Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-111235 3.2 viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 09.09.2021 tasumata põhivõlalt (1884,43 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2-21-111235 Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 16.02.2022 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud. 27.08.2021 esitatud hagi Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 14.10.2019 Esto AS-ga järelmaksulepingu nr 92636. Kostja ostis müüjalt (Mänguarvutid) kaupa ning kohustus kauba eest maksma igakuiselt osamakseid. Lepinguga kokkulepitud intressimääraks oli 14,9% aastas. Kostja jättis osamaksed tasumata perioodil 15.08.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 13.11.2020. Esto AS loovutas nõuded hagejale 21.12.2020. Pärast lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnevuse jäägiks 680,98 eurot. Hageja arvestas intressi kokku 52,02 eurot iga maksmata osamakse eest kuni lepingu ülesütlemiseni. Viivist arvestas hageja 79,50 eurot laenulepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras, s.o 14,9% aastas põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.11.2020 kuni hagi esitamiseni 27.08.2021. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid summas 30 eurot. Hageja on kostjale edastanud kolm võlateatist: 29.12.2020, 08.02.2021, 22.03.2021. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka täiendava viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni 14,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. 08.09.2021 esitatud hagi Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 14.11.2019 Esto AS-ga krediidikonto lepingu nr 10512, mille alusel on kostja saanud krediiti summas 2000 eurot. Esto AS ütles lepingu üles 21.07.2020, sest kostja ei täitnud lepingut korrapäraselt. Esto AS loovutas nõuded 21.12.2020 hagejale. Põhiosa võlgnevus on summas 1884,43 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 41,9% aastas ning intressivõlgnevus on perioodil 16.02.2020-21.07.2020 summas 343,83 eurot. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast 22.07.2020 kuni hagi esitamiseni 08.09.2021 kokku summas 170,58 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist: 29.12.2020, 08.02.2021 ja 01.04.2021. Hageja palus kostjalt välja mõista täiendava viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 09.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS

2-21-111235 § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et mõlema lepingu alusel on põhivõlgnevused, intressid, haldustasu ja sissenõudmiskulud on hagiavalduste põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et ka viiviste nõuded on korrektselt arvestatud ning põhjendatud ja ka need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus 27.08.2021 hagis viivise välja mõista 14,9% aastas ning 08.09.2021 hagis seadusjärgses määras. Kohus leiab, et täiendava viivise võib hageja taotletud määrades välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks järelmaksulepingu nr 92636 alusel 851,20 eurot, millest 680,98 eurot moodustab põhivõlg, 52,02 eurot intressid, 8,70 eurot haldustasu, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 79,50 eurot 27.08.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks viivise 14,9% aastas alates 28.08.2021 tasumata põhivõlalt (680,98 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Krediidikontolepingu nr 10512 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2433,84 eurot, millest 1884,43 eurot moodustab põhivõlg, 343,83 eurot intressid, 35 eurot sissenõudmiskulud ja 08.09.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 170,58 eurot. Lisaks viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 09.09.2021 tasumata põhivõlalt (1884,43 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas mõlemad hagid, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

2-21-111235 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 eurot (175 eurot 27.08.2021 hagilt ja 275 eurot 08.09.2021 hagilt) ning õigusabikulud summas 840 eurot (420 eurot 27.08.2021 hagi ja 420 eurot 08.09.2021 hagi). Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus kahe nõude esitamisel riigilõivu kokku 450 eurot. Kuna kohus leidis, et hageja esitas kaks hagi, mis sisaldas samaliigilisi nõudeid samade poolte vahel, leidis kohus, et nende nõuete eraldi menetlemine ei ole otstarbekas ja liitis hagid. Kohus leiab, et miski ei takistanud hagejal esitamast kostja vastu ühte hagi, mitte kahte, sest nõuete loovutused toimusid samal ajal 21.12.2020, s.o oluliselt varem kui kummagi hagi esitamine. Selline hageja tegevus on põhjendamatult tekitanud menetluskulusid: kahekordne esindaja tasu ja kaks eraldi riigilõivu. Riigilõivu puhul on oluline, et kahe nõude liitmisel on hagihinnaks 3537,26 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 325 eurot (riigilõivu tasumise ajal kehtinud RLS redaktsiooni kohaselt). Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 325 eurot. Enamtasutud riigilõivu osas on hagejal õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest kokku summas 840 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina PluPlus Legal OÜ arved õigusabi eest. Arvetel on teenuse nimetused peaaegu identsed (erinevad vaid tsiviilasja nr poolest). Kohus hindab, et arvestades hageja lepinguliste esindajate eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et õigusabi kulud ei ole põhjendatud nii suures ulatuses eraldi hagide eest. Kõik nõuded võinuks sisalduda ühes hagis ning põhjendatud oleks olnud ühe lepingulise esindaja osalemine menetluses. Kohus hindab õigusabikulusid hagidele ühtselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagide dokumentide komplekteerimise, analüüsi ja hagiavalduste koostamise ning esitamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 400 euro ulatuses kokku, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Nõuded tulenesid vaid kahest lepingust. Hageja esindajad on kahe eraldi hagi esitamisega käitunud ebamõistlikult nii menetlusökonoomia kui kostja huvide kahjustamise seisukohast lähtuvalt, sest kahe eraldi hagi esitamisega nõudis hageja kostjalt topelt riigilõivu ja õigusabikulusid. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 725 eurot, millest 325 eurot on riigilõiv ja 400 eurot lepingulise esindaja tasu, ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.