Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses Aktiva Finants OÜ hagi P. T. vastu võlgnevuse 2803,41 euro, lisanduva viivise ning 865 euro menetluskulu nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on kostja ja XXX OÜ vahel 04.02.2021 sõlmitud krediidikonto lepingu nr. XXXXXXXX, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 1700 eurot. 5.02.2021 sõlmisid kostja ja XXX OÜ krediidikonto nr XXXXXXXX muutmise lepingu, mille alusel muutusid krediidikonto lepinguga nr. XXXXXXXX kokkulepitud põhitingimused kehtetuks. Uueks

krediidisummaks lepiti kokku 2 000 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama XXX OÜ poolt esitatud arvete alusel. Kostja on põhiosa katteks tasunud makseid 1,52 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1998,48 eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 40,43%. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.03.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 10.05.2020 summas 190,45 eurot (53,53 +69,58+67,34). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 190,45 eurot. Hageja nõuab viivist summas 564,48 eurot. XXX OÜ loovutas 26.05.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2 803,41 eurot, sh põhivõlgnevus 1998,48 eurot, intress 190,45 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivised 564,48 eurot ning viivised alates 05.02.2022 kuni põhinõude (1 998,48 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 865 eurot, sh riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning viivised väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

ASJA KÄIK

Hagiavalduses on hageja märkinud kostja elukohaks viimase teadaoleva elukoha xxx xx-xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa. Rahvastikuregistri andmetel oli see kostja registrijärgne aadress kuni 26.10.2021. Maksekäsu kiirmenetluse 01.2022 määrusest nähtub, et „Võlgnikule P. T. on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 29.10.2021 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 16.11.2021 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 02.12.2021 aadressil xxx xx-xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Viru maakond, xxxxx - Tagastatud hoiutähtaja möödumisel 02.12.2021 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx– puudub vastus, xxx – puudub vastus; 26.11.2021/ 29.11.2021 saadetud makseettepanek e-posti aadressil xxx – puudub kättesaamise kinnitus. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elukoha aadress. Rahvastikuregistri andmetel on aadress xxx xx-xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Viru maakond alates 27.10.2021 kehtetu. Võlgniku ema kinnitas 15.11.2021, et võlgnik ei ela alates 05.11.2021 aadressil xxx xx-xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Viru maakond, läks Soome tööle. Seisuga 16.11.2021 võlgnik P. T. ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes.“ Hageja esindaja esitas hagiavalduses kohtule taotluse kostjale kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

hagimaterjalide

Seoses sellega, et kostja P. T. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 10. veebruaril 2022.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2 803,41 eurot, samuti alates 05.02.2022 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1 998,48 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 865 eurot, sh riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabi kulud 480 eurot (tunnihinnaga 120 eurot tund, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 60 eurot ja hagi esitamisega seotud kulud 420 eurot). TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluse kulud hüvitamisele osaliselt, so summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 480 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (hagiavaldus ei ole oma mahult suur, 5,0 lk, millest rohkem kui 1⁄2 moodustavad viited seadustele), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtule tundub ebausutav, et antud hagi koostamisele ja sellega seotud toimingutele kulus õigusteadustega esindajal 3,5 tundi! Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 486 lg 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Osaühing Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.10.2021. Kohus on seisukohal, et riigilõivu tasumisel tuleb lähtuda kuni 31.12.2021.a kehtinud riigilõivuseaduse Lisas 1 toodud määradest. Vastavalt RLS § 59 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS Lisa 1 järgi või kindla summana. Hagilt hinnaga 2963,39 eurot tuli hagiavalduse esitamise seisuga tasuda riigilõivu 275 eurot. Hageja tasus 27.10.2021 ja 04.02.2022 kostja vastu hagi esitamise eest riigilõivu kokku 385 eurot, so 110 eurot ettenähtust rohkem. Enammakstud riigilõivu tagastab kohus hagejale vastavasisulise avalduse esitamisel. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodut tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 415 eurot, millest 275 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 120 eurot õigusabikulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 415 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (415 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.