ehk seda, et tegemist ei olnud tasulise parkimisalaga ning, et kostja ei ole parkimislepingut sõlminud. Kohtu poolt pooltele tehtud kompromissettepaneku osas pooled seisukohta kohtule ei esitanud. Kostja lisatõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli AUDI A3 numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 18.12.2014. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et nimetatud sõiduk oli pargitud 15.11.2018 Mustamäe tee x, x, Tallinn parkimisalale ja 29.10.2021 Kristiine keskuse parklas. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas Mustamäe tee 5b, 5c, Tallinn parkimisala on tasuline või mitte ning, kas kostja on hagejaga parkimislepingu sõlminud või mitte. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Juhul, kui parkimistingimuste rikkumised siiski leidsid aset, kuid kostja ei olnud parkimistingimuste rikkumistega seotud, tuleb kostjal tõendada, kes konkreetse rikkumise ajal sõidukit kasutas. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb välja selgitada, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping parkimisteenuse kasutamiseks ning lepingu rikkumise korral leppetrahvi tasumiseks. Samuti
hinnata, kas kostja vastutab parkimisteenuse kasutamise käigus toime pandud rikkumiste eest, sh kas kostjal lasub leppetrahvi tasumise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Hageja poolt esitatud fotodelt (hagiavalduse lisa 3) on näha, et Mustamäe tee x, x, Tallinn asuvasse parklasse sissesõidul on tuvastatav, et tegu on tasulise parkimise alaga (Tsoon EP28), parkimistasu suurus ning märk EUROPARK. Parklas on nähtaval kohal ka parkimistingimused. Hageja on seega tõendanud, et Mustamäe tee x, x, Tallinn parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga. Hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid vaidlusalusel ajal. Kostja ei ole tõendanud, et parkimisalal oleksid vaidlusalusel ajal kehtinud teised tingimused ning, et parkimine antud ajal oli parkimisalal tasuta. Parkimistingimustest nähtuvalt OÜ EUROPARK ESTONIA ja sõiduki kasutaja vahel loetakse sõiduki parkimisega sõiduki kasutaja nõustumus parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Parkimistingimuste kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama vastavat parkimisluba, ning asetama parkimiskella või parkimisõigust tõendava dokumendi nähtavalt esiklaasile või armatuurlauale. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Kohtule hageja poolt Kristiine keskuse parkimisala kohta esitatud fotodelt (hagiavalduse lisa 4) on näha, et parklasse sissesõitudel on tuvastatav, et tegemist on parkimise keelualaga, välja arvatud territooriumi valdaja loal ning kell 7.00 – 23.00 parkimiskellaga 4 tundi tasuta. Parkimisala sissesõidul on infotahvlid ja liiklusmärgid, millest on selgelt võimalik aru saada, et tegemist on eraparklaga, kus tasuta parkimisaja kasutamisel tuleb kasutada parkimiskella. Parkimisala sissesõidul on viide parkimistingimuste kohta ning parkimislepingu tingimused on selgelt näha infotahvlil. Kostja on tunnistanud, et unustas parkimiskella välja panemata. Parkimistingimustest nähtuvalt OÜ EUROPARK ESTONIA ja sõiduki kasutaja vahel loetakse sõiduki parkimisega sõiduki kasutaja nõustumus parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Parkimistingimuste kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama vastavat parkimisluba, ning asetama parkimiskella või parkimisõigust tõendava dokumendi nähtavalt esiklaasile või armatuurlauale. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega).
Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Parkimistingimused sätestavad, et Mustamäe tee x, x, Tallinn parkalas võib parkida ainult peale parkimistasu ettemaksmist ning Kristiine parklas tuleb tasuta parkimisaja kasutamiseks kasutada parkimiskella. Hageja poolt kohtule esitatud piltidega parkimisaladest, sh kostja auto parkimisest nimetatud aladel, ning parkimistingimustest, on tõendatud, et poolte vahel oli lepingu sõlmimisel kokku lepitud ka leppetrahvi kohaldamises. Mustamäe tee x, x parkimisala parkimislepingu tingimuste punktist 5 nähtub, et parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt maksmisele leppetrahv summas 30 eurot. Kristiine parkla parkimistingimuste punktist 5 nähtub, et parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt maksmisele leppetrahv. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvid parkimistingimuste korra kontrollimisel eelnimetatud kuupäevadel ning esitanud selle kohta kostjale leppetrahvide nõude, jättes vastavasisulise kviitungi kostja auto kojamehe vahele. Fotodelt (hagiavalduse lisad 1 ja 2) on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Foto suurendamisel on võimalik tuvastada, et tegemist on leppetrahvi nõudetega. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide paigutamist kostja autole. Kuna kostja rikkus sõiduki parkimisel lepinguid, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõuded tasunud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahvid) summas 40 eurot ja võla sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 50 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu kahe tunni ulatuses hinnaga 80 eurot tunni eest, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 312 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.