2-22-3250/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.Mõista K.T. Coop Finants AS kasuks välja menetluskulu 840 eurot. Otsuse täiendamine Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte 7. märtsil 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX väikelaenulepingu nr XXX, laenusummaga 7880 eurot, lepingutasuga 157,60 eurot, intressiga 19,9% aastas, tagasimakse tähtajaga 10.05.2025. XX.XX.XXXX sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr XXX, laenusummaga 1890 eurot, lepingutasuga 37,80 eurot, intressiga 19,9% aastas, tagasimakse tähtajaga 10.12.2025. Kuna Kostja soovis lepinguid ühendada, sõlmisid pooled XX.XX.XXXX lepingute muutmise kokkuleppe, mille sõlmimisest alates hakkas uus väikelaenuleping kandma numbrit XXX. Lepingu laenusumma fikseeriti 8701,84 eurot, lepingutasu 30 eurot, intress 19,9% aastas, tagasimakse tähtaeg 28.10.2026. Kostjal tekkis lepingust tulenev püsiv võlgnevus alates XX.XX.XXXX. Kuna kostja ei tagastanud laenu ega tasunud intressi nõuetekohaselt, andis hageja kostjale 14-päevase tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga tähtaegselt. Hageja ütles 28.12.2021 lepingu erakorraliselt üles. Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingu ülesütlemise seisuga tasumata lepingust tulenev laenu põhiosa 8400,10 eurot, intress ajavahemiku 28.09.202127.12.2021 eest kokku 549,30 eurot ja lepingu haldustasu ajavahemiku september- november 2021 eest kokku 4,50 eurot, võla menetlustasu 28.10.2021; 28.11.2021; 28.12.2021 kirjade eest kokku 15 eurot ning perioodil 28.07.2021-03.03.2021 tekkinud viivis 341,67 eurot. Hageja võib lepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 402 lg 1, § 416 lg 1 ja 3, § 195 lg 2, 5 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenu põhiosa maksete tasumist summas 8400,10 eurot, intressi tasumist summas 549,30 eurot ja lepingu haldustasu maksmist summas 4,50 (3 * 1,50) eurot. Hagi tuleb selles osas rahuldada.

Tsiviilasi nr 2-22-3250 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja viivist aja eest enne lepingu ülesütlemist (28.07.202-27.12.2021) 9,03 eurot. Hageja viivise nõue nimetatud ajavahemiku eest tuleb lepingu ja VÕS § 113 lg 1 alusel seega rahuldada. Lisaks palub hageja välja mõista viivis põhivõlalt 8400,10 eurot ajavahemiku 28.12.202103.03.2022 eest kokku 332,64 eurot. Hageja arvestab hageja viivist lepingus kokku lepitud viivise määras, so 19,9% aastas, ehk 0,06% päevas. Hageja viivise nõue nimetatud ajavahemiku eest tuleb lepingu ja VÕS § 113 lg 1 alusel seega rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt ka alates 04.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. See nõue tuleb lepingu, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel samuti rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS §1132 lg 1 järgi nõuda lepingu kehtivusajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Võlausaldajal VÕS §1132 lg 1 kolmanda lause järgi õigus hüvitist nõuda siiski ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 28.10.2021, 28.11.2021, 28.12.2021, so enne lepingu ülesütlemist, kostjale tasulise võlateatise. Iga võlateatise maksumus oli 5 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu aga, et hageja oleks eelnevalt saatnud kostjale iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta vähemalt ühe tasuta võlateatise. Hagejal ei ole VÕS §1132 lõikest 1 tulenevalt seega õigust nõuda kostjalt võlateatiste kulu hüvitamist. Hageja hinnakirjast tulenev kokkulepe, mis võimaldab hagejal nõuda lepingu kehtivuse ajal iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud esimese võlateatise eest tasu, on VÕS § 1132 lg 6 alusel tühine. Hageja võla sissenõudmiskulu nõue 15 eurot tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel seega kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu, so riigilõivu, 840 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu, so riigilõiv 840 eurot, kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik