Asjaõigus › Omandiasjad

2-21-17924 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Hageja esitas 15.11.2021 hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kinnisasi registriosa 305535 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxxxx. Mõlemale poolele kuulub 1/2 suurune mõtteline osa. Hageja omandas kinnistu mõttelise osa 2021.a juunis kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel. Kogu kinnistu on kostja valduses. Kostja ei ole hagejale enda kasutuseelise eest hüvitist maksnud ning hageja ei saa kinnistult ka mingit muud tulu. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole kirjalike ettepanekutega (23.07.2021, 25.08.2021, 20.10.2021) kinnistu valdamise ja kasutamise osas läbirääkimiste alustamiseks. Kostja ei ole kirjadele vastanud ega muul viisil ühendust võtnud. Hageja ei soovi kaasomandi jätkumist. Hageja palub kaasomand lõpetada kohtutäituri vahendusel kinnistu avalikul enampakkumisel müümise teel ning müügist saadav raha jagada pärast täituri kulude mahaarvamist poolte vahel võrdsetes osades. Hageja leidis, et selline viis on mõistlik, sest: kinnistul asuv elamu on ühepereelamu (79,3m2) ja seda pole võimalik reaalosadeks jagada; kostja pole ilmutanud soovi hageja osa ära osta; eelduslikult on kinnistu avalikul enampakkumisel müümise korral tagatud mõlemale kaasomanikule õiglase hüvitise saamine. Kui kostja soovib siiski saada ainuomanikuks, on tal võimalus osaleda enampakkumisel. Tartu Maakohus võttis hagi 19.11.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus püüdis kostjale menetlusdokumente kätte toimetada posti teel ja e-posti teel, kuid kättetoimetamine ebaõnnestus, sest kostja ei viibinud kodus ega kinnitanud e-kirja teel dokumentide kättesaamist. Kohus palus dokumendid kostja tööandjal kostjale kättetoimetada. Kostja tööandja püüdis dokumente kostjale üle anda 14.01.2022 kell 10.15, kuid kostja keeldus neid vastu võtmast. Kohus korraldas asjas kohtuistungi 10.03.2022 ning palus 14.02.2022 politsei kaasabi hagimaterjalide ja kohtukutse kostjale kättetoimetamiseks. PPA teatas 15.02.2022, et suhtles kostjaga telefoni teel ning kostja keeldus materjale vastu võtmast. Kostja kinnitas, et elab xxxxxxxxxxxxxxxx linn ning ärgu politsei ajagu talle sellist jama ja tema ei võta mingeid materjale vastu, teda ei huvita. PPA tagastas kohtule hagimaterjalid. Tulenevalt TsMS 325 loeb kohus nii hagi materjalid kui kohtukutse kostjale kätte toimetatuks, sest kostja on keeldunud õigusliku aluseta nende vatsu võtmisest. 10.03.2022 toimunud istungile kostja ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-21-17924 TsMS § 410 lause 1 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 4 ja 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et hageja taotletud kinnisasja jagamise viis on käesolevas olukorras õiglaseim ja poolte huvidega kõige rohkem kooskõlas olev viis. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaasomand poolte vahel kinnisasja registriosa numbriga 305535 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxx suhtes lõpetada. Kinnisasi tuleb jagada selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Müügist saadav raha, milles on maha arvatud kohtutäituri kulud, tuleb jagada poolte vahel võrdselt, s.o vastavalt kaasomandi osadele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras ning see on põhjendatud. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 648 eurot käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 4h 30min tunnitasuga 120€/h (+ km). Kohus hindab, arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, tehtud toiminguid ja asja keerukust, et õigusabile kulunud aeg ja tasumäär on mõistlikud ning põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 948 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 648 eurot (sh km) lepingulise esindaja tasu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 948 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

2-21-17924

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.