Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-12-24489
Kohtuasi
X (X) kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X (pankrotis)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Võlausaldajad: Q, Swedbank AS, Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmann, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, usaldusühing Jurmente, Tallinna kohtutäitur Mati Roodes, C, B, W ja Y
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.06.2021 määrus ja saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks kuni 31.05.2023.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Usaldusühing Jurmente esitas 20.06.2012 avalduse X (pankrotis, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus kuulutas 12.11.2012 välja võlgniku pankroti, 31.05.2016 lõpetas pankrotimenetluse ja algatas samal kuupäeval võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku kohustusi määras kohus täitma võlgnikku ise.
2.Swedbank AS (pank) esitas 30.11.2020 taotluse võlgniku kohtustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamata jätmist. Pank oli seisukohal, et võlgnik rikkus pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-tes 3-5 tulenevat kohustust. Võlgnik oleks pidanud perioodil 01.01.2019-28.10.2020 panga nõude katteks tasuma 665,11 eurot. Võlausaldaja nõude katteks sellist summat ei laekunud. Polnud usutav, et võlgnik pea viie aasta jooksul ei saanud aru, et tal oli kohustus võlausaldajate nõudeid tasuda. Võlgnikul oli õigus küsimuste korral pöörduda kohtu poole. Praegusel juhul polnud võlgnik teinud kumbagi. Seega jäi võlgnik süüliselt tegevusetuks ehk ei täitnud oma kohustusi ega pidanud silmas võlausaldajate huve.
3.Võlausaldaja Y ei toetanud panga taotlust ja palus vabastada võlgnik kohustustest. Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts toetas taotlust, kuna võlgnik jättis süüliselt tegemata talle pandud kohustuse teha võlausaldajatele regulaarselt väljamakseid. Võlausaldajad Q ja UÜ Jurmante nõustusid samuti panga taotlusega.
4.Võlgnik vaidles panga taotlusele vastu. Võlgnik selgitas, et pankrotihaldur müüs kolm aastat tagasi võlgnikule kuuluva poole korterist ning võlgnik pidi seetõttu korterit üürima. Võlgnik ei suutnud tervislikel põhjustel (puude tõttu) pikka aega tööd leida ning oli töötu. Seisukoha esitamise ajal võlgnik töötas, kuid sissetulek polnud piisav. Sissetulek kulus ära üürile, toidule ja ravimitele. Võlgnik plaanis varsti tervislikel põhjustel pensionile jääda, millest tulenevalt vähenevad sissetulekud tulevikus veelgi. Võlgnik palus vabastada ta täitmata jäänud kohustustest.
5.26.04.2021 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et Y oli tema eksabikaasa. Võlgnik elas eksabikaasaga ühes korteris ja makis talle igakuist üüri 700 eurot. Puude tõttu oli raske leida sobivat korterit. Võlgnik tegi korterile kulutusi - korteris oli spetsiaalne väljaehitatud sansõlm, paigaldatud spetsiaalsed käepidemed (võlgnik ei saanud kummardada). Igas kuus kulus umbes 100 eurot ravimitele. Lisaks maksis võlgnik igakuiselt taastusravile ja füsioteraapiale, samuti iganädalaselt oli määratud magnetravi ja massaaž. Maakohtu määrus
6.Maakohus juhindudes PankrS § 175 lg-test 1, 2, 3 ja 4, § 173 lg-test 3, 4 ja 5 lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Kohtu hinnangul rikkus võlgnik vähemalt raskest hooletusest PankrS § 173 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta polnud kohustustest vabastamise menetluse jooksul loovutanud töösuhtest saadud tulu usaldusisikule ega teinud väljamakseid võlausaldajatele. PankrS § 173 lg-s 4 nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb tuvastada võlgniku tulu suurus ja selle põhjal hinnata, kas võlgnik jättis endale tulust suurema osa kui seaduse või kohtumäärusega ette nähtud. Usaldusisiku 2020. aasta aruandele lisatud arvelduskonto väljavõttest (tlk 80 ja pöördel, III köide) nähtus muuhulgas, et 2020 septembrikuus sai võlgnik palka 765,80 eurot, 2020. aasta augustikuus 928,68 eurot; 2020. aasta juulikuus 1264,15 eurot; 2020. aasta juunikuus 1 125,49 eurot. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et tema töötasu oli 1 000-1 200 eurot kuus. Samas polnud võlgnik teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi väljamakset, v.a igakuised ülekanded Y-le perioodil 02.01.2019-08.10.2020 kokku summas 10 250 eurot (tlk 87, III köide). Eeltoodust tulenevalt eelistas võlgnik ühte võlausaldajat teistele. Võlgniku etteheide, et kaks võlgniku korterit müüdi maha ning pank tahtis midagi lisaks saada, polnud
põhjendatud. Pangal oli kehtiv pankrotimenetluses tunnustatud nõue võlgniku vastu. Käesoleva menetluse jooksul pidi võlgnik tegema kõik endast oleneva, et kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgniku sõnul ei jätkunud tal raha võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgnik maksis igakuiselt üüri eksabikaasale, kes oli ühtlasi võlgniku võlausaldajaks. Võlgnik kinnitas, et ta ei lähe mujale elama, kuna saab ka süüa üks kord päevas eksabikaasa poolt. Samuti tegi võlgnik kulutusi korterile, et seadistada korter eluliste vajaduste järgi. Kohus leidis, et kohustustest vabastamise menetluse kestel pidi võlgnik arvestama kõikide võlausaldajate huvidega, mitte eelistama ühte võlausaldajat teisele. Korter, kus võlgnik elas, kuulus ka enne pankrotimenetlust 1⁄2 suuruse mõttelise osana võlgnikule. Korter oli praegu Y omandis. Seega elasid võlgnik ja Y nimetatud korteris juba enne pankrotimenetluse algust. Üüri tasumine eksabikaasale oli ettekääne selleks, et mitte täita oma kohustusi teiste võlausaldajate ees. Võlgnik ei tõendanud kohtule, et ta oleks püüdnud endale leida oma vajadustele vastavat soodsamat üürikorterit. Võlgniku igakuisest töötasust 700 eurot üüri tasumiseks ei saanud kohustustest vabastamise menetluses pidada mõistlikuks. Selliselt rikkus võlgnik võlausaldajate huve, olles raskelt hooletu (võlaõigusseadus § 104 lg 4). Võlgnik kinnitas 27.11.2012 kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti selgitas kohus pankrotimenetluse lõpetamisel ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlgnikule tema kohustusi. Seega oli võlgnik teadlik oma kohustusest. Võlgnik ei teinud usaldusisikule väljamakseid eesmärgiga mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid määras, milleks ta oleks seadusest tulenevalt olnud kohustatud. Määruskaebus
7.Võlgnik palus tühistada maakohtu määrus ja jätta menetluskulud panga kanda. Maakohus leidis ebaõigesti, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes osutus võimatuks võlausaldajate nõuete katteks tasuda osa sissetulekust. Võlgnik esitas kohtule pidevalt aruandeid ja tõendeid, millest oli näha sissetulekud ja väljaminekud ning võlgnik selgitas ärakuulamisel kohtule terviseprobleemide ja erivajaduste olemasolu. Kaebaja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ja ei rikkunud neid süüliselt. Tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuli kohtul hinnata, millised olid konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Kohus praegusel juhul vastavaid asjaolusid ei hinnanud. Võlgnik oli kohtule selgitanud üürisuhte tagamaid. Kui kaebaja koliks hooldekodusse, siis oleksid eluaseme kulud veelgi suuremad. Lisaks määrati võlgnikule keemiateraapia, mille maksumus oli 700 eurot kuus. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Kohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Pank vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks täiendavalt kuni 31.05.2023. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
Maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt PankrS § 175 lg 2 p-s 2, § 173 lg-s 1 ja § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldusi. Seetõttu lõpetas maakohus ebaõigesti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 1 ja 5 näeb ette, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 näevad ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
10.Usaldusisiku roll võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on tagada võlausaldajate huvide kaitsmine, et olukorras, kus võlausaldajate nõuded pankotimenetluses on jäänud rahuldamata, saaksid nad kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgniku tegevusest maksimaalset kasu. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuli kohtul kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega. Võlgnik kui usaldusisik esitas maakohtu nõudmisel aruandeid ja teavet. Toimikust ja asja materjalidest nähtuvalt võis võlgnikul olla raskusi usaldusisiku kohustustest arusaamisel ja täitmisel. Ei ole piisav, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Maakohus peab iga usaldusisiku puhul hindama, millises mahus on selgituste jagamine vajalik. Praegusel juhul nähtub, et võlgnik ei teinud võlgnik usaldusisikuna väljamakseid kõikidele võlausaldajatele, vaid võlgnik tegi makseid otse ainult ühele võlausaldajale. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus on iseenesest õige, et ühe võlausaldaja huvide eelistamine on käsitletav teiste võlausaldajate huvide kahjustamisena, st süülise rikkumisena. Seega oleks maakohus pidanud kohustustest vabastamise menetluse ajal olema selgituste ja korralduste andmisel aktiivsem ning selgitama, millised tagajärjed kaasnevad võlgnikule ühe võlausaldaja teistele eelistamisel. Praegusel juhul ei olnud maakohtu selgitused menetluse ajal piisavad. Selle tulemusena võis võlgnikul jääda mulje, et tema tegevus oli õiguspärane. Võlgnikule tuleb anda võimalus kohelda võlausaldajaid võrdselt.
11.Maakohus leidis, et võlgnik ei tõendanud, et ta oleks püüdnud leida soodsamat üürikorterit. Võlgnik sidus elukohavaliku oma tervisliku seisundiga. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ka võlgniku tervisliku seisundiga seotud asjaolud kohustuste vabastamise otsustamisel tuvastamata ja tähelepanuta. Asja materjalidest nähtub, et tegemist võib olla olulise ajaoluga. Praegusel juhul pole maakohus sisuliselt hinnanud, kas kaebaja tervislik seisund takistas soodsama üürikorteri leidmist. Kohus pole ka analüüsinud, kui suured on võlgniku tegelikud igakuised ravikulud ja muud kulutused tervisele (massaaž,
magnetravi ja muud teraapiad) ning kas sellised kulud olid iga nädal/kuu vältimatult vajalikud või nende arvelt oleks võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Kohus peab asja lahendamisel tuvastama, kas võlgniku tervislik seisund võimaldas menetluse ajal mingisuguses ulatuses väljamaksete tegemist, sh kas odavama üürikorteri leidmine oli mõistlik ja võimalik (võlgnik peab tõendama, et uue üürikorteri sisustamine vastavalt tema tervislikule seisundile polnud võimalik) ja kas potentsiaalselt teisi võlausaldajaid kahjustava üürilepingu sõlmine oli praegusel juhul asjaolusid arvestades õigustatud. Üürikulude olemasolu ja suurus on võlgniku tõendada. Juhul kui võlgniku väiteid ja juba esitatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta ei ole käesoleval juhul piisavaks, siis tuleb selgitada võlgnikule täiendavate tõendite esitamise vajadust. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnik vastutab lõppastmes selle eest, kui vaatamata kohtu selgitustele, jätab ta asjakohased tõendid oma väidete tõendamiseks esitamata. Arvestades eeltoodud võis maakohus asuda ennatlikult seisukohale, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi. Kuna käesoleval juhul pole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud kohustustest vabastamise keeldumise aluseid ega andnud võlgnikule piisavas ulatuses selgitusi, siis tuleb maakohtu määrus tühistada.
12.Ringkonnakohtu hinnangul annab see aluse vastavalt PankrS § 175 lg-le 51 pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati maakohtu 31.05.2016 määrusega. Menetlust on võimalik pikendada maksimaalselt kuni 31.05.2023 (PankrS § 175 lg-le 51). Peale nimetatud aja möödumist otsustab maakohus uuesti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise üle, st kas võlgnik vabastada täitmata jäänud kohustustest või mitte.
13.Määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja edasisel lahendamisel.
14.Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, mistõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada.
15.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.