OÜ EUROPARK EESTI hagi AMG HOUSES OÜ vastu võlgnevuse nõudes 70 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA, registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143, Tallinn Hageja lepinguline esindaja Piret Muinast, e-post: x Kostja: AMG HOUSES OÜ, registrikood 12076623, asukoht Olmemäe, Albu küla, Järva vald, Järva maakond, 73402
Menetluse liik
Kostja seaduslik esindaja Arne Algpeus, e-post: x Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja AMG HOUSES OÜ-lt OÜ EUROPARK EESTI kasuks leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.
MENETLUSKULUD
1.Menetluskulud kannab kostja täies ulatuses.
2.OÜ EUROPARK ESTONIA põhjendatud menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 312 eurot.
3.Välja mõista AMG HOUSES OÜ-lt OÜ EUROPARK EESTI kasuks 387 eurot hageja menetluskulude hüvitamiseks.
4.Välja mõista AMG HOUSES OÜ-lt OÜ EUROPARK EESTI viivis menetluskuludelt (387 €) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ EUROPARK ESTONIA on esitanud hagiavalduse AMG HOUSES OÜ vastu leppetrahvi võlgnevuse 30 euro ja sissenõudekulude 40 euro suuruses nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga x (edaspidi sõiduk) omanik. Nimetatud sõiduk pargiti 27.06.2018 hageja poolt opereeritavale parkimisalale ning hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit on pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhte. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi, paraku on kostjal talle väljastatud leppetrahvinõue siiani tasumata. Hageja tugineb leppetrahvi nõude esitamisel VÕS §-le 100, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg-le 1, mis annab aluse lepingus kokkulepitud leppetrahvi kohaldamiseks. Sissenõudekulude sissenõudmisel tugineb hageja VÕS § 1131 lg-le 1. Kostja vastuväited Kostja leiab, et lepinguline suhe ei ole tekkinud, kuna kostja tegi sõidukiga peatuse, mille kestvus oli alla 5 minuti peatudes selleks, et saada ettetellitud toit söögikohast. Hageja infotahvel ei saa olla liiklusseaduse ülene ja ei saa muuta automaatselt peatumisi parkimiseks ning seejärel justkui nõusolekuks parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja selgitab, et antud avalikule söögikohale, kus peatuti kauba (söögi) pealevõtmiseks, on ainus ligipääs avalikule söögikohale üle antud territooriumi ja sellel peatudes. Teised peatumise võimalused käesolevas kohas puuduvad. Antud alal ei ole ka keelatud peatumine, lisaks ka vastavasisuline peatumist keelav või reguleeriv infotahvel ja märgistus puudus ning hageja ei ole vaidlustanud peatumise õiguslikkust. Lahkudes auto juurest kauba vastuvõtmiseks/laadimiseks kuni 5 minuti ulatuses ei tohi ohutuse seisukohalt jätta mootorit tööle ega võtmeid ette. Hageja väide, et kedagi ei olnud auto juures, ei määra peatumise ja parkimise olemust. On loomulik, et avalikust söögikohast kauba (söögi) pealevõtmiseks tuli minna asutusse kauba järele ja naasta koos kaubaga autosse. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud leping. Parklasse sissesõidu juurde on paigutatud infotahvel, seega pole usutav, et kostja ei näinud infotahvlit koos liiklus- ja
2-21-120845 teavitusmärkidega. Lisaks on parklasse sissesõidu juures liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad sõiduki juhile teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik on kehtestanud tingimused. Hageja ei nõustu ka kostja seisukohaga, et alla 5 minuti parkimine on peatumine olenemata mootori toimimisest. Hageja on tõendanud, et parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, millega antakse parklasse sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Kostja sõiduk asus hageja hallataval parkimisalal ja leppetrahvi esitamise hetkel ei olnud kedagi ka sõiduki juures. 27.06.2018, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et pubi külastajatel on võimalik 2 tundi tasuta parkida, kuid see kehtib tingimusel, et sõiduk on registreeritud pubi nimekirjas. Kostja ei ole tõendanud, mis kell ta parkasse sisenes või kui kaua sõiduk parkimisalal asus. Kohtu seisukoht ja põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja oli sõiduki omanik/kasutaja; - hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; - hageja esitas kostjale leppetrahvinõude seoses parkimisnõuete rikkumisega.
4.Kostja ei ole eitanud, et sõitis Tartu tn 46, Tallinn parkimisalale, samuti seda, et kõnealusele parkimisalale on ainult üks sissepääs ja parklasse ei ole võimalik mujalt siseneda. Seega pidi kostja nägema ka infotahvlit koos teavitus- ja liiklusmärkidega (dtl 41-43, 46). Kuigi kostja on väitnud, et tal ei tekkinud hagejaga lepingulist suhet, kohus sellega ei nõustu. Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduse vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10 p 14). Hageja on hagiavaldusele lisatud fotodega tõendanud, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt on leping sõlmitud sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja on fotodega tõendanud, et hagiavalduse aluseks olevate leppetrahvinõude esitamise ajal olid parkimisalal tüüptingimused, milles oli kehtestatud muu hulgas tingimused parkimislepingu sõlmimise kohta ning parkimistingimuste rikkumisel õigus esitada leppetrahvinõue.
2-21-120845 Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg-le 1 on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et parkimisala sissesõidul on parkimisala kasutamise soovijale antud läbi tasulise parkimisalal tähistava märgi ning infotahvliga tüüptingimuse paiknemisest teavitamisega teada, et tegemist on tasulise parkimisalaga ning seal kehtivad tingimused parkimiseks, on hagiavalduse lisana esitatud fotodega hageja tõendanud, et hageja opereeritaval parkimisalal leppetrahvinõude esitamise ajal kehtinud tüüptingimused said parkimislepingu osaks.
5.Hageja on tõendanud, et kostja sõiduk x asus hageja hallataval parkimisalal ning leppetrahvi esitamise hetkel ei olnud kedagi auto juures (dtl 35-41). Nimetatud fakti ei ole kostja ka ümber lükanud. Kostja pidi olema teadlik ning ta seda ka ei eita, et antud territooriumil on klientidel võimalik tasuta parkimine (dtl 44-45). Õige on see, et kostjal ei ole kohustust parkida 2 tundi vaid ka lühemalt. Territooriumil on õigus tasuta parkida vastavalt lepingutingimustele üksnes siis, kui sõiduk registreeritakse parkimiskioskis. Kostja ei ole sõiduki parkimist registreerinud, kuigi selline kohustus on märgitud nii liiklusmärgi esiküljel, kui ka parkimistingimustes. Juhul, kui kostja väidab, et sõiduk oli viidatud parkimiskohal alla 5 minuti, ei ole ta väidetud asjaolu tõendanud ning teadmata on, millal kostja parklasse sisenes ja sealt väljus. Hageja on põhjendatult osutanud Riigikohus lahendile nr 3-1-1-30-14 (p 7), kus hinnati peatumise ja parkimise erinevusi, ja toonud välja, et sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Kohus nõustub hageja tõlgendusega, et analoogia korras peatumine eesmärgiga kaupa laadida on võimalik vaid siis, kui kauba laadimine toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist ning kauba laadijad on ka sõiduki kõrval nähtavad ja toimub reaalne kauba laadimine. Viimatinimetatud tõlgendus on kooskõlas liiklusseaduse § 2 p-ga 49, mille järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale ja mahaminekuks või veose laadimiseks. Kostja pole ka tõendanud, et auto juures oleks toimunud mingi tegevus ning see ei nähtu ka hageja poolt esitatud fotodelt.
6.VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ettenähtud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude koos piltidega sõidukist 27.06.2018, seega on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Hageja on tõendanud, et saatis kohtueelselt kostjale nõudekirja kostja elektronpostiaadressile (dtl 53). Kostja sellele ei reageerinud ning VÕS § 113 1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulud hüvitamist summas 40 eurot. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele.
2-21-120845 Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust kokku 3 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, komplekteerimine, esitamine – 2 tundi; kostja 06.10.2021 seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine – 0,5 tundi; kostja 21.12.2021 seisukohaga tutvumine, vastuse koostamine – 0,5 tundi) tunnihinnaga 80 eurot, lisaks menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, mis kokku koos käbemaksuga on 312 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
10.Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud. Kuigi kostja leiab, et menetluskulud peaks kandma hageja, ei ole ta esitanud vastuväiteid hageja esindaja ajakulu ega õigusabitasu suuruse kohta. Kohus peab hageja toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses so 3 tundi, lisaks menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 70 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (75 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind (80 eurot) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 3 töötunni ulatuses summas 260 eurot (240 + 20), millele lisandub käibemaks. Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 75 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku koos käibemaksuga 387 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. Kohus märgib TsMS § 177 lg 4 alusel hageja taotlusel, et alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.