Aktiva Finance Group OÜ hagi A-M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1868,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479 Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: A-M. K., isikukood XXX
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva tagaseljaotsusega.
Finance
Group
OÜ
hagi
A-M.
K.
vastu
osaliselt
2.Välja mõista A-M. K.-lt (K., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 11.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr. XXX, 24.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX ja 26.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 977,34 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja lepingu nr. XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 27.01.2023 kuni 14.08.2025 eest summas 272,21 eurot, s.o kokku 1289,55 eurot.
Mõista A-M. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alusel viivis lepingus nr. XXX sätestatud viivisemääras 16% aastas tasumata põhivõla jäägilt s.o 75,86 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Mõista A-M. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis lepingus nr. XXX sätestatud viivisemääras 16% aastas alates 15.08.2025 kuni põhinõude s.o 667,72 euro tasumiseni.
5.Mõista A-M. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis lepingus XXX sätestatud viivisemääras 11,90% aastas põhivõlgnevuselt 233,76 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2-25-13288
6.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 141,80 euro, intressi 55,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 154,28 euro ja sissenõudmiskulude 60 euro osas.
7.Jätta menetluskulud 76,80% ulatuses kostja kanda ja 23,20% ulatuses hageja kanda.
8.Mõista A-M. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 611,20 eurot.
9.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2). Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas kohtule 14.08.2025 hagiavalduse ja 27.08.2025 hagi täpsustuse. Hageja esitab nõude A-M. K. vastu AS Inbank Finance ja kostja vahel 11.12.2021 sõlmitud 2
2-25-13288 järelmaksulepingust nr. XXX, 24.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX ja 26.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1119,14 euro, intressi 55,05 euro, sissenõudmiskulude 100 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 426,49 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. -
11.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingu nr. XXX alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 139 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 23,25% aastas, intressimäär 16,00% aastas. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2022 - 15.12.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 31,99 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 107,01 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus 13. osamaksega s.o 15.01.2023 summas 1,47 eurot.
-
24.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr. XXX alusel sai kostja kauba järelmaksuga 849 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 18,91% aastas, intressimäär 16,00% aastas. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.06.2022 - 15.05.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 117,24 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 731,76 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 15.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni s.o 15.01.2023 a kokku summas 37,04 eurot.
-
26.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr. XXX alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 319,99 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 32,18% aastas, intressimäär 11,90% aastas. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.07.2022- 15.09.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 39,62 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 280,37 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 15.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni s.o 15.01.2023 a kokku summas 16,54 eurot.
Lepingu nr. XXX ja nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 838,77 (107,01+731,76) eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.08.2025 lepingutes kokku lepitud viivisemääras s.o 16,00% aastas so 0,04% päevas. Hageja nõuab viivist summas 341,57 eurot. Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 280,37 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.08.2025 lepingutes kokku lepitud viivisemääras s.o 11,90% aastas so 0,03% päevas. Hageja nõuab viivist summas 84,92 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 14.08.2025 lepingujärgses viivisemääras s.o 16% aastas. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja lepingud üles 26.01.2023 ning loovutas nõuded 31.01.2023 hagejale. Hageja märgib, et võlausaldaja on lepinguid sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 27.08.2025 menetlusdokumendiga nõuete ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.
2.03.09.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused 3
2-25-13288
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid, puuduste kõrvaldamise ja kohtumääruse kostjale kätte KÄPO kaudu 18.09.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 02.10.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
4.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
5.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga ning märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.
6.Vaidlust ei ole, et AS Inbank Finance ja kostja vahel 11.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingu nr. XXX, 24.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX ja 26.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega (VÕS § 402 lg 1). Hageja on seisukohal, et lepingute sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingute sõlmimise eelselt on kontroll teostatud laenutaotluses esitatud andmete ja maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliametist nähtuvate andmete alusel. Laenu taotleja sissetulekute ja väljaminekute võrdluse analüüsist nähtuvalt oli kostja võimeline laenulepinguid täitma. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised 4
2-25-13288 asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on ümberarvestused esitanud 27.08.2025 menetlusdokumendis, mis on ühtlasi ka kostjale kätte toimetatud.
7.Lepingu nr. XXX alusel sai kostja laenu kokku summas 139 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 63,14 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2022 - 15.12.2024. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.01.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Maksegraafiku järgne viimase osamakse tähtpäev on saabunud. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 29. osamaksest 15.08.2023. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kohus leidis, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlgnevus 75,86 eurot (139-63,14). Hageja nõuab kostjalt edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 75,86 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 16,00% aastas. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Lepingu nr. XXX kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 16% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjal hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt 75,86 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 16,00% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja märgib, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid 30 eurot pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu tingimuste punktist
8.Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud ning leping lõppes tähtpäeva s.o 15.12.2024 saabumisega, ei ole hagejal õigust nõuda sissenõudmiskulude tasu VÕS § 1132 lg 2 alusel ning kohus jätab nõude rahuldamata. Ümberarvestuse kohaselt hageja intressi nõuet esitanud ei ole. Seega jätab kohus hageja intressinõude summas 1,47 eurot rahuldamata.
8.Lepingu nr. XXX alusel sai kostja laenu kokku summas 849 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 181,28 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.06.2022 - 15.05.2025. Kostja oli 5
2-25-13288 võlgnevuses alates 5. osamaksest, s.o 15.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni s.o 15.01.2023. Ümberarvestuse kohaselt on kostja tagasimaksetega viivituses alates 6. osamaksest 15.11.2022. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, on leping 26.01.2023 kehtivalt üles öeldud, kuna selleks hetkeks on võlgnik kolme osamaksega võlas. Kuna kohus leidis, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlgnevus 667,72 eurot (849-181,28). Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlgnevuselt 667,72 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.01.2023. a lepingujärgses viivisemääras s.o 16,00% aastas. Lepingu nr. XXX kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 16% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjal hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt 667,72 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud määras 16% aastas. Kohus märgib, et hagiavalduse esitamise seisuga s.o 14.08.2025 on põhivõlgnevuselt 667,72 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 272,21 eurot. Hageja märgib, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid 40 eurot pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu tingimuste punktist
8.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et leping on kehtivalt üles öeldud 26.01.2023. Hageja märgib (sh edastab vastavad tõendid), et on edastanud kostjale tasulisi kirju 09.02.2023 (20 eurot), 20.03.2023 (5 eurot), 15.05.2023 (5 eurot) ning tekkinud on muud makseviivitusega kaasnenud kulud (10 eurot). VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot. Ümberarvestuse kohaselt hageja intressi nõuet esitanud ei ole. Seega jätab kohus hageja intressinõude summas 37,04 eurot rahuldamata.
9.Lepingu nr. XXX alusel sai kostja laenu kokku summas 319,99 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 86,23 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.07.2022 - 15.09.2023. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.01.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Maksegraafiku järgne viimase osamakse tähtpäev on saabunud. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 6. osamaksest 15.12.2022. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kuna kohus leidis, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlgnevus 233,76 eurot (319,99- 86,23). Hageja nõuab kostjalt edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 233,76 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras, s.o 11,90% aastas. Lepingu nr. XXX kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 11,90% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjal hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt 233,76 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 11,90% aastas kuni põhivõlgnevuse 6
2-25-13288 tasumiseni. Hageja märgib, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid 30 eurot pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu tingimuste punktist
8.Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud ning leping lõppes tähtpäeva s.o 15.09.2023 saabumisega, ei ole hagejal õigust nõuda sissenõudmiskulude tasu VÕS § 1132 lg 2 alusel ning kohus jätab nõude rahuldamata. Ümberarvestuse kohaselt hageja intressi nõuet esitanud ei ole. Seega jätab kohus hageja intressinõude summas 16,54 eurot rahuldamata.
10.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 977,34 eurot (75,86+667,72+233,76), sissenõudmiskulu 40 eurot, lepingu nr. XXX alusel viivise põhivõlgnevuselt 75,86 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 16,00% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, lepingu nr. XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt 667,72 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 14.08.2025 summas 272,21 eurot ning edasiulatuva viivise alates 15.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 16% aastas ning lepingu nr. XXX alusel viivised põhivõlgnevuselt 233,76 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 11,90% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded põhivõlgnevuse 141,80 euro, intressi 55,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 154,28 euro ja sissenõudmiskulude 60 euro osas.
11.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind on 1868,24 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1436,35 eurot (põhinõue 977,34 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 272,21, edasiulatuv viivis 146,80 eurot) ehk 76,80%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 76,80% ulatuses kostja kandja ja 23,20% ulatuses hageja kanda.
14.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (4 h x 169 = 676 eurot). Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindaja tasu koosneb: alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 7
2-25-13288 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 4*120=480 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 795 eurot (315+480). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 611,20 eurot (76,80% 795-st).
15.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
16.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.