Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud FS Sushi Kohvik OÜ esitas 02.02.2022 kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 09.02.2022 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liikmeteks on alates võlgniku kandmisest äriregistrisse 02.12.2019 X (isikukood: xxxxxxxxxxx). FS Sushi Kohvik OÜ on asutatud sissemakset tegemata, osakapitali suurus on 2 500 eurot, ainuosanik on X. Varasemalt oli võlgniku juhatuse liikmeks ka Y (xxxxxxxxxxx), kes kutsuti ainuosaniku 08.11.2021 otsusega tagasi. Y on praegu XXX OÜ juhatuse liige. Võlgniku põhitegevuseks oli toidu ettevalmistamine ja müük, peamiseks toiduks oli sushi. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid. Võlgnikul on käesoleval hetkel vara raamatupidamisliku väärtusega 1580 eurot, ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara realiseerimine problemaatiline ning selle turuväärtus väike ning vara on koormatud üürileandjate pandiõigusega. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 219 558,33 eurot. Võlgnikul vara kohustuste katteks puudub. Kujunenud olukorras ei näe ajutine pankrotihaldur võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks – tervendamine eeldaks lisafinantseeringut. Lähtudes eeltoodust on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara nii kohustuste kui ka pankrotimenetluse kulude katteks, võlgniku vara turuväärtus on väike ja see on koormatud üürileandjate pandiõigusega. Võlgnik toob maksejõuetuse põhjusena välja Covid19 pandeemia tekkinud piirangud, mis vähendasid käivet ja konkurentsi tõusmise antud tegevusalal (sushi valmistamine ja müük). Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente (sh kassadokumendid, bilanss 9.02.2022 seisuga jne) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda ammendavat arvamust vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta, kuid võlgniku esitatud ja pankrotihalduri kogutud dokumentide põhjal ajutine pankrotihaldur nõustub võlgnikuga. Võlgniku pangakonto väljavõtetelt ei nähtu ebatavalise sisuga toiminguid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks pidada ebaõnnestunud äritegevust pandeemia tingimustes. 23.02.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot tähtajaga 07.03.2022 ning avaldas 23.02.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Kohus teavitas 11.03.2022 vastavalt PankrS § 30 lg-le 5 Konkurentsiametit, et deposiiti raugemise vältimiseks antud tähtajaks ei tasutud ning tegi ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus andis Konkurentsiametile tähtaja 10 päeva avaliku uurimismenetluse alustamise otsustamiseks ja kohtu teavitamiseks. Konkurentsiamet antud tähtaja jooksul kohut avaliku uurimismenetluse alustamisest ei teavitanud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara väärtusega 1580 eurot, kohustusi on haldur tuvastanud 219 558,33 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, kuid märgib, et selles osas ei ole võimalik anda ammendavat vastust, kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente. Pankrotimenetluse kulude deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud ülesannete täitmiseks 11,5 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab halduri tasuks 759 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti

ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 5 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ kohaselt kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest. Tasu suurus 11,5 tunni ja 33 euro suuruse pooltunni tasu puhul oleks riigi vahenditest tasutavat piirmäära (654 eurot) ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda Advokaadibüroole CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme X vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.