Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-21-132999

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Elisa Eesti AS esitas 21.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ixxx Fxxxxxxxx 445,52 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 27.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 14.12.2021.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus edastas asja alluvuse alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Hageja esitas 12.01.2022 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 357,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25,67 eurot ja täiendava viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.06.2020 osamaksetega vara lepingu nr 9593862. Lepingute alusel müüs hageja kostjale seadme Huawei P30, mille osamaksete summa oli kokku 429 eurot. Kostja pidi maksma seadme eest 24 kuu jooksul igakuiselt 17,87 eurot. Kostja põhivõlgnevus koosneb hageja poolt esitatud järgmistest tasumata arvetest: arve nr 25029228335 17,49 eurot, arve nr 2029471632 17,875 eurot, arve nr 2029789300 17,875 eurot, arve nr 2030027150 303,875 eurot maksetähtajaga 18.02.2021). Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 25,67 eurot, s.o seadusjärgses määras viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast (19.02.2021) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.01.2022. Tartu Maakohus võttis hagi 17.01.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 07.02.2022. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

2-21-132999 ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja põhinõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja korrektselt arvestatud ning need tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul on see võimalik. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 13.01.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt 357,11 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 382,78 eurot, millest 357,11 eurot on põhivõlgnevus ja 25,67 eurot 12.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 13.01.2022 tasumata põhivõlalt 357,11 eurolt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 240 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 240 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-21-132999 Hageja on esitanud kohtule tõendina OÜ Julianus Inkasso arve õigusabi eest summas 240 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, et tasu õigusabi eest on nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 340 eurot, millest 100 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.