Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Asjaolud ja menetluse käik

põhjendatud. Pangal oli kehtiv pankrotimenetluses tunnustatud nõue võlgniku vastu. Käesoleva menetluse jooksul pidi võlgnik tegema kõik endast oleneva, et kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgniku sõnul ei jätkunud tal raha võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgnik maksis igakuiselt üüri eksabikaasale, kes oli ühtlasi võlgniku võlausaldajaks. Võlgnik kinnitas, et ta ei lähe mujale elama, kuna saab ka süüa üks kord päevas eksabikaasa poolt. Samuti tegi võlgnik kulutusi korterile, et seadistada korter eluliste vajaduste järgi. Kohus leidis, et kohustustest vabastamise menetluse kestel pidi võlgnik arvestama kõikide võlausaldajate huvidega, mitte eelistama ühte võlausaldajat teisele. Korter, kus võlgnik elas, kuulus ka enne pankrotimenetlust 1⁄2 suuruse mõttelise osana võlgnikule. Korter oli praegu Y omandis. Seega elasid võlgnik ja Y nimetatud korteris juba enne pankrotimenetluse algust. Üüri tasumine eksabikaasale oli ettekääne selleks, et mitte täita oma kohustusi teiste võlausaldajate ees. Võlgnik ei tõendanud kohtule, et ta oleks püüdnud endale leida oma vajadustele vastavat soodsamat üürikorterit. Võlgniku igakuisest töötasust 700 eurot üüri tasumiseks ei saanud kohustustest vabastamise menetluses pidada mõistlikuks. Selliselt rikkus võlgnik võlausaldajate huve, olles raskelt hooletu (võlaõigusseadus § 104 lg 4). Võlgnik kinnitas 27.11.2012 kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti selgitas kohus pankrotimenetluse lõpetamisel ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlgnikule tema kohustusi. Seega oli võlgnik teadlik oma kohustusest. Võlgnik ei teinud usaldusisikule väljamakseid eesmärgiga mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid määras, milleks ta oleks seadusest tulenevalt olnud kohustatud. Määruskaebus

Maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt PankrS § 175 lg 2 p-s 2, § 173 lg-s 1 ja § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldusi. Seetõttu lõpetas maakohus ebaõigesti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 1 ja 5 näeb ette, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 näevad ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

magnetravi ja muud teraapiad) ning kas sellised kulud olid iga nädal/kuu vältimatult vajalikud või nende arvelt oleks võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Kohus peab asja lahendamisel tuvastama, kas võlgniku tervislik seisund võimaldas menetluse ajal mingisuguses ulatuses väljamaksete tegemist, sh kas odavama üürikorteri leidmine oli mõistlik ja võimalik (võlgnik peab tõendama, et uue üürikorteri sisustamine vastavalt tema tervislikule seisundile polnud võimalik) ja kas potentsiaalselt teisi võlausaldajaid kahjustava üürilepingu sõlmine oli praegusel juhul asjaolusid arvestades õigustatud. Üürikulude olemasolu ja suurus on võlgniku tõendada. Juhul kui võlgniku väiteid ja juba esitatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta ei ole käesoleval juhul piisavaks, siis tuleb selgitada võlgnikule täiendavate tõendite esitamise vajadust. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnik vastutab lõppastmes selle eest, kui vaatamata kohtu selgitustele, jätab ta asjakohased tõendid oma väidete tõendamiseks esitamata. Arvestades eeltoodud võis maakohus asuda ennatlikult seisukohale, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi. Kuna käesoleval juhul pole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud kohustustest vabastamise keeldumise aluseid ega andnud võlgnikule piisavas ulatuses selgitusi, siis tuleb maakohtu määrus tühistada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.