Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-13879
Tsiviilasi
D. I.i hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kohustuse puudumise tuvastamise ja andmete eemaldamise nõudes hagi hind 4 686,88 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: D. I. (isikukood xxx, xxx); esindajad Kostja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); Kostja lepinguline esindaja: M. A. (e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Lugeda tuvastatuks, et hagejal D. I.il (isikukood xxx) puuduvad kohustused tasuda kostjale Julianus Inkasso OÜ-le (registrikood 10686553) võla summad 701,50 eurot ja 1186,88 eurot.
3.Kohustada kostjat Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) esitama taust.ee keskkonna haldajale OÜ-le K avaldus hageja D. I.i (isikukood xxx) isikuandmete eemaldamiseks taust.ee keskkonnas kannete osas, mille kohaselt Julianus Inkasso OÜ nõuab hagejalt D. I.ilt 701,50 euro ja 1186,88 euro suuruse võlgnevuse tasumist. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Julianus Inkasso OÜ-lt (registrikood 10686553) hageja D. I.i (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 400 (nelisada) eurot.
3.Mõista kostjalt Julianus Inkasso OÜ-lt (registrikood 10686553) hageja D. I.i (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulult 400 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja avalikustanud hageja andmed seoses võlgnevustega kostjale summades 701,50 eurot (23.09.2014 nõue) ja 1 186,88 eurot (22.02.2016 nõue). Samuti saadab kostja hageja e-postile meeldetuletusi võlgnevuse 1 186,88 euro kohta, kus nõude aluseks on märgitud leping nr 2101115657. Kirja kohaselt moodustab hageja võlgnevus põhivõlast 568,44 eurost, viivisest 568,44 eurost ja kõrvalnõuetest 50 eurost.
2.Veebilehel taust.ee avalikustatud nõude 701,50 euro sisu pole selge. Hagejale teatati telefoni teel, et tegemist on SMS-laenuga, kuid rohkemat infot hageja saanud ei ole. Hageja leiab, et isegi kui tal oli SMS-laen, on võlanõue aegunud. Hageja ei ole tunnistanud ega tunnista võlgnevust. Kostja ei ole hagejale esitanud nõuete aluseks olevaid dokumente. Kostjale on teada, et hageja ei tunnista võlgnevust ja ei kavatse seda tasuda.
3.Hageja viitas TsMS § 368 lõikele 1 ja palus tuvastada, et tal on õigussuhte puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja palus tuvastada, et tal puuduvad kohustused kostja ees. Kuna kostja ei ole hagejale esitanud nõuete aluseks olevaid dokumente, siis ei ole hageja lepingut sõlminud. Hagejal ei ole võimalik kontrollida raha ülekandmist, sest kostja ei ole esitanud laenu ülekandmist tõendavaid dokumente. Hageja andmete edastamine veebilehele taust.ee on ülemäärane. Maksehäire on avaldatud pärast aegumistähtaja möödumist ning maksehäire avaldamise ainus eesmärk on mõjutada hagejat täitma kohustust, mida ta seadusest tulenevalt seoses aegumisega ei ole enam kohustatud täitma. Maksehäired on avaldatud pigem karistusena hagejale, mitte tema krediidivõimekuse hindamise eesmärgil.
4.Hageja andmete kajastamine maksehäireregistrites loob põhjendamatult hagejast negatiivse kuvandi. Halb kuvand, mille loovad krediidivõimekust hindavad registrid, kahjustab hageja eraelu puutumatust mitmel viisil. Hagejal on sõlmimata jäänud mõned soodsad ja huvipakkuvad tehingud ning paaril korral jäänud saamata taotletud laen ainult seetõttu, et tema isikuandmed on kajastatud taust.ee keskkonnas, kuigi hageja majanduslik olukord ei oleks saanud olla takistuseks lepingute sõlmimisel ja laenude saamisel.
5.Kuivõrd kostja teadis, et hageja ei tunnista võlgnevust, oleks ta pidanud oma õiguste kaitsmiseks pöörduma käibekindluse ja õigusrahu eesmärgil kohtusse enne kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Pärast nimetatud tähtaega toimub andmete edastamine vaid hageja survestamiseks ja represseerimiseks ning temast kolmandatele isikutele negatiivse kuvandi loomiseks, mis riivab ülemääraselt hageja põhiõigusi. Hageja ei ole rikkunud kohustusi
tahtlikult. Hageja arvates on käesolevaks ajaks möödunud ka 10-aastane aegumistähtaeg.
6.Hageja viitas isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõikele 1 ja lõikele 2. Hageja võlgnevuste andmete edasine edastamine on IKS § 10 lõike 2 punktide 3 ja 5 alusel andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustav ning kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Kostja nõuded on aegunud ja aegunud nõuete alusel maksehäire avaldamine kahjustab ülemäära hageja õigusi ja vabadusi.
7.Isiku krediidivõimelisuse hindamise või muul sarnasel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemise reguleerimise vajadus on tingitud finantsasutuste soovist tagada võimalus isikute finantsilise usaldusväärsuse ehk krediidivõimelisuse hindamiseks. Üks kriteerium isiku usaldusväärsuse hindamisel on see, kuidas isik on käitunud oma seniste lepinguliste kohustuste täitmisel. Kui isik on oma lepingulisi kohustusi hiljuti rikkunud, võib see sundida tehingu teist poolt olema temaga lepinguliste suhete loomisel reserveeritum. Andmeid võib edastada vaid juhul, kui isikuandmete töötlejal ja kolmandal isikul on selleks põhjendatud huvi. Isikuandmeid ei või töödelda ja edastada igavesti.
8.Erandlikud asjaolud puuduvad, mistõttu on hageja võlgnevuse avalikustamine ülemäärane ning vastuolus võlasuhtest tuleneva teise poole huvide arvestamise kaitsekohustusega. Hageja leidis, et kostjat tuleb kohustada esitama taust.ee keskkonna haldajale OÜ-le K avaldus hageja isikuandmete eemaldamiseks xxx keskkonnas kannete osas, mille kohaselt kostja nõuab hagejalt 701,50 euro ja 1 186,88 euro suuruse võlgnevuse tasumist.
9.Hageja palus tuvastada, et tal puuduvad kohustused tasuda kostjale Julianus Inkasso OÜ-le võlasummad 701,50 eurot ja 1 186,88 eurot. Hageja palus kohustada kostjat Julianus Inkasso OÜ esitama taust.ee keskkonna haldajale OÜ-le K avalduse hageja isikuandmete eemaldamiseks taust.ee keskkonnas kannete osas, mille kohaselt nõuab kostja Julianus Inkasso OÜ nõuab hagejalt 701,50 euro ja 1 186,88 euro suuruse võlgnevuse tasumist.
10.Hagiavalduse täienduses leidis hageja, et tuvastusnõude õiguslik huvi seisneb selles, et kostja arvates on tal nõue hageja vastu, mis ei vasta tõele. Lisaks taust.ee keskkonnale võib kostja avaldada andmeid hageja väidetavast kahest võlgnevusest ka teistes registrites või keskkondades. Samuti võib kostja loovutada väidetava nõude. Tuvastusnõude esitamisega saab hageja lõpuks lahendada küsimuse võlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. Hageja saab kohtulahendile tuginedes edaspidi nõuda teistelt isikutelt selle täitmist ja võimalikke andmete eemaldamist võlgnevuse kohta.
11.Läbi tuvastushagi saab hinnata, millistest nõutest on juttu, sest hagejal puuduvad nõudeid puudutavad andmed ja dokumendid. Kostja ei ole neid andmeid ja dokumente esitanud. Samuti ei pöördunud kostja mitmete aastate jooksul kohtusse väidetava võlgnevuse väljanõudmiseks, vaid esitas paljasõnalisi nõudeid hagejale e-posti ja telefoni teel. Hageja on kindel, et nõue on aegunud, kuna hageja ei ole viimase 13 aasta jooksul võtnud ühtegi laenu ega muid rahalisi kohutusi. Kuna kostja ei esita andmeid võlgnevuste kohta, pole hagejal võimalik esitada kohtule andmeid nõuete sissenõutavaks muutumise kohta. Aegumise alguskuupäeva hageja ei tea.
12.Hageja andmete edastamine taust.ee lehele on ülemäärane. Hageja arvates on maksehäire avaldatud pärast aegumistähtaja möödumist ning maksehäire avaldamise ainus eesmärk on mõjutada hagejat täitma kohustust, mida ta seadusest tulenevalt ei ole enam kohustatud täitma. Kostjat tuleb kohustada esitama taust.ee keskkonna haldajale OÜ-le K avaldus hageja isikuandmete eemaldamiseks xxx keskkonnas kannete osas, mille kohaselt kostja nõuab hagejalt
701,50 euro ja 1 186,88 euro suuruse võlgnevuse tasumist. OÜ X kinnitas, et ta on xxx keskkonna haldaja.
13.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et maksehäire avaldamine oli põhjendatud, sest hageja on tahtlikult hoidnud kõrvale lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja ei nõustunud, et ta pidi kostja poole pöörduma enne hagi esitamist. Nõuete aegumist on kostja möönnud.
14.Kostja ei ole nõuete olemasolu tõendanud ega selle kohta laenulepinguid või laenu ülekandmist tõendavaid dokumente esitanud. Pooltel tegelikult puudub vaidlus selle üle, et hagejal puuduvad kohustused tasuda kostjale võlgnevused 701,50 eurot ja 1 186,88 eurot. Kostja pole oma vastusele lisanud viidatud Andmekaitse Inspektsiooni maksehäirete juhendit. Hageja proovis edutult juhendit ise leida inspektsiooni veebilehelt. Andmekaitse Inspektsiooni nõuandetelefonilt selgitati, et juhend ei ole enam kättesaadav, sest see on aegunud. Andmekaitse Inspektsioon ei saa anda hinnangut sellele, kas isikute võlanõuded võlausaldaja ees on tekkinud õiguspäraselt või kas isikud on kohustusi võlausaldaja ees rikkunud tahtlikult.
15.Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud oma lepingulisi kohustusi tahtlikult. Isegi kui kostja väidetest tulenevalt järeldada, et hageja jättis kohustused täitmata tahtlikult, ei ole see TsÜS § 146 lõike 4 kohaldamiseks piisav. Seega tuleb vaidlusaluste nõuete aegumise puhul lähtuda üldisest tehingulisest aegumistähtajast vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1, millest tulenevalt need aeguvad 3 aasta möödumisel alates sissenõutavaks muutumisest. Kostja väidetud nõuete sissenõutavaks muutumise kuupäevad ei ole tõendatud ega ole usutavad.
16.Kostja menetluskulusid pidas hageja alusetuteks. Alusetu on ajakulu arhiivist materjalide nõudmiseks, sest arhiivimaterjale pole kohtule esitatud.
17.28.01.2022 seisukohas osundas hageja, et kostja ei ole endiselt esitanud tõendeid nõuete kohta. Kostja pole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, kust oleks nähtav kohustuste olemasolu. Aegumisele tugineb hageja juhul, kui kostja tõendab laenude andmist. Kostja esitatud maksekorraldus tuleb jätta arvestamata, kuna kostja kinnitas ise vastuses, et X laenuleping sõlmiti 1. oktoobril 2010. Maksekorralduses on ülekandmise kuupäevaks märgitud 2. september 2008. Samuti on maksekorralduses märgitud teine summa ja lepingu number. Kostja ei ole tõendamiskohustust täitnud.
18.Ebaõige on kostja väide, et hagejale on nõude alusdokumendid korduvalt saadetud. Selle väite tõendamiseks esitas kostja 23. detsembri 2016 kirja, mille sisust nähtub, et hagejale on esitatud vaid OÜ C üldtingimused ja allkirjastamata kompromisslepingu projekt. Samuti tõendab kostja kiri, et hageja palus juba 2016. aastal OÜ-l C (kelle õigusjärglane on kostja) esitada laenuleping. Kirjale lisatud kompromisslepingu projektist ei nähtu poolte allkirju ega seda, et hageja oleks nendega tutvunud. Samuti pole selge, kust tulenevad kompromisslepingu projektis nimetatud summad. Ebaselge on, miks ei ole kostja kohtule esitanud nõuet tõendavaid dokumente, kui need on tema arvates korduvalt hagejale saadetud.
19.Kostja viidatud Andmekaitse Inspektsiooni maksehäirete juhend ei ole andmete avaldamise õiguslik alus. Juhendit ei ole kohtule esitatud ning see on Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt eemaldatud. Kostja kompromissettepanek pole selge. Kostja leidis, et kohus tagastab hagejale poole hagiavalduselt tasutud riigilõivust 112,50 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 400 eurot. Hagejale pole selge, kuidas on kostja enda arvates arvutanud välja poole riigilõivust. Samuti ei nõustu hageja, et menetluskulud tuleks jätta poolte
endi kanda. Hageja on püüdnud korduvalt ja tulutult vaidlust lahendada. Kohtumenetlus on kostja käitumise tagajärgi. Menetluskulud ehk hageja tasutud riigilõiv 400 eurot tuleb jätta kostja kanda.
20.Kostja esitatud kirjadest on nähtav, et hageja 2016. aastal otsis kohtuvälist lahendust, paludes korduvalt edastada nõuete aluseks olevaid dokumente. Kostja ei jätnud oma käitumisega hagejale muud võimalust peale kohtusse pöördumise. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 400 eurot ja viivise sellelt summalt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
21.Kostja leidis, et hagiavaldus on esitatud ennatlikult. Hageja ei ole püüdnud vaidlust lahendada kohtuväliselt. Kostja möönis hageja vastu esitatud nõuete aegumist. Üks nõue tuleneb X OÜ laenulepingust nr 2101115657, mis sõlmiti 01.10.2010. Võlgnevuse summa on 1186,88 eurot ja see muutus sissenõutavaks alates 02.02.2011. Teine nõue tuleneb X OÜ-ga 20.08.2008 sõlmitud laenulepingust nr 16958. Võlgnevuse summa on 701,50 eurot ja nõue muutus sissenõutavaks 23.09.2014.
22.Kostja on hageja kohta maksehäiret avaldanud kooskõlas AKI maksehäirete juhendiga 10 + 3 aastat. Juhendi järgi on maksehäire avaldamine põhjendatud, kuivõrd hageja hoidis tahtlikult kõrvale lepinguliste kohustuste täitmisest. Maksehäired olid avaldatud alates 22.02.2016.
23.Kostja menetluskulud seisnevad õigusabikulus 1 h tööd hinnaga 120 eurot tunnis. Vastamiseks oli vajalik avaldusega tutvumine, arhiivist materjalide väljanõudmine ja vastuse koostamine. Kostja palus, et kohus tunnistaks sissenõudja nõude täitmine aegunuks ja mõistaks hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud.
24.28.12.2021 seisukohtades leidis kostja, et hageja nõuded olid kostja menetluses ja kostja sai nõuded OÜ C ühinemise tulemusena augustis 2020. Kostja möönis nõuete aegumist hageja kohustuste osas, mis tulenesid X OÜ laenulepingust nr 2101115657 summas 1186,88 eurot ja X OÜ laenulepingust nr 16958 summas 701,50 eurot. Kostja möönis hagejal kohustuste puudumist tulenevalt aegumisest. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kostja ei ole hageja tuvastusnõudele vastanud.
25.Kostja leidis, et tal ei ole kohustust nõuete täiendavaks tõendamiseks, kuna nõuete olemasolu osas ei ole vaidlust. Hageja on nõustunud kohustuste olemasoluga summades 701,50 eurot ja 1186,88 eurot. Hageja on leidnud, et need kohustused on aegunud. Hagejal oli teave nõuete kohta olemas. See nähtub hagi lisast nr 2, kust on näha laenuandja OÜ X, lepingu number 2101115657 ning võlasumma 1186,88 eurot. Samuti oli hagejale teada teise võlgnevuse alus ja laenuandja. Need andmed nähtuvad hagejale saadetud meeldetuletustest.
26.Kostja on hagejale saatnud meeldetuletusi seoses võlgnevustega vähemalt alates oktoober 2014 lihtkirjadega posti teel ja e-posti ning sõnumite teel. Hageja kasutab e-posti aadressi XXX. Hageja ei ole esitanud taotlust nõude aluseks olevate dokumentide saamiseks, vaid on nõudnud kohustuste puudumise tuvastamist. Kuna nõuded on avalduse esitamise ajaks aegunud, on hagejal õigus võla tasumiskohustusest keelduda, mida kostja möönis oma vastuses.
27.Hagejale on korduvalt saadetud nõude alusdokumendid ning ta on nendega sisuliselt tutvunud, esitades vastuväiteid. Kostja esitas hageja vastuse temale saadetud alusdokumentide kohta, millest nähtub, et hageja oli täiesti teadlik kohustustest ja nende aluseks olevatest lepingutest. Eeltoodu tõendab, et hageja hoidis tahtlikult kõrvale lepinguliste kohustuste täitmisest. Isegi juhul, kui kostja nõue on aegunud, ei kao võlgnevus, vaid tekib üksnes võimalus kohustuse täitmisest keelduda. Tulenevale eeltoodust on hageja endiselt lepinguliste kohustuste täitmisega võlgnevuses.
28.Samuti on kostja vastanud hageja nõudele isikuandmete eemaldamiseks taust.ee keskkonnast. Kostja on maksehäire avaldanud kooskõlas AKI maksehäirete juhendiga 10 + 3 aastat. Maksehäire avaldamine oli põhjendatud, kuivõrd hageja hoidis tahtlikult kõrvale lepinguliste kohustuste täitmisest. Maksehäired on avaldatud alates 22.02.2016. Hagejale on tema võlgnevuse avaldamise osas taust.ee keskkonnas vastatud juba 28.12.2016. Kuna kostja avaldas hageja andmed põhjendatult ning õiguspäraselt, ei kuulu hageja taotlus andmete eemaldamiseks taust.ee keskkonnast rahuldamisele.
29.Hageja on esitanud kompromissi projekti. Kostja ei välista kompromissi sõlmimist, kuid soovib projektis teha muudatusi. Kuna hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjaga läbirääkimisi pidanud, on olnud hageja enda valik tasuda riigilõivu, mistõttu peaksid poolte menetluskulud jääma poolte endi kanda. Kostja leidis, et menetluskulud peaksid jääma poolte endi kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
31.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja on avalikustanud koos hageja isikuandmetega veebikeskkonnas taust.ee, et hagejal on kostja ees tasumata võlgnevused summades 701,50 eurot ja 1186,88 eurot; 2) kostja on saatnud hagejale eelnimetatud võlgnevuste tasumise eesmärgil meeldetuletusi ekirjade ja sõnumite teel; 3) kostja avaldas andmed veebikeskkonnas taust.ee alates 22.02.2016.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja ees võlgnevused summades 701,50 eurot ja 1186,88 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud esitama veebikeskkonna taust.ee haldajale avalduse eemaldada andmed, milliste kohaselt on hagejal kostja ees kaks tasumata võlgnevust.
33.Hageja leidis, et kostja ei ole tõendanud võlgnevuse olemasolu ega saatnud hagejale ühtegi dokumenti võlgnevuse olemasolu kohta. Isegi kui kostjal kunagi olid nõuded, peavad need käesolevaks ajaks olema aegunud, sest hageja ei ole viimase 13 aasta jooksul ühtegi laenu võtnud. Maksehäire on veebilehel taust.ee avaldatud pärast aegumistähtaja möödumist ja see mõjutab hagejat ülemääraselt. Maksehäire avaldamine loob alusetult hagejast negatiivse kuvandi. Hagejal on jäänud mõned soodsad tehingud sõlmimata avaldatud maksehäire tõttu.
34.Kostja leidis, et hageja oleks pidanud lahendama vaidluse kohtuväliselt ning nõustus, et kostja nõuded hageja vastu on aegunud. Kostja üks nõue tuleneb X OÜ laenulepingust nr 2101115657, mis sõlmiti 01.10.2010. Võlgnevuse summa on 1186,88 eurot ja see muutus
sissenõutavaks 02.02.2011. Teine nõue tuleneb X OÜ-ga 20.08.2008 sõlmitud laenulepingust nr 16958. Võlgnevuse summa on 701,50 eurot ja nõue muutus sissenõutavaks 23.09.2014. Kostja avaldas maksehäire kooskõlas Andmekaitse Inspektsiooni maksehäirete juhendiga, sest hageja hoidis tahtlikult kohustuste täitmisest kõrvale. Hagejale on korduvalt nõude alusdokumendid saadetud, mis tõendab tahtlikku kõrvalehoidmist. Kuna kostja avaldas andmed õiguspäraselt, ei kuulu rahuldamisele hageja nõue andmete eemaldamiseks.
35.Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal on tema ees kohustus tasuda talle 701,50 eurot ja 1186,88 eurot. Kuna hageja on eitanud kohustuse olemasolu, ei saanud hageja tõendada negatiivset asjaolu ehk kohustuse puudumist, vaid kostja oleks pidanud tõendama kohustuse olemasolu. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
36.Kohus selgitas kostjale 25.11.2021 pöördumises (toimiku lk 31) vajadust välja tuua ja tõendada, millest tulenevad tema avaldatud andmed hageja nõuete kohta. Kui nõuded on aegunud, selgitas kohus kostjale vajadust põhistada, millisel õiguslikul alusel on tal jätkuvalt õigus avaldada hageja isikuandmeid. Vaatamata kohtu selgitustele kostja nõuete olemasolu ei tõendanud. Ainsa tõendina esitas kostja kohtule maksekorralduse (toimiku lk 40), mille kohaselt on X OÜ kandnud laenutaotluse nr 2100414743 alusel hagejale 02.09.2008 üle 10 000 krooni. Kas või millise nõude omandas kostja antud laenutaotluse alusel, ei ole kostja selgitanud ega tõendanud. Kostja on ise väitnud hoopis, et üks tema nõuetest tuleneb hageja ja X OÜ vahel 20.08.2008 sõlmitud laenulepingust nr 16958. Maksekorraldusest ei nähtu, et X oleks hagejale laenu üle kandnud ning maksekorralduses esitatud laenutaotluse number erineb kostja viidatud laenulepingu numbrist.
37.Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal oleks hageja vastu kaks nõuet summades 701,50 eurot ja 1186,88 eurot, kuulub hageja esimene nõue rahuldamisele juba ainuüksi põhjusel, et kostja ei ole tõendanud nõuete olemasolu. Kohus ei saa nõustuda kostja väidetega, et hageja teadlikkust nõude olemasolust tõendavad kostja menetlusdokumenti kopeeritud meeldetuletused ja hageja vastused nendele (toimiku lk 36 – lk 37 pöördel). Kohus ei saa kostja vastuse teksti sisse kopeeritut lugeda tõendiks, vaid kostja seletuseks. Kohus ei saa sellisel viisil kopeeritud teksti puhul veenduda ei teksti autentsuses ega selle allikas ehk selles, kas või millise sisuga meeletuletusi tegelikult hagejale saadeti ning kas või mida hageja vastas. Kostja ei ole tõendanud ühegi tõendiga, et ta oleks hagejale saatnud nõuet tõendavaid dokumente. Hageja ei ole selle kostja väitega nõustunud.
38.Ühtlasi nõustub kohus hagejaga, et kui kostjal oleks varem olnud nõuded hageja vastu, pidid need kostja enda väidete kohaselt olema aegunud. Kostja on väitnud, et üks tema nõue muutus sissenõutavaks 02.02.2011 ja teine 23.09.2014. Kostja on nõustunud, et hagiavalduse esitamise ajaks on mõlemad nõuded aegunud. TsÜS § 142 lõikest 1 tuleneb, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuivõrd kohustatud isik võib kohustuse täitmisest keelduda, ei ole tal kohustust nõuet täita. Järelikult kuuluks hageja esimene nõue rahuldamisele ka siis, kui kostja oleks tõendanud nõuete olemasolu. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja tuvastusnõue rahuldamisele. Kohus loeb tuvastatuks, et hagejal puuduvad kohustused tasuda kostjale võla summad 701,50 eurot ja 1186,88 eurot.
39.Kohus leiab, et ka hageja teine nõue kuulub rahuldamisele. Kohus selgitas kostjale
25.11.2021 pöördumises (toimiku lk 31) vajadust põhistada, millisel õiguslikul alusel on tal õigus avaldada hageja isikuandmeid. Vaatamata kohtu selgitustele leidis kostja, et ta avaldas andmeid õiguspäraselt, kuid ei toonud välja sellise käitumise õiguslikku alust. Kostja üksnes viitas ebamääraselt „AKI juhendile“, kuid ei esitanud vastavat juhendit kohtule ega selgitanud, kuidas tuleneb õigusaktiks mitteolevast juhendist kostjale õigus avaldada koos hageja isikuandmetega tõele mittevastavaid andmeid.
40.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kohta on veebilehel taust.ee avaldatud kaks maksehäiret kostja ees (toimiku lk 4). Ühe nõude summaks on märgitud 1186,88 euro ja nõude kuupäevaks ning avalikustamise kuupäevaks 22.02.2016. Teise nõude summaks on märgitud 701,50 eurot ja nõude ning avalikustamise kuupäevaks 23.09.2014. Kostja on 31.08.2021 ka saatnud hagejale meeldetuletuse (toimiku lk 5) nõudes 1186,88 euro tasumist. Nõude aluseks on märgitud leping 2101115657. Vastuseks hageja päringule teatas OÜ K (toimiku lk 15), et ta on keskkonna taust.ee haldaja.
41.Kuivõrd kostja esitas andmed avaldamiseks veebiportaalile taust.ee, tuleb kostjat lugeda seaduse mõttes andmete avaldajaks. VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
42.Kohus nõustub hageja väidetega, et tema kohta andmete avaldamine maksehäirete registris pidi olema hagejat majanduslikult kahjustav, sest paljud teenuse osutajad kontrollivad enne teenuste osutamist või lepingute sõlmimist oma võimalike klientide andmeid ja võlgnevuste puudumist. Kuivõrd maksehäire avaldamine on teist isikut majanduslikult kahjustav, oleks kostjal tulnud tõendada avaldatud andmete õigsust ehk seda, et tal tõepoolest oli või on hageja vastu kaks täitmata nõuet. Kostja ei ole ühegi tõendiga neid asjaolusid tõendanud.
43.VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eeltoodust lähtudes oli hagejal õigus nõuda kostjalt andmete eemaldamise avalduse esitamist portaali taust.ee haldajale. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest tulenevalt puudub tal kohustus ebaõigete andmete eemaldamiseks.
44.Kostja väitis, et ta avaldas maksehäired 22.02.2016. Sellel ajal kehtinud redaktsioonis nägi IKS § 11 lg 6 küll iseenesest ette õiguse edastada kolmandatele isikutele andmeid isiku krediidivõimelisuse hindamiseks, kuid IKS § 11 lg 7 p 4 järgi ei olnud andmete edastamine lubatud, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Kostja on ise väitnud, et üks tema nõuetest muutus sissenõutavaks 02.02.2011. Seega oli juba ühe nõude suhtes isikuandmete edastamine portaalile taust.ee vastuolus 22.02.2016 kehtinud seadusega.
45.Käesoleval ajal kehtiv IKS § 10 lg 2 p 5 ei võimalda andmeid koguda ja neid kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Kuna kostja enda väidete järgi muutus üks kohustustest sissenõutavaks 02.02.2011 ja teine 23.09.2014, on mõlema kohustuse osas möödunud enam kui viis aastat. Järelikult puuduks kostjal õigus edastada kolmandale isikule hageja kohta andmeid isegi siis, kui kostja oleks
tõendanud kohustuste olemasolu. Seadusest ei tulene, et kui mõni kohustus jäeti täitmata tahtlikult, võib andmeid edastada enam kui viie aasta möödumisel. Kostja väited kohustuste tahtliku täitmata jätmise kohta on jäänud paljasõnalisteks.
46.Eeltoodut kokku võttes kuulub ka hageja teine nõue rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada esitama taust.ee keskkonna haldajale OÜ-le K avaldus hageja isikuandmete eemaldamiseks taust.ee keskkonnas kannete osas, mille kohaselt Julianus Inkasso OÜ nõuab hagejalt D. I.ilt 701,50 euro ja 1186,88 euro suuruse võlgnevuse tasumist.
47.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on nõudnud hoopis enda menetluskulude hüvitamist, kuid ta ei selgitanud, millisel alusel. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ja esitas ka hageja esimesele nõudele alusetuid ja tõendamata vastuväiteid.
48.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
49.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 400 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõiv 400 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 400 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.